Üksikasjad

Avaldatud: 15 Oktoober 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Ärileht

Inimesed tajuvad suurima majandusliku riskina püsivat töövõimetust ning selle vastu kindlustaks end iga teine vastanu, selgus Swedbanki elukindlustusuuringust.

Swedbanki investeerimise ja kindlustuste osakonna juhi Katre Uibomäe sõnul haakub püsiva töövõimetuse ohu kõrge tajumine riiklike statistiliste näitajatega. „Selle kohaselt registreeritakse igal aastal Eestis umbes 15-17 000 uut juhtu. 2013. aastal oli nendest 1234 inimest kaotanud töövõime vähemalt 90% ulatuses," märkis Uibomäe.

Eesti statistikaameti andmetel on peamisteks püsivat töövõimetust tekitavateks põhjusteks südame või vereringeelundite haigused, lihasluukonna ja sidekoe haigused, halvaloomulised kasvajad, psüühikahäired või õnnetuse tagajärjel saadud rasked vigastused.

„Kindlasti on oluline oma tervise eest hoolitseda, kuid isegi siis kui järgime tervislikku eluviisi ja toitumist, võib meie elus ette tulla ootamatuid olukordi. Me ei saa alati oma terviseseisundit täpselt ette prognoosida, kuid me saame mõelda ja tegutseda, et olla valmis kõige halvemaks, mis meie toimetulekut võib haavata, " ütles Uibomäe.

Enimtajutud riskide seas toodi uuringus samuti välja töötuse, ajutise töövõimetuse ja traumade ohu. Uibomäe sõnul mõeldakse sageli, et elukindlustusest on kasu vaid kindlustaja surma korral. „Tegelikkuses annavad kindlustuslahendused majandusliku kaitse ka ajutise töövõimetuse ja traumade korral," selgitas ta.

„Eestis juhtub igal aastal üle 150 000 mitmesuguse traumaga lõppenud õnnetuse. Nendega kaasnevad sageli ootamatud kulud, ajutine tööpaus ja sissetulekute vähenemine. Traumakaitse aitab näiteks hüvitada ravikulusid või kindlustada pikema haiguslehel viibimise korral inimest ka päevarahaga," sõnas Uibomäe.

Elukindlustusuuringu viis läbi Swedbank selle aasta juunis ja selles osales 804 vastajat.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 Oktoober 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk

Keeld on pärast lahkumist kehtiv üksnes siis, kui tööandja maksab.

Raamatupidaja sai endiselt tööandjalt kirja, milles teda süüdistatakse konkurentsikeelu rikkumises. Nüüd juba kehtetus töölepingus seisis küll punkt, et ettevõttes töötamise ajal ei tohi teha sama tööd konkureerivas firmas, kuid mitte sõnagi selle kohta, et piirang kehtib veel ka pool aastat pärast töökoha vahetust. Oma kirjas väidab tööandja, et keeld jääb kehtima ka siis, kui tööleping ise on lõppenud. Kas see tõesti on nii, küsiti toimetusele saadetud kirjas.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 Oktoober 2014

• Postimees
• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS

«Minu küsimus on selline, et kas inimesel on mõtet töötada poole kohaga, kui tegemist on miinimumpalgaga ja kui palju koguneb sellega tööstaaþi, kui inimene jõuab pensioni eani?» küsis lugeja.

Vastab sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Elve Tonts.

Ühe aasta pensionikindlustusstaaþi (arvestatakse alates 01.01.1999) saab see pensionikindlustatu, kes ise on maksnud või kelle eest on vastavalt arvestatud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt. Seega kui te töötate ühe aasta alampalgaga (2014. aastall on kuupalga alammäär 355 eurot), siis arvestatakse teie pensionikindlustusstaaþi hulka üks aasta.

Kui isikustatud sotsiaalmaks on väiksem, kui kuupalga alammääralt arvutatud sotsiaalmaks, siis arvestatakse pensionikindlustusstaaþi proportsionaalselt isikustatud sotsiaalmaksuga.

Riiklikule vanaduspensionile tekib õigus, kui isik on jõudnud vanaduspensioniikka ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaþi.

Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Triin Ärm

Üksikasjad

Avaldatud: 14 Oktoober 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Tööandjate Keskliit avalikustas uue Tööandjate Manifesti, mis keskendub seekord Eesti ühiskonna ainsale kestlikule rikkusele - töötavale Eesti inimesele, tema elujärjele ja tema ettevalmistusele.

Eesti senised konkurentsieelised on hästi ära kasutatud, kuid meil on enam kui põhjust uskuda, et järgmise kahe aastakümne jaoks nad meie konkurentsivõimet ei taga. Tagamaks Eesti inimeste elujärje kestlik kasv ka järgmistel kümnenditel, tuleb tööandjate hinnangul taaskäivitada Eesti hoogsa ühiskonnana ning viia meie konkurentsivõime uutele alustele.

Eesti tööandjate nägemus erksast ja hoogsalt arenevast Eestist on teostatav, kuid nõuab ühist pingutust nii valitsejatelt, tööinimestelt kui tööandjailt endilt. Seetõttu ei koosnegi tänavune manifest üksnes poliitikasoovitustest riigivõimule, vaid sisaldab endas ettepanekuid Eesti valitsejaile, tööinimestele ja tööandjatele. Olulisim on aga mõista, et Eesti jaoks kell tiksub ning iseenesest ei muutu midagi – tõhus tulevikujuhtimine nõuab otsustavaid ja julgeid samme lähiajal, algava valitsemisperioodi jooksul.

Soovime manifestiga anda positiivse sisendi valimisteks valmistuvatele erakondadele, kes koostavad praegu oma valitsemisprogramme. Soovime manifesti avaldamisega saavutada ka seda, et erakonnad mõistaks järgmise parlamendikoosseisu ees seisvate valikute olulisust ning et ka valimiskampaania periood kulgeks asjalikus arutelus päris küsimuste, mitte pseudoteemade üle.

Tööandjate Manifestiga saab tutvuda siin>> http://www.tooandjad.ee/images/pdf/Tandjate_Manifest_2015.pdf