Üksikasjad

Avaldatud: 26 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Liina Valdre

Eelmisel aastal soovisid inimesed välismaal töötades teenida 1900 eurot netokuutasu.

Sotsiaalministeeriumi väljarändepotentsiaali uuringust selgus mõnevõrra murettekitava faktina, et 2013. aastal olid Eesti elanike välismaal töötamise plaanid 2010. aastaga võrreldes muutunud pikemaajalisemaks. Palju rohkem kui kriisiaegsel perioodil on neid, kes sooviksid välismaale tööle minna kauemaks kui aastaks või jääda sinna alatiseks.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Kui täpselt peab olema sõnastatud konkurentsikeeld töölepingus? Kas piisab lausest: „Töötajal on keelatud konkurendi juures töötada” või on vaja nimetada, keda konkreetselt tööandja konkurendiks peab?

Üldjuhul ei piisa lausest, mis ei luba konkurendi juures töötada. Töölepingus tuleb täpsustada, milliseid ettevõtjaid tööandja oma konkurentideks peab. Konkurente pole tarvis nimepidi loetleda.

Piisab sellest, kui näidatakse majandus- või kutsetegevusalad, kus töötajal on keelatud töötada mis tahes lepingu alusel või füüsilisest isikust ettevõtjana. Töölepinguseaduse § 23 nõuab kokkulepet ka selle kohta, millistes piirides (vald, linn, maakond, Eesti riik jne) ja kui kaua piirang kehtib. Kui konkurentsipiirangu kokkuleppes ei ole nimetatud tingimusi või ei ole need töötajale arusaadavad, on kokkulepe tühine.

Tavaliselt keelatakse konkurentsi osutamine töölepingu kehtivuse ajaks. Töötajaga, kes tunneb klientuuri, valdab äri- ja tootmissaladusi jm tähtsat teavet, mille kasutamine ka pärast töölepingu lõppemist võib tööandjat oluliselt kahjustada, on võimalik sõlmida kirjalik kokkulepe, mille järgi ei tohi töötaja kuni ühe aasta jooksul pärast töölepingu lõppemist konkurendi juurde tööle minna või konkurentsi osutada. Sellise leppe puhul peab tööandja oma endisele töötajale iga kuu mõistlikku hüvitist maksma.

Helve Toomla, jurist

Üksikasjad

Avaldatud: 26 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Kristiina Viiron

Koolid jagavad omavahel aineõpetajaid või annab üks inimene täiskoormuse saamiseks mitut ainet.

Kuigi vähem kui nädala pärast kuulutab koolikell uue õppeaasta algust, on nn kaadriotsingud mitmeski koolis alles täies hoos. Nii Õpetajate Lehte kui ka Koolielu haridusportaali on kuulutusi lisatud alles mõni päev tagasi. Paljud koolid saavad õpetajale pakkuda ainult osalist koormust ja see saab hea töötaja leidmisel takistuseks.

Näiteks pakub Järvamaal asuv 84 õpilasega Retla kool tööd neljale õpetajale, kellest ühelegi pole anda täiskoormuse jagu tunde. Kooli direktori Jaanus Roosilehe sõnul eelistavad õpetajad aga just täiskoormust. Abinõuks oli ja on õpetajate jagamine mitme kooli vahel, aga ka see, et üks õpetaja annab mitme aine tunde.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 august 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Alustasin töösuhet praeguse tööandja juures juunis. Töö kuvariga moodustab 90% minu tööajast. Augusti alguses läbisin töötervishoiu kontrolli ja silmaarst kinnitas minu nägemisteravuse langust ja seda, et vajan igapäevaselt prille.

Minu tööandja tõlgendab määrusesätet nii, et kui kolme aasta pärast korralises kontrollis tuvastatakse nägemisteravuse langus võrreldes diagnoosiga esimesel visiidil selle tööandja juures töötamise ajal, siis tekib ka minul võimalus saada tööandja poolt kompensatsiooni prillide ostmiseks. Kuna tervislik seisund pole tööandja süül halvenenud, pole mulle prillide kompensatsiooni ette nähtud. Kas lühema kui 3-aastase staaþiga prille vajavaid töötajaid koheldakse õiglaselt?

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustaja Jaan Kiviall:
Vastavalt „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete“ § 3 lg 6 on tööandja kohustatud hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse juhul, kui tervisekontrolli käigus selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud. Siinjuures ei ole sätestatud, et mainitud tööandja kohustus kehtiks ainult juhul, kui nägemisteravuse vähenemine on toimunud just antud tööandja juures töötamise ajal ja et see on selgunud korduva tervisekontrolli käigus. Tööandja kohustus ei ole seatud sõltuvusse ka töötaja minimaalsest tööstaaþist tööandja juures.

Tööinspektsioon on seisukohal, et kui tervisekontrolli tulemusena on töötervishoiuarst fikseerinud kirjalikult töötaja nägemisteravuse vähenemise (ka esimesel tervisekontrollil antud tööandja juures töötades), tekib tööandjal nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (prillide) hankimise või hüvitamise kohustus.