Ille Grün-Ots
Helista minu telefoniga, mu tööandja maksab! Pole just harv repliik seltskonnas.
Oma kasutamata jäänud limiidiga töötelefoni pakutakse teistele helistamiseks eriti kuu lõpus. Üldjuhul kehtib tööandja poolt makstavate telefoniarvete puhul reegel: limiiti ületavad kõned tuleb kinni maksta ja jääki ei kanta järgmisesse kuusse üle. Tavaliselt ei kontrolli tööandja ka seda, kellele on helistatud.
AS-i Topauto müügidirektor Erkki Ots ütleb, et nende firmas on mobiilide kuulimiit 1000 ja 2000 krooni vahel, see sõltub inimese ametipostist ning on kirjas töölepingu lisas. Kui üle limiidi räägitakse, tuleb see järgmisel kuul palgast kinni maksta. Keegi ei aja ka näpuga järge, veel vähem tellitakse mingeid kõne-eristusi: millised töö-, millised erakõned. Kord aastas vaadatakse firmas kõigi töötajate kuulimiit üle.
Mõnes firmas kehtivad samad limiidid juba viis-kuus aastat. See on töötajale pigem kasulik, sest kõned lähevad odavamaks ja juurde tuleb soodustusi.
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul ei sätestagi õigusaktid töötajale mobiiltelefoniga rääkimise kululimiiti tööülesannete täitmiseks. Ehk siis mingit erisoodustusmaksu pole vaja maksta. Limiidi kehtestamine ja selle suurus ei sõltu sellest, kes on telefoni omanik kas töötaja või tööandja, ütleb Siitam.
Talle jääb ka arusaamatuks, miks nõutakse mõnel pool, et uus töötaja, kes soovib oma isiklikku telefoni koos numbriga ka töötelefonina kasutada, vormistaks numbri telefoni operaatorfirmas ametlikult tööandjale.
Hulgimüügifirma müügimees Mart kiidab oma tööandjat taevani: Meilt on korra juurdemaksu nõutud n-ö erakõnede eest kui ühel jõuluajal reklaamiti kodututele koertele annetamist, mida sai teha mobiili teel. See ei sobinud kuidagi töiste asjade alla. Aga muidu on meil kunagi ammu suuliselt paika pandud kuulimiit, mille ületamisel keegi küll seni pole raha nõudnud. Kui just keegi pidevalt intiimteenuste telefonile ei helista, see hakkaks ju silma.
Tihti on töötajad nõutud: paljude teenuste eest saab maksta mobiiltelefoni vahendusel, kuidas aga toimida, kui tegu on isikliku teenusega, aga telefon on firma oma? Erkki Otsa sõnul on Topautos korraldatud asi nii, et parkimise eest saab firma telefoniga maksta. Sama ütleb ka Mart: Meil on parkimine mobiiliga firma kulul, sest pidevalt tuleb tööasju ajades auto kuhugi ju seisma jätta.
Majandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Kalev Vapperi sõnul tuleb nende töötajatel mobiiltelefoniga tehtud maksed tasuda (esitatakse arve). Ka ei varusta ministeerium sellest aastast töötajaid mobiiltelefoniga, välja arvatud erandjuhud (nt juhtkond).
Kuupileti ostmine
Vahel oleks vaja osta ka ühis-transpordi kuupiletit mobiili vahendusel, eriti kui kodus pole tavatelefoni. Portaal www.pilet.ee pakub selleks omapoolset lahendust:
Kui töötelefoniga ost õnnestub, puudutab teema vaid töötaja ja tööandja vahelisi kokkuleppeid;
kui ei õnnestu, peab tööandja tegema avalduse mobiilioperaatorile, võimaldamaks ka piletiostu;
kui tööandjal puudub selleks soov, peab sõlmima kodupangaga lepingu, et tellida isikliku raha eest töötelefonilt pileteid (analoogselt näiteks parkimisteenusega).
Mis parkimisse puutub, siis kõige lihtsam ja kiirem viis on proovida oma mobiiltelefoniga teha üks katsetehing.
FIE-l on kasutusel mitu telefoni
Hoopis teine mure on telefoniarvetega neil, kes on ise endale tööandjad ehk siis FIE-d (füüsilisest isikust ettevõtjad).
Nad maksavad ise küll kinni kõik kõned, aga töökõned on töine kulu ja seega ka legaalselt tulust mahaarvatav.
Kuidas aga hiljem maksuametile põhjendada, et just nii palju kõnesid olid töised ja nii palju erakõned?
FIE-asjatundja Olavi Kärsna pakub, et maksuvabade kõnede aluseks võib võtta mingi enda meelest reaalse protsendi kõikidest kõnedest.
Aga võib ka näiteks kolme kuu kõnede väljavõtte pealt võtta keskmise protsendi ja seda siis kasutada.
On ka võimalus, et inimese nimele, kes on FIE, on registreeritud viis telefoni.
Siis võib olla variant, et üks neist on n-ö töötelefon, mille kõik kõned võib kuludesse kanda. Nii ka tihti tehakse.
