Üksikasjad

Avaldatud: 18 märts 2008

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Et seadus on ses küsimuses kitsi, kärbivad asutused oma tööaega ise.

Maanteeameti töötajad said vabariigi aastapäevale eelnenud reedel kirja, milles juhtkond õnnitles neid saabuva tähtpäeva puhul ning teatas otsusest premeerida töötajaid loaga kaks tundi varem koju minna. Seda viimast küll vaid juhul, kui tööülesannete seis päeva lühendamist võimaldas. Samasisulise teate võtsid töötajad 22. veebruaril vastu paljudes ettevõtetes-asutustes ning suure tõenäosusega on neid oodata ka saabuval neljapäeval.

Ehkki kehtiv töö- ja puhkeaja seadus loeb üles vaid neli tähtsat püha, millele vahetult eelnevat tööpäeva tuleb ilmtingimata lühendada, võivad tööandjad ise oma alluvaid mis tahes tähtpäeva eel lisavaba-ajaga premeerida. Ka siis, kui tähtpäevale eelnev tööpäev pole “vahetu”, nagu juhtus sel aastal pühapäevale langeva vabariigi aastapäevaga.

“Sisekorraeeskirja, käskkirja või lihtsalt juhtkonna ühekordse otsusega on tööpäeva lühendamine täiesti lubatud juhul, kui tööülesanded ning töökorraldus seda võimaldavad,” selgitas tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam. “Kui ettevõtte juht leiab, et varem töölt lahkumist saab lubada ka selle tähtpäeva ees, mida seadus ei nimeta, on kõik korras. Levinud on praktika, et päris lõplik otsus, kas pühadele eelnevat tööpäeva lühendada või mitte, jäetakse osakonnajuhtide õlgadele. Nemad teavad kõige paremini asjade seisu ning alluvate tööjärge,” ütles Siitam. Juristi selgitusel piisab täiesti teavitavast e-kirjast või näiteks hommikusel koosolekul edastatud suulisest teatest, sellised otsused ei pea enam tänapäeval olema rangelt dokumenteeritud.

Sisekorraeeskiri lubab

Valga linnavalitsuse töötajatel on vedanud, nemad ei pea kulli ja kirja viskama, kas läheneva püha eel antakse lühendatud tööpäevast teada või mitte. Nimelt seisab juba aastaid asutuse sisekorraeeskirjas punkt, mille järgi on tööpäev kolm tundi lühem ka nende pühade eel, mille seadus loetelust välja jätab. Nii saab osa valgalasi varem koju ka sel neljapäeval, kinnitas linnapea Ivar Unt. Töökorraldus vaadatakse alati enne üle, sest kodanikud ei tohi jääda teenindamata. “Kui tööandja võimaldab töötajatele pühade eel lisaaega, näitab see, et ta hoolib neist. Seda osatakse hinnata,” sõnas Unt.

Tööpäeva lühendamises kas kõigi või teatud pühade eel võib kokku leppida ka iga töötaja ise enne töölepingule allkirja andmist. Jurist Siitam soovitab siin olla hästi täpne, et võimalikke hilisemaid lahkhelisid ära hoida.

Töö- ja puhkeaja seadus

§ 25. Tööpäeva lühendamine rahvuspühale ja riigipühale eelneval päeval

•• Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra. [RT I 2005, 24, 185 – jõust. 20. 05. 2005]

§ 26. Töötaja töölerakendamine rahvuspühal ja riigipühal

•• Tööandjal on õigus töötajat tööle rakendada rahvuspühal ja riigipühal, kui see on vajalik elanike teenindamiseks, katkematu tööprotsessi või ajutiste edasilükkamatute tööde tegemiseks vääramatust jõust tingitud vajaduse korral.

•• Seaduse järgi pole sel neljapäeval lühendatud tööpäev. Iga asutus võib võimalusel ise pühade-eelset tööpäeva lühendada.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 märts 2008

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Tulude deklareerimisel peaksid pensionärid arvestama lisaks maksustamisperioodi maksuvabale tulule ka täiendava maksuvabastusega pensionilt, samuti ühisdeklaratsiooni esitamise võimalusega.

Pensionärid saavad 2007. aasta tulude deklareerimisel arvestada kuni 60 000 kroonise maksuvaba tuluga. Pensionitele kehtib aastas 36 000 kroonine maksuvaba tulu, sellele lisandub ka üldine tulumaksuvabastus, mis eelmisel aastal oli 24 000 krooni aastas. Täiendavat maksuvaba tulu 36 000 krooni saab kasutada ainult pensioni puhul, kuid 24 000 krooni laieneb ka muudele maksustatavatele tuludele. Pensionärile kehtib täiendav maksuvabastus olenemata sellest, kui pika perioodi kestel isik kalendriaastas pensionär on olnud.

Kui pensionär sai eelmisel aastal pensionit alla 3000 krooni kuus ning muid tulusid ei saadud, siis tuludeklaratsiooni esitama ei pea. Samuti ei ole tarvis pensionäril tuludeklaratsiooni esitada juhul, kui tema igakuine pension jäi vahemikku 3000–5000 krooni ning pensionäril oli tehtud pensioniametile avaldus maksuvaba tulu rakendamiseks (et arvestada täiendavat maksuvaba tulu 2000 krooni kuus).

Maksu- ja Tolliameti teenindusosakonna juhataja asetäitja Hannes Udde sõnul soovitab maksuhaldur pensionäridel, kellel on kasutada veel muid maksusoodustusi või kelle pensionilt ei ole makse aasta jooksul õigesti arvestatud, esitada tuludeklaratsiooni. “Eelmisel aastal deklareeris oma tulusid umbes 29 000 pensionäri, ka sel aastal oleks enam-vähem samal hulgal eakatel põhjust tulusid deklareerida,” lisas Udde.

Pensionäridest abikaasadel on kasulik kaaluda, kas esitada tuludeklaratsioonid eraldi või ühisdeklaratsioonina. Kui üks abikaasadest saab kuus väiksemat pensioni – 3500 krooni, teine aga suuremat – 6500 krooni, siis on ühisdeklaratsiooni esitamisest kasu. Eraldi deklaratsioonid esitades on ühe abikaasa aasta pension kokku 42 000 krooni ja lubatud maksuvaba tulu 60 000 krooni asemel saab ta maksustatavast tulust maha arvata ainult 42 000 krooni. Teise abikaasa pension kuulus sel juhul maksustamisele, sest tema aasta pension kokku oli 78 000 krooni, kuid maha sai arvata vaid 60 000 krooni. Seega 18 000 kroonilt tuli tasuda tulumaksu. Tehes aga ühise tuludeklaratsiooni, maksukohustust ei oleks, sest näitena toodud abielupaari pension aastas on kokku 120 000 krooni, millest saab lubatud maksuvaba tulu maha arvestada 120 000 krooni ja tuludeklaratsiooni alusel maksustatavat pensioni ei ole.

Tuludeklaratsioonide esitamine lõppeb 31. märtsil. Tagastus- ja juurdemaksmise tähtaeg füüsilistele isikutele on hiljemalt 1. juuli, FIE-dele ja vara võõrandamisest kasu saanutele hiljemalt 1. oktoober.

Tulude deklareerimist puudutavat infot ja abi saab tööpäevadel kl 08.00–20.00 infotelefonile 1811 helistades, abivajajaid aitab ka telefoninumber 8800811, ja . Lisainfot saab maksuhalduri koduleheküljelt www.emta.ee ning Maksu- ja Tolliameti piirkondlikest teenindusbüroodest.

Lugupidamisega

Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Peaspetsialist meediasuhete alal
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post:

Üksikasjad

Avaldatud: 18 märts 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Mõni kuu enne mu “dekreeti” minekut müüdi firma, kus töötasin, teisele omanikule. Enne müüki tehti olemasoleva firma kõrvale uus, millega seotu lisati enesestmõistetavalt minu tööülesannete hulka. Kuid minu töölepingut ümber ei tehtud. Ehkki tegin enne lapsehoolduspuhkusele jäämist tööd juba uuele firmale, on vana firma kadumisega juriidiliselt kadunud ka minu töökoht. Nüüd tahaksin hakata taas tööd tegema, laps on veel alla kaheaastane. Kui aus olla, siis samasse kohta tagasi minna ei tahagi. Mis on selles loos minu õigused, kas saan loota näiteks koondamisele?

Küsimusest ei selgu, kumb firma maksis küsijale kuni rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämiseni palka. Kui palka maksis vana firma, läks tööleping töölepinguseaduse (TLS) § 6 lg 1 p 3 alusel üle firma ostjale. Küsija võib sel juhul oma lapsehoolduspuhkuse lõpetada ja nõuda ostja firmas oma töölepingule vastavat tööd.

Kui aga töösuhe vanas firmas faktiliselt lõppes, tööd tehti ainult uuele firmale ja see maksis ka palka, siis tekkis töölepinguline suhe selle firmaga, olenemata asjaolust, et kirjalik tööleping jäi vormistamata. TLS § 28 lg 2 kohaselt võrdsustatakse tegelikult tööandja poolt tööle lubamine töölepingu sõlmimisega, sõltumata sellest, kas leping on kirjalikult vormistatud. Sel juhul peab nn uus firma küsija lapsehoolduspuhkuse tema soovil lõpetama ja andma talle endist tööd.

Asendajal peaks olema tähtajaline tööleping, mis peaks küsija tööle asumisega lõppema. Vahel võetakse asendaja tööle määramata ajaks. Siis võib tööandjal tekkida koondamise olukord, kuid kuna alla kolmeaastase lapse vanema töölepingu lõpetamine koondamise tõttu on täiesti keelatud, kuulub koondamisele asendaja. Nii või teisiti peab küsija töökoht olema alles. Koondada teda enne lapse kolmeaastaseks saamist ei ole lubatud, isegi kui ta seda ise väga tahaks. Töölepingu võib lõpetada poolte kokkuleppel, seejuures võib ka hüvitustes kokku leppida.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 märts 2008

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Eve Kruuse, Postimees

Kroonilise haiguse põdeja ei pea oma tervislikust seisundist tööandjale rääkima. Töötervishoiuarstil tuleb tööandjat teavitada vaid siis, kui tervisekontrolli tulnu põeb nakkushaigust.

32-aastane IT-alal töötav, anonüümsust palunud suhkruhaige mees leiab, et töövõtja võiks tööandjale oma kroonilisest haigusest rääkida, sest siis teatakse teda vajadusel aidata. Oma haigusest mees oma ülemust siiski ei teavitanud, vaid tööandja sai sellest teada juhuslikult.

Mehe sõnul ei takista tervis tal tööülesandeid täita. «Kuigi töökoormus ja pingelised olukorrad ei mõju mu tervisele hästi ja suhkruhaigus nõuab rangelt režiimist kinni pidamist, ei sega see mul mitte midagi tegemast. Töö iseloom on niisugune, et ma ei ole pidanud tööandjaga erikokkulepet sõlmima. Kui peaksin metsas traktori peal töötama, oleksid probleemid vist kergemad tulema,» ütleb ta.

Tööandja vajaks selgust

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul on tervisliku seisundi küsimused delikaatsed isikuandmed ja nende avaldamist ei saa tööandja töötajalt nõuda. «Kui aga haigus võib takistada tööülesannete täitmist või seada ohtu töötaja või töökaaslased, võiks tööandjat siiski haigusest teavitada,» tõdeb Siitam.

Ka töötervishoiuarst, kelle juurde saadab tööandja töövõtja tervisekontrolli, ei tohi ilma töötaja nõusolekuta tööandjale tema tervisliku seisundi kohta andmeid avaldada. Töötervishoiuarst Ilme Kuusk Mustamäe polikliinikust selgitab, et pärast töötervishoiukontrolli saadab arst tööandjale tõendi, kuhu märgib, kas töötaja võib vastaval ametikohal töötada või mitte. Vajadusel tehakse ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.

Juhul kui inimene põeb näiteks suhkruhaigust või langetõbe, võib arst väljastatavale tõendile kirjutada lisasoovitused – näiteks vastunäidustada töö liikuvate mehhanismidega –, aga diagnoosist informeerimise kohustust arstil ei ole.

Ainsa erandina peab töötervishoiuarst tööandjat teavitama töötaja nakkushaigusest. HIVi proovi töötervishoiuarst ei võta. «On olnud juhus, kui tööandja on minult küsinud andmeid töötaja tervise kohta, aga keeldusin,» lisab Kuusk.

Peljatakse töökaotust

Siitami sõnul on töötervishoiuarsti otsus sageli nii üldsõnaline, et tööandja ei oska sellega midagi peale hakata. «Tööandja kohustus on tagada töötajale töötingimused, mis ei halvendaks tema tervist, aga kui ta ei tea, milline on töötaja tervislik seisund, on väga raske vajalikke tingimusi luua. Kui tööandja andmed saabki, peab ta neid saladuses hoidma. Näen siin probleemi, aga lahendust praegu pole. Ükski seadus seda teemat ei reguleeri, see jääb arsti eetika küsimuseks,» sõnab Siitam.

AS Baltika personalijuhi Liina Kippasto sõnul ei ole ükski töötaja tulnud talle ütlema, et põeb kroonilist haigust. Samas sõnab ta, et mõistab inimesi, kes ei julge tööandjale oma haigusest rääkida, sest peljatakse tööst ilma jääda.

«Tegelikult annab haigusest teadmine tööandjale võimaluse töötaja töötingimusi vajadusel muuta, kasutades kas väiksemat töökoormust, kodus töötamist vms. Probleemi teadmata ei oska tööandja abi pakkuda. Töötaja peab eelkõige ise oskama hinnata, kas töökoht on talle tervise tõttu sobilik või ei,» nendib Kippasto.

Mis on krooniline haigus?

• Haigusi jaotatakse kestvuse järgi ägedateks, alaägedateks ja kroonilisteks.

• Kroonilised haigused on pikka aega kestvad haigused. Erinevate haiguste puhul on kriteeriumid erinevad. Näiteks köha on krooniline siis, kui seda on üle kahe kuu aastas. Liigesehaiguse puhul on kriteeriumid pisut teised. Kuid näiteks tuberkuloos, kuigi kestab kaua, ei ole krooniline haigus.

• Tihti on kroonilist haigust välja ravida keeruline või pea võimatu, aga seda on võimalik ravimite või eluviisi abil kontrollida.

• Nakkushaigus ei ole krooniline, vaid äge haigus. Ent on nakkushaigusi, mis ägedast faasist muutuvad krooniliseks, näiteks hepatiit.

Allikas: Tallinna erameditsiinikeskuse Karell töötervishoiuarst Reet Alapuu