Üksikasjad

Avaldatud: 25 juuni 2007

• Palgaseadus
• Äripäev

Merike Lees

Kui mõni aasta tagasi lasti praktikantidel tasuta töötada, siis nüüd juba väärtustatakse nende tööpanust ja makstakse ka tasu.

Enamik ettevõtteid, keda Äripäev küsitles, kinnitasid, et nad pakuvad õpilastele praktikavõimalust. Baltika on praktikantide ettevõttesse meelitamisel omapoolset initsiatiivi üles näidanud ning plaanib koostööd koolidega veelgi laiendada ja süsteemsemaks muuta. Ikka eesmärgiga leida tulevaste koolilõpetajate hulgast täiendust oma kollektiivile.

Baltika Grupi logistikateenistuses on praegu praktikal Tallinna Tehnikakõrgkooli tudeng Kaijo Haavistu, kes võttis ise personaliteenistusega ühendust ning avaldas soovi praktikale tulla. "Minu jaoks on tähtis, et ma saaksin iga päev areneda. See tähendab, et mind usaldatakse, kaasatakse reaalsesse tegevusse, antakse vastutusrikkaid ülesandeid, arvestatakse minu arvamusega. Baltika puhul võin ma öelda, et seda kõike tehakse," rääkis Kaijo Haavistu.

Haavistu on osaline ühes suures projektis - Baltika juurutab ERP süsteemi ja tema vastutusalas on ladudega seonduvad teemad. "See on vastutusrikas, kuid väga huvitav. Selle aja jooksul olen kokku puutunud mitmesuguste teemade ja probleemidega," kinnitas Haavistu. "Olen esimesest päevast peale tundnud võrdset kohtlemist ja usaldust."

Baltikas tasustatakse praktikante sõltuvalt praktika olemusest. "Kui praktikant täidab konkreetset ülesannet ja aitab sellega ettevõtet, siis kindlasti tasustame tema tööd," ütles Baltika koolitusjuht Gerli Jõgi. Kui tegemist on vaatluspraktikaga või lihtsalt ülevaate saamisega ettevõtte või mõne selle üksuse tegevusest, siis tasu ei maksta.

Balti Spoon pakub aastaringselt praktikavõimalusi, seda põhiliselt tootmisesse. "Praktikandile makstav tasu on aga pigem sümboolne, sest konkreetselt nad mingit tööd tegema ju ei tule," põhjendas Balti Spoon OÜ personalijuht Helo Tamme. "Kui nad lisaks oma praktika programmile midagi ettevõtte jaoks teevad, siis makstakse neile ka tasu." Samas kehtivad Balti Spooni praktikantidele samad soodustused, mis oma töötajatele, näiteks tasuta toitlustus.

"Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) maksab praktikatasu vastastikusel kokkuleppel, ennekõike lähtudes praktikandi tööpanusest," rääkis ettevõtte personalijuht Kristiina Kangur. Tänavu suvel töötab BIGis üle kümne praktikandi ja suveks rakendust soovinud tudengi nii IT, õigusteaduse, personalitöö, klienditeeninduse kui ka ärikorralduse valdkonnast.

Radisson SASi personalijuht Evelin Jenk kinnitas, et nemad tervitavad praktikante rõõmuga, kuid tasu neile ei maksa. See-eest on toit kogu tööpäeva jooksul neile tasuta. "Tublimad praktikandid saavad vaba koha olemasolul tööd juba praktika ajal ning siis makstakse neile ka tasu," rääkis Jenk.

Praktikante võetakse lootuses, et nad hiljem ka tööle tulevad. Balti Spooni 1999. aasta Luua Metsanduskooli praktikandist on tänaseks saanud firma tootmisjuht.

Kommentaarid

Einar Linn, TÜ praktikakorralduse arendamise koordinaator
Praktikandi võtmine on nagu tavalise töötaja värbamine. Hoolitse selle eest, et oleks läbi mõeldud konkreetsed tööülesanded ning olemas töökirjeldus koos ajakava ja oodatavate tulemustega, mida praktika käigus ja lõppedes hinnatakse. See võimaldab praktikandil aimu saada, milliseid olulisi teadmisi ja oskusi tal on võimalik arendada, ja motiveerib teda olema entusiastlik ning teotahteline. Suhtu praktikanti nagu tavalisse töötajasse, andes talle piisaval määral vastutust ja võimalusi!

Targad tööandjaid värbavad töötajaid kandidaatide hulgast, kes nende juures praktikal olnud. Praktika võimaldab tulevast töötajat varakult ja "turvaliselt" tundma õppida ning palgata inimene, kes on organisatsiooniga tuttav.

Anneli Laanemets, Areal Disain OÜ juht
Kolme töötajaga väikefirmas on praktikantide vastuvõtmine keeruline.

Eelmisel aastal oli meil praktikant, sel aastal enam ei võta. Meil on vaja kohest tulemust, vaja suhelda kliendiga, müüa talle oma ideed.

Praktikantide müügitöö, argumenteerimine ja maha müümine oli aga nõrk, peaaegu null. Kui me ei saa lasta praktikate kliendiga suhtlema, siis pole neid mõtet võttagi. Leian, et praktikante saavad lubada endale suuremad ettevõtted, kes saavad lasta vaadata praktikantidel töö tegemist erinevate töötajate kõrval.

Suurematel ettevõtetel on võimalik, et praktikant on töötaja kõrval ja ei vastuta millegi eest. Kui meie võtame, siis ta peab tegema ja vastutama. Meil ei ole võimalik kõrval olla.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 juuni 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla,
ametiühingute jurist

•• Olen tööl poole kohaga ja nüüd, kui tuleb suvine puhkuste periood, nõuab ülemus, et kuna täiskohaga inimesed lähevad puhkusele, peavad poole kohaga töötajad katma nende töötunnid. On see seadustega kooskõlas? Kas poole kohaga töötaja on poole väiksemate õigustega?

Kui töötaja ja tööandja on töölepingus kokku leppinud osalises tööajas, ei saa tööandja ühepoolselt seda tingimust muuta.

Töölepingu seaduses on kirjas, et osalise tööajaga töötajale ei või üldjuhul kohaldada töösuhtes ebasoodsamaid tingimusi kui võrreldavale täistööajaga töötajale. Seega ei ole poole kohaga töötaval inimesel poole väiksemaid õigusi. Kui ülemus nõuab töötamist üle töölepingus näidatud tööajanormi ja töötaja sellega nõustub, on tegemist ületunnitööga, mille eest tuleb maksta lisatasu vähemalt 50% töötaja tunnipalga määrast. Seda ka osalise tööaja korral.

Puhkuseõigus on osalise töö-ajaga töötajal täpselt samasugune nagu täistööajaga töötajal – esimesel tööaastal pärast pooleaastast töötamist võrdeliselt töötatud kuude arvuga, järgmistel tööaastatel puhkuste ajakavas määratud ajal.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 juuni 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kas ja kui, siis mis tingimustel on töötaja kohustatud alla kirjutama uuele töölepingule, kui teine firma ostis senise tööandja ära ja uue lepingu tegemist põhjendatakse sellega? Kui töötaja pole nõus, kas seda mõistetakse siis lepingu katkestamisena töötaja või tööandja poolt? Mis on sellises olukorras töötaja ja tööandja õigused ja kohustused?

Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja:

Kui üks ettevõte ostab teise firma, ei sõlmita töötajatega uusi töölepinguid, vaid need lähevad üle uuele tööandjale. Kui uus tööandja soovib töölepingus olevaid tingimusi muuta, on see võimalik vaid poolte kokkuleppel.

Töötajal ei ole õigust keelduda uue tööandja alluvuses edasi töötamast, välja arvatud juhul, kui tööandja vahetumise tõttu oluliselt halvenevad töötingimused või muutub tootmis- või töökorraldus. Sellisel juhul on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel, teatades sellest ette vähemalt viis päeva ja töötajale makstakse hüvitisena kahe kuu keskmine palk.

Kui töötaja muul põhjusel ei soovi uue tööandja juures töötada, on tal õigus nõuda omal soovil töölepingu lõpetamist.

Seadus kohustab tööandja vahetumise korral senist ja uut tööandjat esitama oma töötajatele kirjalikult hiljemalt üks kuu enne töölepingute üleminekut kogu asjakohase teabe, mis sisaldab vähemalt töölepingute ülemineku kavandatavat kuupäeva, tööandja vahetumise põhjuseid, võimalikke õiguslikke, majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi töötajatele jm.

Uuele tööandjale üle läinud töötajate töölepingutes ja tööraamatutes tehakse muudatuskanne tööandja vahetumise kohta.

Üksikasjad

Avaldatud: 18 juuni 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Signe Kalberg,

Vaidluses õiguse saanud naine jäi rahata, kuna tööandja pole otsust vastu võtnud.

Harjumaa töövaidluskomisjoni (TVK) otsus ei aita kolm aastat OÜ-s Hermine töötanud Mare Pajustel kätte saada koondamishüvitist, sest tööandja hoidub komisjoni otsuse vastuvõtmisest. Naisel on võimalik leida abi kohtust ainult seetõttu, et komisjon rahuldas kaebuse vaid osaliselt.

Mare Pajuste asus tööle õmblemis- ja kudumistöödega tegelevas osaühingus Hermine, kus tööandja tahtis temaga sõlmida tähtajalist töölepingut. Naine ei olnud nõus, kuid asus tööle töölepingut sõlmimata. Juriidiliselt võrdsustatakse töötaja tööle lubamine lepingu sõlmimisega.

Kui kolm aastat sai täis, püüdis tööandja lõpetada töösuhet poolte kokkuleppel. Pajuste keeldus talle kahjulikel tingimustel kokkulepet sõlmimast, misjärel tööandja vallandas ta päevapealt, vältides niimoodi seadusega ette nähtud kohustust maksta töötajale koondamistasu.

Töövaidluskomisjonile esitatud taotluses soovis Pajuste tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja saada hüvitist viie kuu keskmise palga ulatuses. Komisjon leidis, et tööandja peab maksma nelja kuu töötasu – see on summa, mille Pajuste oleks saanud töösuhte lõpetamisel koondamise teel.

Kuigi komisjoni istungil osales ka tööandja seaduslik esindaja – äriühingu omanik ja juhatuse liige –, pole OÜ Hermine seni tahtnud otsusest midagi kuulda. Postiga saadetud TVK otsus tuli tagasi, kuna adressaat ei tulnud tähitud kirjale järele. See tähendab, et komisjoni otsus pole tegelikult veel jõustunud. Jõustumismärge lisatakse alles pärast otsuse vaidlustamiseks kohtusse pöördumise tähtaja möödumist. Selleks mõeldud kuu aega aga hakkab tiksuma hetkest, mil Hermine saab otsuse kätte. Kohtutäi-turi teenuseid saab ka kasutada vaid jõustunud otsuste puhul.

Pajuste juhtumi puhul esitas tema esindaja Marin Daniel kohtule taotluse TVK-s lahendatud vaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras – seda aga sai teha vaid seetõttu, et komisjon rahuldas nõude osaliselt. Nõude täielikult rahuldamise puhul puuduks neil seaduslik alus kohtusse minna.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Karin Rammo leidis, et eelkõige peaks otsuse kättetoimetamisel olema aktiivne töövaidluskomisjon ise, kuna see on tema seadusest tulenev kohustus. Kasutada saaks ka haldusmenetluse seaduse sätteid dokumentide kättetoimetamise kohta, mis võimaldavad lugeda dokumenti kättetoimetatuks ka siis, kui isik seda vastu ei võta.

Õiguskantsler tegeleb murega

•• Tänavu kevadel tegi Mare Pajuste esindaja Marin Daniel avalduse õiguskantsler Allar Jõksile.
Jõks esitas omakorda justiits- ja sotsiaalministrile teabenõude, et teada, kas nad näevad TVK otsuste jõustumises probleeme. Ministrid möönsid probleemi olemasolu ja lubasid selle lahendamiseks astuda asjakohaseid samme.
•• Õiguskantsler Allar Jõks ütles, et ta ei aktsepteeri isikute põhiõiguste rikkumise küsimuste lahendamise määramatut edasilükkamist. Ta on teinud sotsiaal- ja justiitsministrile märgukirja, milles palub ministeeriumidel ette valmistada probleemi lahendav eelnõu.
•• Eelnõu peaks valitsus esitama riigikogule hiljemalt oktoobris 2007. Kui sügiseks ei ole riigikogus asjakohast eelnõu, pöördub Jõks ise riigikogu poole.