Üksikasjad

Avaldatud: 16 april 2008

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalkindlustusamet küsib mõnikord inimestelt juba makstud raha tagasi. Inimesed on kurjad ja ei taha seda maksta. Väidetakse, et kui olete korra maksnud, siis tagasi küsida enam ei tohi. Aga vaatame siiski meie kõigi südame rahustuseks üle need alused, mis kohustavad Sotsiaalkindlustusametit raha tagasi küsima.

Võtame näiteks vanemahüvitise. Noored emad, kes on lastega kodus ja teevad näiteks vahel mõne tõlketöö kodus lapse kõrvalt, ei ole tihti kursis, et sellest oleks vaja Sotsiaalkindlustusametit teavitada ja et sellest võib tekkida võlg riigi ees. Vanemahüvitise taotlemisel on nad selle kohta küll allkirja andnud, aga kes see siis kõiki neid asju mäletab, mis tollal avaldusele olid kirjutatud.

Vanemahüvitise enammaksed tekivadki olukorras, kus isik ei täida teavitamiskohustust, mis tuleneb vanemahüvitise seadusest. Isikul on kohustus teavitada pensioniametit, kui ta vanemahüvitise saamise perioodil läheb tööle või kui ta saab muud tulu, mida maksustatakse sotsiaalmaksuga. Antud sättega on seaduseandja pannud kohustuse vanemahüvitise saajale teavitada koheselt muutunud asjaoludest. Kuna sotsiaalmaksu andmed (mille alusel on Sotsiaalkindlustusametil võimalik täiendavalt kontrollida isikute sotsiaalmaksuga maksustatava tulu teenimist) ei laeku Maksu- ja Tolliametist Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi koheselt ja seega Sotsiaalkindlustusamet ei tuvasta koheselt tulu saamist, siis võib tekkida olukord, kus enammakse on avastatud Sotsiaalkindlustusameti poolt palju hiljem ning enammakse on selleks ajaks kasvanud juba väga suureks.

Siinkohal peab eriti rõhutama, et kõik preemiad, toetused, hüvitised jne, mida tööandja maksab, on üldjuhul maksustatavad sotsiaalmaksuga.

Samuti on tekkinud vanemahüvitise saamise ajal enammaksed juhtudel, kui isikul on näiteks sõlmitud töövõtuleping teatud ajaks ning selle lõppedes makstakse talle välja vanemahüvitise saamise ajal suurem osa töötasust või isegi kogu töötasu.

Peretoetuste ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmisel võivad enammaksed tekkida näiteks seoses sellega, et vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat lapse ülalpidamise kohustust ja seega ei ole neil ka õigust lapsega seotud toetustele.

Enammakse võib tekkida, kui 16-aastane ja vanem laps jätab oma õpingud pooleli. Andmed Eesti Hariduse Infosüsteemist laekuvad Sotsiaalkindlustusameti Infosüsteemi mõningase hilinemisega ning Sotsiaalkindlustusamet avastab selle asjaolu mõne aja pärast ja siis on juba tavaliselt tekkinud peretoetuste enammakse.

Samuti unustavad inimesed sageli teavitada kohalikku pensioniametit sellest, kui nad on Eestist lahkunud elama välismaale, aga peretoetusi makstakse vaid Eestis alaliselt elavatele inimestele.

Tuletame meelde, et asjaoludest, mis mõjutavad peretoetuste saamist või toetuste suurust, on peretoetuste saaja kohustatud elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama päeva tööpäeva jooksul arvates asjaolude tekkimisest.

Ka pensionide puhul on tihti oht enammaksete tekkimiseks. Üldjuhul makstakse vanaduspensioni ja töövõimetuspensioni olenemata pensionäri töötamisest või talle makstava töötasu suurusest. Kuid erinevate pensioniliikide puhul on seadusega kehtestatud erinevad maksmise tingimused. Näiteks toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni toitja kaotuse korral töötamise ajal ei maksta, välja arvatud alla 18-aastasele lapsele või alla 24-aastasele päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis või täiskoormusega õppijale.

Ennetähtaegset vanaduspensioni kuni vanaduspensioniealiseks saamiseni töötamise korral ei maksta. Kui näiteks ennetähtaegset vanaduspensioni saav isik, olles veel mitte vanaduspensionieas, asub tööle, tuleb tal tööle asumisest teatada elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui isik tööle asumisest ei teata, makstakse talle ennetähtaegset vanaduspensioni edasi. Töötamise ajal isikule makstud ennetähtaegne vanaduspension on seega makstud ebaseaduslikult ning pensioni maksmisel on tekkinud enammakse.

Pensioni enammakse võib tekkida samuti juhul, kui pensionär on teadlikult pensioni määramiseks või ümberarvutamiseks esitanud valeandmetega dokumente.

Pensionide ja samuti puuetega inimeste sotsiaaltoetuse puhul võib tekkida enammakse toetuse saaja paigutamisel kinnipidamiskohta. Pensioni ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse inimese kinnipidamisasutuses viibimise ajaks.

Samuti ei maksta hoolekandeasutuses elava või haiglas hooldusravil viibiva isiku kohta hooldajatoetust puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. Kui peale toetuse väljamaksu selgub, et isik on viibinud haiglas hooldusravil sel perioodil, siis on tegemist enammaksega, mis nõutakse pensioniameti poolt tagasi.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse, kui inimene viibib üle kahe kuu haiglaravil.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kohaselt makstakse mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.-12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi, õppetoetust. Kui isik katkestab õpingud ja/või läheb tööle ning sellest elukohajärgset pensioniametit ei teavita, siis tekib õppetoetuse enammakse.

Oluline on teada, et Sotsiaalkindlustusametis viiakse läbi süstemaatilist järelkontrolli pensionide, toetuste ja hüvitiste määramise õigsuse osas. Kõikides pensioniametites teostatakse igakuiselt juba mainitud isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel kontrolli nende väljamaksete osas (sealhulgas pensionid, vanemahüvitis), mille väljamaksmine on seotud sotsiaalmaksuga maksustatava tulu saamisega. Samuti kontrollitakse Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete alusel peretoetusi, toitjakaotuspensioni ja õppetoetust saavate õppurite õpingute katkestamist. Nii et isegi kui inimene ei teavita pensioniametit asjaoludest, mis võivad mõjutada pensionide, toetuste või hüvitiste suurust, siis need asjaolud selguvad ikkagi, lihtsalt hiljem ja siis on tihti enammaksed juba suureks paisunud.

Siinkohal tulekski rõhutada kõige enam seda, et inimesed teavitaksid pensioniametit asjaoludest, mis võivad tingida pensionide, toetuste ja hüvitiste maksmise lõpetamise või vähendamise. Kahtluse korral, kas asjaolu on oluline, tuleks alati julgelt konsulteerida elukohajärgse pensioniametiga.

Tuleks ka meeles pidada, et pensioniametil on õigus kinni pidada enammakstud summa veel makstavatest pensionidest, toetustest ning hüvitistest. Juhul, kui nende maksmine on lõppenud, on pensioniametil õigus teha enammakse tagasinõudmiseks ettekirjutus. Kui ettekirjutust ei täideta, on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Praktikas on veel probleemiks ka see, et pensioniametite kirjad, otsused ja ettekirjutused ei jõua mingil põhjusel adressaadini. Näiteks sellepärast, et inimene ei ole teavitanud pensioniametit oma kontaktandmete muudatustest. Juhul, kui pensioniametil ei õnnestu haldusakti inimesele kätte toimetada, siis alates sellest aastast on pensioniametil õigus kasutada Ametlike Teadaannete abi ja avaldada selles elektroonilises portaalis teated, mis on jäänud inimestele kätte toimetamata. Avaldamisega loetakse teated kättesaaduks. Seega oleks tark tegu mõnikord külastada Ametlike Teadaannete kodulehekülge aadressil http://www.ametlikudteadaanded.ee/, kes teab, võib-olla on mõni teada Teie kohta sinna ilmunud? Samuti paneme inimestele südamele, et kindlasti on vaja elukohajärgset pensioniametit teavitada oma kontaktandmete muudatustest, vältimaks ebameeldivusi mõlemale poolele.

Sotsiaalkindlustusamet tahab olla heaks partneriks meie klientidele ja seetõttu püüamegi lahendada neid kitsaskohti, mis on veel probleemideks. Rõhutame veel, et pöörduge julgelt kohalikku pensioniametisse, kui mõni mure hingel ja me püüame sellele leida koos lahenduse.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 april 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Meie firma lõpetab tegevuse ja annab kõik töötajad üle uuele firmale. Meiega sõlmitakse uued lepingud, kusjuures töötingimused on varasemaga võrreldes hoopis teistsugused. Kas tohib töötajaid niisama lihtsalt teisele firmale üle anda? Mis on sellises olukorras töötajate õigused, kas töötajatel on õigust nõuda koondamist? Mina olen lõpetavas ettevõttes töötanud neli aastat.

Ettevõtte üleminek ühelt omanikult teisele ei anna põhjust lõpetada töölepinguid ega sõlmida uusi töölepinguid. Töölepinguseaduse (TLS) § 6 alusel lähevad töölepingust tulenevad õigused ja kohustused üle uuele tööandjale. See tähendab, et vana tööandjaga sõlmitud lepingud jäävad kehtima, neis saab muuta ainult tööandja nime.

Kõiki muid töölepingupunkte saab uus tööandja muuta ainult töötajaga kokkuleppel. Kui muudatusi on palju, on ehk otstarbekas kogu leping uuesti vormistada. Kuid siis peab olema seal näidatud, et tegemist on sama lepingu uue redaktsiooniga.

Töötaja, kes ei ole uute lepingutingimustega nõus, peab jätma lepingule alla kirjutamata. Sel juhul jäävad kehtima tema vana töölepingu tingimused. Kui tööandja vahetumise tõttu töötingimused oluliselt halvenevad, võib töötaja lõpetada lepingu TLS § 82 alusel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu. Koondamise vajalikkuse üle saab otsustada ainult tööandja.

•• Kavatsen töölt lahkuda. Seaduse järgi pean tööandjat sellest teavitama üks kuu ette. Minu töölepingus aga seisab, et tööandjat peab lahkumisest teavitama kaks kuud ette. Kuid uus tööandja pole nõus mind nii kaua ootama. Kuidas käituda?

Töölepinguseaduse § 15 järgi loetakse kehtetuks töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust. Kui pooled ei lepi kokku uutes tingimustes, kohaldatakse töölepingu kehtetute tingimuste asemel seadust, haldusakti või kollektiivlepingut. Seega saab tööandja omal soovil lahkuda kavatsevalt töötajalt nõuda kirjalikku avaldust ette mitte üle ühe kuu. Kui aga vaidlus jõuab töövaidluskomisjoni või kohtusse, tuleks töötajal seal muu hulgas taotleda oma töölepingu vastava punkti kehtetuse tunnustamist.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 april 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja:

Alaealiste tööle võtmisel tuleb arvestada eelkõige sellega, et töö ei ületaks alaealise kehalisi ja vaimseid võimeid, ei ohustaks tema kõlblust, ei sisaldaks õnnetusohtu, mida alaealised ei suuda kogemuse puudumise tõttu õigel ajal märgata ega vältida. Alaealise tervist ei tohi ohustada töölaad ja töökeskkonnas toimivad ohutegurid.

Valitsuse määrustega on kehtestatud loetelu kergetest töödest, kus 13–14-aastasel ja 15–16-aastasel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud töötada, ning loetelu töödest, kus esinevate ohutegurite tõttu on töötamine keelatud.

13–14-aastast alaealist ja koolikohustuslikku alaealist tohib tööle võtta vaid koolivaheajal. Tööaja kehtestamisel tuleb silmas pidada, et 13–14-aastane alaealine ja koolikohustuslik alaealine ei või töötada üle 4 tunni päevas ehk 20 tundi nädalas, 15-aastane mitte koolikohustuslik alaealine võib töötada 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas, 16–17-aastane mitte koolikohustuslik alaealine 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas.

Alaealine ei tohi töötada ööajal ja puhkepäeval, ta ei tohi teha ületunnitööd ning teda ei tohi saata töölähetusse. 13–14-aastast alaealist või koolikohustuslikku alaealist ei tohi rakendada tööle ka õhtusel ajal, v.a kultuuri-, spordi- või reklaamitegevuses ning tööinspektor on selleks nõusoleku andnud. Alaealise tööle asumiseks on vaja ühe vanema või hooldaja kirjalikku nõusolekut.

13–14-aastase alaealise töölepingu sõlmimiseks peab tööandja taotlema tööinspektori kirjaliku nõusoleku. Taotluses tuleb näidata tööle asumise kuupäev ja töölepingu sõlmimise kuupäev, töölepingu kehtivuse aeg, tööülesanded, töö tegemise koht, palgatingimused ja tööajanorm.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 april 2008

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Merike Lees

7. aprilli rubriigis ilmunud loo "Haigekassat on lihtne petta" tagasiside näitas, et haiguslehtedega lisa teenimine on laiemalt levinud, kui haigekassa statistikas peegeldub.

"Tänasest käivitas haigekassa uue töövõimetushüvitiste menetlemise rakenduse, millega püütakse tagada efektiivsem kontroll haiguslehtede üle," ütles haigekassa avalike suhete juht Maria Belovas.

Belovasi sõnul on ettevalmistamisel ka e-töövõimetuslehe juurutamine, mis võimaldab täiendavalt tõhustada kontrolli töövõimetuslehe väljaandmise üle ning anda tööandjale võimalus saada elektrooniliselt ülevaadet ettevõtte töötajatest, kes haiguslehel viibivad. Elektroonilise ravikindlustuse andmevahetuse süsteemi ehk nn tööandjate portaaliga on tagatud andmete esitamise kontrollitavus ning minimeeritud võimalike fiktiivsete ravikindlustuskannete tekitamise võimalused. Antud lahendust kasutab 70% tööandjatest, millega hõlmatakse 80% kõigist kindlustuskannetest.

Paberil dokumentide esitamisel kontrollib haigekassa andmete vastavust äriregistri andmetega. "Kasutatakse mitmeid kontrollmehhanisme, kuid üldpõhimõttena tuleb toimingutes lähtuda eeldusest, et inimesed on ausad ja järgivad õigusakte," ütles Belovas.

Töötajad on seda eeldust aga ära kasutanud. Eelmise artikli peale helistanud ettevõtte omanik, rääkis, kuidas nemad puhtjuhuslikult oma petturi avastasid - juhtumisi töötas ettevõtte raamatupidaja tütar haigekassas ja nägi oma ema võltsitud käekirjaga esitatud dokumente. Töötaja ei saanud aru, miks tööandja ta lahti lasi, sest nii tegevat paljud, tema ainult jäi vahele.

OÜ Foxmark Ehituse sekretär-asjaajaja Valentina Sibul esitas haigekassale haiguslehti võttes samal ajal ka täispalka. "Haiguslehed koos kaaskirjaga saatis ta ise haigekassasse, mitte tööandjale, ja ettevõtte raamatupidaja arvestas talle samal ajal täispalka," rääkis Foxmark Ehituse juhatuse liige Ruslan Mokritski.

Tööandja ei tea töötaja haiguslehest, kuna töötaja saab arsti juurest kaasa saatelehe, mille ta saab ise haigekassale esitada.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõuniku Helen Trelini sõnul on tööandjale sätestatud keeld lubada ajutiselt töövõimetut kindlustatut tööle või teenistusse töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse ajal.

Nendel juhtudel teeb haigekassa alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuab kindlustatult alusetult makstud hüvitise tagasi. Juhul, kui tööandja esitas valed andmed ning hüvitist maksti põhjuseta, võib haigekassa teha ettekirjutuse koos hoiatusega.