Üksikasjad

Avaldatud: 02 mai 2008

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kadri Ibrus

Plaanitakse tõsta eelkõige töötajate maksu, kuid tööandjate maks jääb pea samaks.

Töötukassa riskiprognoosi kohaselt peavad töötajad majanduslanguse korral hakkama palgast maksma praeguse 0,6-protsendise maksumäära asemel 1,6 protsenti.

Kriisiolukord, mida töötukassa oma kõige mustemates unenägudes ette näeb, põhineb IMF-i riskiprognoosil 2010. aastaks: töötuse määr tõuseb 10,5 protsendini ja töötute arv siis vastavalt 73 000 inimeseni. “Maksumäärasid on vaja tõsta riskistsenaariumi rakendumisel 2010. aastal,” selgitas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. “Pärast kriisi võivad maksumäärad langeda.”

Tööandjate maksumäär tõuseb kriisiolukorras praeguselt 0,3 protsendilt vaid 0,4 protsendini. Muudatuste põhjuseks on kooskõlastamisel olev uus töölepinguseadus, mis paneb töötukassale lisakohustused.

Peale selle tuleb tööturuameti personali- ja majanduskulude katmiseks tõsta maksumäära veel umbes 0,1 protsendi võrra. See tõus kaetakse võrdselt tööandjate ja töövõtjate sihtfondide rahadega.

Kui tulevik aga tuleb selline, nagu seda näeb rahandusministeeriumi majandusprognoos, kus töötuse määraks ennustatakse 5,5 protsenti, tõuseb töötajate maks seaduse rakendumisel 2010. aastal 0,7 protsendini. Tööandjate maksuks jääb 0,3 protsenti. Ja ikka lisandub tööturuameti tööjõukulu 0,1 protsenti. Kokku siis oleks kogu sissemakse kassasse palgast 1,1 protsenti.

Töötukassa kulud tõusevad, sest uus töölepinguseaduse eelnõu paneb neile kohustuse maksta ka koondamishüvitisi. Suureneb ka töötuskindlustushüvitis ja selle saajate ring. Kulude kasvu kokkuleppele jõudsid tööandjate ja ametiühingute keskliidud ühistel läbirääkimistel sotsiaalministeeriumiga.

Tööandjatele suurem surve

Seaduse järgi saaks tõsise kriisi korral viia raha üle tööandjate fondist töötajate fondi ning tõsta selleks tööandjate makstavat maksu. Samal ajal vastupidi – kanda raha töötajate kogutud rahast tööandjate fondi – ei ole võimalik teha. “Tööandjate fondile on suurem surve, sest hüvitiste saajate ring suureneb ja seetõttu hakatakse sealt ka rohkem välja maksma,” selgitas Paavel.

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul on töötajate maksumäära tõstmine õigustatud ja vajalik, sest töötuskindlustus-hüvitise protsent tõuseb ning edaspidi saab seda suurem hulk töötuid. Uus seadus määrab siis, et töötuse esimesel sajal päeval makstakse 70 protsenti töötaja keskmisest palgast, enne oli see määr 50 protsenti. Ja hüvitist saavad nüüd ka need, kes lahkuvad omal soovil. Nemad saavad saja päeva jooksul küll 40 protsenti palgast.

“Nii on iga kindlustusega – kui me tahame sealt rohkem saada, tuleb sinna ka rohkem sisse maksta,” ütles Nestor. “Ei saa öelda, et töötajad maksavad ise oma “kinga saamise” kinni. “Kinga saamised” maksavad kinni ikka tööandjad,” viitas Nestor koondamishüvitistele, mida makstakse tööandjate kogutud töötukassa sihtfondist.

Kommentaar

Kadri Must
Keskerakonna aseesimees

Kui sotsiaalministeerium püüdis töölepinguseadust avalikkusele maha müüa, kinnitasid nad, et see ei too kaasa maksutõusu. Kui nüüd juba muudetakse seda retoorikat, siis võib sealt tulla veel palju negatiivseid üllatusi.

Siiani on arutatud ainult seda, kuidas peab töötukassa vastu siis, kui Eesti majandusel hästi läheb. Tähelepanuta ongi jäetud variant, kui risk on suurem, kui ta tänasel päeval on. Ja nüüd tahetakse see panna rohkem töötajate kaela.

Selle seaduse eesmärk oli muuta tööturg paindlikumaks, aga paindlikumaks on muutunud vallandamine, kuid mitte täiendusõpe ja kompensatsioonid. Praeguse olukorraga võrreldes suureneb rohkem töövõtja vastutus.

Riik on juba endale võtnud tööandja poolt nagunii lisakohustused koondamishüvitiste ühiste maksetena. See on tööandjatele kindlasti meelepärane.

Sotsiaalminister Maret Maripuu ei oleks pidanud oma suureks saavutuseks pidama seda, et tal õnnestus töötajatele vallandamishüvitisi vähemaks rääkida.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 april 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kas töötajal on õigus saada hüvitist, kui firma lõpetab tegevuse, mitte ei lähe pankrotti? Mida teha, kui tööandja ei maksa hüvitist?

Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:

Kui firma lõpetab tegevuse ehk likvideeritakse, on tööõiguse seisukohast tegemist töölepingu lõpetamisega likvideerimise tõttu (töölepingu seaduse § 86 p 1). Tööandja on kohustatud töölepingute lõpetamisest ette teatama vähemalt kaks kuud ning maksma töölepingu lõpetamise hüvitist kahe, kolme või nelja kuu keskmise palga ulatuses, sõltuvalt pidevast töötamise ajast selle tööandja juures vastavalt kuni 5 aastat, 5–10 aastat või üle 10 aasta. Kui tööandja hüvitist ei maksa, on töötajal õigus pöörduda nõudega töövaidlust lahendava organi ehk töövaidluskomisjoni või kohtu poole.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 april 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kadri Ibrus

Vastutuse kandmise eest peab tööandja hakkama töötajale igakuist hüvitist maksma.

Eile õhtul avalikustatud uus töölepinguseaduse eelnõu ei lase enam tööandjatel rakendada töötajatele kollektiivse materiaalse vastutuse kandmist.

Kui siiani võisid näiteks kaupluste juhid kasseerida kõigi müüjate palgast sisse tekkinud miinuseid, siis uus töölepinguseadus seda enam teha ei luba. “Praktikas näeme, et tööandjad on väga huvitatud selle töötajatele peale panemisest. Eriti kaubandustöötajatele surutakse seda peale,” märkis Eesti ametiühingute keskliidu õigussekretär Tiia E. Tammeleht, kes peab selle tava kaotamist üheks oluliseks ametiühingute võiduks töölepinguseaduse läbirääkimistel. “Tööandjal ei ole enam õigust minna töötaja palga kallale,” teatas ta.

Alati võib kohtusse minna

Uue eelnõu kohaselt on aga tööandjal võimalik teha iga töötajaga, kelle töö hulka kuulub mingi vara eest vastutamine, eraldi leping – varalise vastutuse kokkulepe. “Kõik vastutuse tingimused pannakse seal täpselt paika. Kokkulepe peab olema kirjalik, vastutus peab olema ruumiliselt ja ajaliselt piiritletud,” rääkis Tammeleht. “Samuti pannakse kohe paika vastutuse rahaline ülempiir.”

Leping sõlmitakse töötajaga (või töötajate grupiga), kelle tööülesannete hulka kuulub vara hoidmine ning kellel on varale ligipääs. Kui varale on ligipääs ka kellelgi teisel, siis niisugust lepingut teha ei saa. Näiteks puudutab see laohoidjat või raamatupidajat, kellel on ligipääs seifile. Samuti peab tööandja töötajale niisuguse vastutuse eest maksma iga kuu hüvitist, mis on võrdeline vastutuse rahalise ülempiiriga.

Tööandjale jääb alati võimalus minna kohtusse või töövaidluskomisjoni konkreetse töötaja vastu, kui ta leiab, et töötaja on seadust rikkunud ja vara kadumises süüdi. Töövaidluskomisjoni saab uue seaduse kohaselt pöörduda kuni 150 000-kroonise nõude puhul, siiani oli see kuni 50 000. See peaks avardama nii töövõtjate kui ka tööandjate võimalusi kohtu asemel sinna pöörduda.

“Meil on muidugi väga hea meel selle üle, et see tava kaotatakse,” ütles Eesti teeninduse- ja kaubanduse ametiühingute juht Elle Pütsepp. “Just väiksemates poodides on kollektiivse vastutuse kandmine väga levinud,” märkis ta.

Järva tarbijate ühistu juhatuse esimees Tõnu Uibopuu kinnitas, et nemad rakendavad oma poodides kollektiivset materiaalset vastutust, tema sõnul on kadudes süüdi olnud kogu kollektiiv. “Jagame siis, kui on valesti käitutud, näiteks on lastud kaupa riknema minna.” Kui on tegu konkreetse varguse juhtumiga, ei pea müüjad siiski tekkinud kahju kinni maksma. Uus seadus toob Uibopuu sõnul kaasa selle, et töötajaid tuleb hakata rohkem kaamerate ja muude vahenditega kontrollima. “Lõpuks peab aga ostja kõik suurenenud kulud kinni maksma,” märkis ta.

Väikelapse vanema saab vallandada

•• Uus eelnõu paneb paika, et lahti ei tohi lasta rasedat, naist, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, ja isikut, kes kasutab lapsehoolduspuhkust. Seega kui väikelapse vanem ei viibi (enam) lapsehoolduspuhkusel, siis talle lahtilaskmise absoluutne keeld ei kehti.

•• Samal ajal lubab teine paragrahv töötajat lahti lasta üksnes töösuhtega seotud põhjusel ja keelab ülesütlemise põhjusel, et töötaja on rase või täidab olulisi perekondlikke kohustusi. S.t ka siis, kui vanem kasvatab vanemat kui kolmeaastast last või oma vanemaid.

•• Samuti kaob kohustus erandjuhtudel väikelapse vanemat vallandades küsida tööinspektsiooni nõusolekut: see oli ministeeriumi hinnangul siiani üksnes formaalne toiming.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 april 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Vaidlused uue töölepinguseaduse üle on lõppenud, eelnõu jõuab peatselt riigikokku.

Kui esmalt oli uue töölepinguseaduse eelnõusse kirjutatud sisse punkt, mis lubas töölepingut sõlmida ka suuliselt, siis nüüdseks on selge, et nõue vormistada leping kirjalikult jääb alles ka siis, kui uus töölepinguseadus vastu võetakse. Alles jääb seegi, et töölepingut saab muuta üksnes juhul, kui mõlemad pooled – töötaja ning tööandja – on sellega nõus. Teiste sõnadega: ära peaks jääma olukorrad laadis “mina küll ei mäleta, et midagi sellist lubasin”, “pole kuulnud, et see oleks mu tööülesanne” või “otsustasin su töökoha homsest teise linna viia”.

Kui tööandja töölepingut rikub, kannab ta ka selle eest vastutust. Ja vastupidi. Nii on see ka kehtivas töölepinguseaduses. Töötaja ebaseaduslik vallandamine või töölepingu oluline rikkumine hüvitatakse töötajale piisaval määral, lubasid ametiühingute, tööandjate ja riigi esindajad eelmisel kolmapäeval pikki vaidlusi lõpetavat lepingut allkirjastades.

Koondamisteade kiirelt kätte

Suurim muutus ootab uue töölepinguseaduse vastuvõtmise järel ees neid, keda peaks tabama koondamine. Praegu kehtiva töölepinguseaduse järgi käivad asjad nii: kui töötajal on tööstaaži koondaja juures üle kümne aasta, tuleb talle töökoha kaotusest ette teatada vähemalt neli kuud varem ning maksta hüvitist nelja kuu keskmise palga ulatuses. Uus seadus lubaks nii staažikale töötajale teatada koondamisest ette kolm kuud ning neljakuulist hüvitist võib loota vaid see, kes on ettevõttes töötanud üle 20 aasta. Sedagi vaid viie esimese vanalt seaduselt uuele ülemineku aasta jooksul.

Võrdluseks veel: praegu palgalisele, alla viieaastase staažiga töötajale tuleb teatada koondamisest ette kaks kuud, hüvitiseks on kahe kuu keskmine palk. Töötaja, kes on töötanud ettevõttes viis kuni kümme aastat, peab koondamisest teada saama kolm kuud varem ning tal on õigus saada kolme kuu eest hüvitist. Uus seadus lubaks töötajat, kes on ametis olnud kuni aasta, teavitada koondamisest 15 päeva ette. Üks kuni kolm aastat töötanule tuleks ette teatada üks kuu, viis kuni kümme aastat ametis olnule kaks kuud ja üle kümne aasta töötanule kolm kuud. Teistmoodi on edaspidi seegi, et tööandja kanda jääb alati vaid ühe kuu hüvitis, ülejäänu peab maksma välja töötukassa.

Ületunnid ja hüvitised

Eelnõus on muu hulgas veel järgmised punktid:

•• Töötasu eritingimustes tehtava töö korral:
ületunnitöö eest makstakse 1,5-kordset töötasu;
öisel ajal (kella 22–06) tehtud töö eest makstakse töötajale 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu öösel töötamise eest;
riigipühal tehtud töö eest makstakse kahekordset töötasu.
Õhtust aega töölepinguseaduses enam ei eristata.

•• Hüvitis töösuhte ebaseadusliku lõpetamise korral:

raseda töötaja või töötajate esindajaga – töötaja valikul kas
a) ennistamine ja kohtuvaidluse ajal saamata jäänud palk, millest lahutatakse maha samal perioodil teisel töökohal teenitud töötasu, või
b) kuue kuu keskmine palk;

muul juhul – tööandja valikul:
a) ennistamine ja kohtuvaidluse ajal saamata jäänud palk, millest lahutatakse maha samal perioodil teisel töökohal teenitud töötasu, või
b) kolme kuu keskmine palk.

Allikas: olulisemad kokkulepped 24. aprillist www.sm.ee