Artiklid
- Üksikasjad
Ille Grün-Ots
Sisuliselt ei kontrolli mitte keegi, mitmes kohas ja mitu tundi keegi töötab.
Haltuura oli see, kui keegi Vene ajal lisaks põhitöökohale veel kusagil end liigutas ja selle eest pisikese nutsu hõlma alla sai. Sest Nõukogude inimene oli kindlustatud väärilise ja väärika tööga ning tasugi selle eest oli vääriline. Kui rohkem tahtsid/tegid, olidki haltuurategija.
Eesti Vabariigis piirab mitmel kohal töötamist põhimõtteliselt ainult tööaeg. Töölepingu alusel töötava töötaja tööaja üldine riiklik norm on kaheksa tundi päevas ehk 40 tundi nädalas ja seda sõltumata sellest, mitme tööandja juures töötaja töölepingu alusel töötab.
Kui töötaja töötab töölepingu alusel mitme tööandja juures üle riikliku tööaja normi, on see ületunnitöö. Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Seega on seadusega sätestatud töölepingu alusel töötava töötaja piirnormid. Küll aga ei sätesta seadus tööaja piirnorme, kui töötaja töötab lisaks töölepingule muu tsiviilõigusliku lepingu alusel (töövõtu-, agendi-, käsundus- jms lepingu alusel), ütleb õigusbüroo Conseil jurist Inge Veso.
Kui ühe tööandja juures on kõik normi piires, on formaalselt kõik korras, ütleb tööinspektsiooni peajurist Reet Vare.
Ma olin vist peaaegu 300 tundi kuus tööl, meenutab kunagi kolmel kohal koristajana ehk moodsamalt öeldes puhastusteenistujana töötanud Malle Raidma. Ta ei usu ise ka enam, et jaksas nii palju. Ühes kohas töötasin n-ö tööraamatuga ehk siis töölepingu alusel. Kahes teises kohas olin tööl samuti lepinguga, arvan, et seda nimetati töövõtulepinguks, täpsustab ta. Põhitöökohas läksid Mallel palgast maha kõik maksud, nagu seadus ette näeb, ka tulumaksuvaba miinimumi arvestati seal. Seda, et ma ka mujal töötan, teati minu põhitöökohas ja neil polnud selle vastu midagi, lisas ta.
Vastavalt seadusele
Iga tööandja peab arvestama ja tasuma sotsiaalmaksu töölepingu alusel töötavate töötajate töötasult vastavalt sotsiaalmaksuseadusele. Seadus ei sätesta töötaja kohustust teavitada töö-andjat teises kohas töötamisest, v.a avaliku teenistuse seaduses sätestatud isikud. Küll aga võib olla selles kokku lepitud töölepingus või kehtestatud töösisekorraeeskirjades, kommenteerib Veso.
Seaduse järgi on tööraamat töölepingu alusel töötamist tõendav põhidokument, kuhu tuleb kirja panna töölepingu alusel töötamise aeg. Töötaja võib aga nõuda, et sinna kantakse lisaks ka kohakaasluse korras töötatud aeg, kui töötaja esitab põhikoha tööandjale dokumendi, mis tõendab kohakaasluse korras töötamist.
Puhkus vaid ühest kohast
Mitmel töökohal töötamise puhul ei sätesta seadus mingeid erinevusi puhkuse andmisel ja kasutamisel.
Kui töötajal on õigus puhkusele ühes töökohas, ei pruugi tal olla õigust puhkusele teises töökohas. Puhkuse andmine sõltub töötamise ajast, tööandja poolt kehtestatavast puhkuste ajakavast, sellest, kas töötaja kuulub isikute hulka, kellel on seaduse kohaselt õigus puhkusele ja selle kasutamisele muudel alustel. Loomulikult võivad töötaja ja tööandja kokku leppida puhkuse andmises töötajale sobival ajal, aga see on juba pooltevahelise kokkuleppe küsimus, ütleb õigusbüroo Conseil jurist Inge Veso.
Puhkuse päevatasu arvutatakse üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast.
Päevatasu arvutamisel arvestatakse palga hulka töötaja teenitud palgana käsitatavad summad põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed.
- Üksikasjad
Helve Toomla,
ametiühingute jurist
Kas tööandja esindajal on õigus viia iga-aastasest puhkusest üks nädal automaatselt järgmisse aastasse? Inimene, kes asus tööle 1. märtsil 2006, sai eelmisel aastal puhkust kaks nädalat ja sel aastal antakse talle 28 päeva põhjendusega, et seitse päeva viiakse üle 2008. aastasse. Seda seletati sellega, et kui inimene lahkub töölt, ei pea midagi kinni pidama. Ega tegu pole ju ettesaadud puhkusega? Sel viisil on kõigil töötajatel üks nädal puhkust pidevalt reservis. Tööle asumise kuid arvestatakse ju ainult esimese puhkuse ja töölt lahkumise korral.
Ei, sellist puhkuse reservi loomise õigust tööandjal ei ole. Mõnikord küll arvatakse ekslikult, et puhkust võib anda ainult tegelikult töötatud kuude eest.
Puhkust tuleb anda tööaasta kestel täies ulatuses, st vähemalt 28 kalendripäeva, kogu tööaasta eest, sh ka nende kuude eest, mis on puhkuse ajaks veel välja teenimata. Seega on tööaasta 12 kuud tervik, mida ei jaotata osadeks ning puhkus on üldjuhul samasugune tervik. Ainult poolte kokkuleppel, s.t töötaja nõus-olekul, võib puhkust osadeks tükeldada.
Esimene tööaasta on erand, siis on töötajal õigus saada puhkust pärast kuuekuust töötamist võrdeliselt töötatud kuude arvuga, s.t kuue kuu järel saab kuue kuu puhkuse, seitsme kuu järel seitsme kuu puhkuse jne. Saamata jäänud puhkuseosa antakse tööaasta kestel. Seega peaks tööaasta lõpuks ka kogu esimese tööaasta puhkus olema kasutatud. Üksnes töötaja nõusolekul liidetakse esimese tööaasta kasutamata jäänud puhkuseosa järgmise tööaasta puhkusega või antakse teise tööaasta kestel mõnel muul ajal.
Puhkuseosa pidev üleviimine võib lõpuks kaasa tuua puhkusenõude aegumise tööaasta ajavahemikus 01.03.0628.02.07 eest ettenähtud puhkuseosa aegub nelja aasta pärast, s.t 1. märtsiks 2011.
- Üksikasjad
Eesti Töötukassa pressiteade
01.11 2007
Töötukassa nõukogu teeb ettepaneku jätta maksemäärad muutmata
Eesti Töötukassa nõukogu otsustas teha valitsusele ettepaneku säilitada 2008. aastal töötuskindlustusmakse määrad selle aasta tasemel. Kindlustatute maksemäära suuruseks on praegu 0,6 ning tööandjatel 0,3 protsenti palgast. Ettepaneku poolt hääletas neli ja vastu kaks nõukogu liiget.
Maksemäära kehtestamise ettepaneku tegemisel analüüsiti erinevaid majandusprognoose. Kuigi seni on makse laekumised märgatavalt ületanud hüvitiste väljamakseid, ei pidanud nõukogu maksemäära langetamist seaduses ettenähtud miinimumini otstarbekaks. Võrreldes eelmise aastaga on majandusprognoosid tunduvalt tagasihoidlikumad, seetõttu ei ole maksemäära langetamine praegusel hetkel kohane, ütles töötukassa nõukogu esimees sotsiaalminister Maret Maripuu.
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel tegi töötukassa poolt tehtud prognoosidele tuginedes ettepaneku algatada arutelu seaduse järgse maksemäära miinimumi vähendamiseks. See annaks tema sõnul nõukogule ja valitsusele rohkem võimalusi maksemäära muutmisel. Praegu on seadusejärgne minimaalne maksemäär töötajale 0,5 ja tööandjale 0,25 protsenti palgast.
Anu Ojasalu
Avalike suhete juht
667 9706
566 282 77
- Üksikasjad
Katrin Sarap
Tööõigusbüroo Labour Consulting OÜ jurist
Töötaja läks puhkusele 20. juulil 14 päevaks. Sai puhkuseraha 19. juulil. 24. juulil kutsuti töötaja puhkuselt tagasi. Mis saab puhkusetasust ja kas võib siis sama aja eest maksta ka töötasu?
Praktikas käsitletakse sellisel juhul makstud puhkusetasu kui avansina saadud palka ehk sisuliselt teeb tööandja vastava ümberarvestuse. Sama aja eest nii puhkusetasu kui ka palka maksta ei ole võimalik.
- Üksikasjad
Valitsus arutab homme puhkuseseaduse muutmist, mis annaks töötavale isale võimaluse saada kümne tööpäeva ulatuses palgalist lisapuhkust.
Sotsiaalminister Maret Maripuu esitatud puhkuseseaduse muutmise eelnõu eesmärgiks on isa rolli väärtustamine ühiskonnas ja peresidemete tugevdamine, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Isa rolli väärtustatakse läbi tasustatud puhkuse andmise isadele, et isa saaks olla kodus koos ema ja lapsega, samas kaotamata sissetulekus.
Eelnõu kohaselt on töötaval isal õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi kümme tööpäeva isapuhkust. Puhkuse eest tasutakse tema keskmise palga alusel, võttes selleks aluseks mitte suurema kui kolmekordse Eesti keskmise brutokuupalga.
Hetkel saavad isad 66 krooni päevas täiendava lapsepuhkuse kasutamise eest. Praegu on isal õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi neliteist kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust.
Seadusesse jääb eraldi sättena ka emale või isale igal tööaastal antav täiendav lapsepuhkus. Selle pikkus on kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last, kuus tööpäeva, kui tal on kolm või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.
Isadele puhkusetasuna makstava keskmise palga arvutab ja maksab välja tööandja. Puhkusetasu hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu. Seadus jõustub tuleva aasta algusest.
Toimetas Andreas Sepp, Postimees.ee
Lehekülg 1478 / 1636
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee