Üksikasjad

Avaldatud: 11 märts 2008

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Eve Kruuse, Postimees

Kroonilise haiguse põdeja ei pea oma tervislikust seisundist tööandjale rääkima. Töötervishoiuarstil tuleb tööandjat teavitada vaid siis, kui tervisekontrolli tulnu põeb nakkushaigust.

32-aastane IT-alal töötav, anonüümsust palunud suhkruhaige mees leiab, et töövõtja võiks tööandjale oma kroonilisest haigusest rääkida, sest siis teatakse teda vajadusel aidata. Oma haigusest mees oma ülemust siiski ei teavitanud, vaid tööandja sai sellest teada juhuslikult.

Mehe sõnul ei takista tervis tal tööülesandeid täita. «Kuigi töökoormus ja pingelised olukorrad ei mõju mu tervisele hästi ja suhkruhaigus nõuab rangelt režiimist kinni pidamist, ei sega see mul mitte midagi tegemast. Töö iseloom on niisugune, et ma ei ole pidanud tööandjaga erikokkulepet sõlmima. Kui peaksin metsas traktori peal töötama, oleksid probleemid vist kergemad tulema,» ütleb ta.

Tööandja vajaks selgust

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul on tervisliku seisundi küsimused delikaatsed isikuandmed ja nende avaldamist ei saa tööandja töötajalt nõuda. «Kui aga haigus võib takistada tööülesannete täitmist või seada ohtu töötaja või töökaaslased, võiks tööandjat siiski haigusest teavitada,» tõdeb Siitam.

Ka töötervishoiuarst, kelle juurde saadab tööandja töövõtja tervisekontrolli, ei tohi ilma töötaja nõusolekuta tööandjale tema tervisliku seisundi kohta andmeid avaldada. Töötervishoiuarst Ilme Kuusk Mustamäe polikliinikust selgitab, et pärast töötervishoiukontrolli saadab arst tööandjale tõendi, kuhu märgib, kas töötaja võib vastaval ametikohal töötada või mitte. Vajadusel tehakse ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.

Juhul kui inimene põeb näiteks suhkruhaigust või langetõbe, võib arst väljastatavale tõendile kirjutada lisasoovitused – näiteks vastunäidustada töö liikuvate mehhanismidega –, aga diagnoosist informeerimise kohustust arstil ei ole.

Ainsa erandina peab töötervishoiuarst tööandjat teavitama töötaja nakkushaigusest. HIVi proovi töötervishoiuarst ei võta. «On olnud juhus, kui tööandja on minult küsinud andmeid töötaja tervise kohta, aga keeldusin,» lisab Kuusk.

Peljatakse töökaotust

Siitami sõnul on töötervishoiuarsti otsus sageli nii üldsõnaline, et tööandja ei oska sellega midagi peale hakata. «Tööandja kohustus on tagada töötajale töötingimused, mis ei halvendaks tema tervist, aga kui ta ei tea, milline on töötaja tervislik seisund, on väga raske vajalikke tingimusi luua. Kui tööandja andmed saabki, peab ta neid saladuses hoidma. Näen siin probleemi, aga lahendust praegu pole. Ükski seadus seda teemat ei reguleeri, see jääb arsti eetika küsimuseks,» sõnab Siitam.

AS Baltika personalijuhi Liina Kippasto sõnul ei ole ükski töötaja tulnud talle ütlema, et põeb kroonilist haigust. Samas sõnab ta, et mõistab inimesi, kes ei julge tööandjale oma haigusest rääkida, sest peljatakse tööst ilma jääda.

«Tegelikult annab haigusest teadmine tööandjale võimaluse töötaja töötingimusi vajadusel muuta, kasutades kas väiksemat töökoormust, kodus töötamist vms. Probleemi teadmata ei oska tööandja abi pakkuda. Töötaja peab eelkõige ise oskama hinnata, kas töökoht on talle tervise tõttu sobilik või ei,» nendib Kippasto.

Mis on krooniline haigus?

• Haigusi jaotatakse kestvuse järgi ägedateks, alaägedateks ja kroonilisteks.

• Kroonilised haigused on pikka aega kestvad haigused. Erinevate haiguste puhul on kriteeriumid erinevad. Näiteks köha on krooniline siis, kui seda on üle kahe kuu aastas. Liigesehaiguse puhul on kriteeriumid pisut teised. Kuid näiteks tuberkuloos, kuigi kestab kaua, ei ole krooniline haigus.

• Tihti on kroonilist haigust välja ravida keeruline või pea võimatu, aga seda on võimalik ravimite või eluviisi abil kontrollida.

• Nakkushaigus ei ole krooniline, vaid äge haigus. Ent on nakkushaigusi, mis ägedast faasist muutuvad krooniliseks, näiteks hepatiit.

Allikas: Tallinna erameditsiinikeskuse Karell töötervishoiuarst Reet Alapuu

Üksikasjad

Avaldatud: 04 märts 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Kavatsen katseajal firmast lahkuda. Kas ka sel juhul jääb kehtima lepingus seisev konkurentsi osutamise keeld: ilma tööandja kirjaliku loata ei tohi konkurendi juures töötada? Samas ei suuda tööandja täita oma kohustusi – pole kindlustanud töövahenditega, vassib töötasuga jms.

Kui küsija sõlmis töölepingu, milles piiratakse tema võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asuda ja tööandja maksis töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu, siis keeld kehtib, olenemata sellest, kas tegemist oli katseajaga või tööandjapoolsete kohustuste rikkumisega. Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust kõnealuse piirangu eest ei andnud, ei ole ka konkurentsi osutamise keeld pärast töölepingu lõpetamist kehtiv. Enne vaidluse tekkimist oleks arukas oma tööleping hoolikalt läbi lugeda ja kõik ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi osutamise keeluga seonduvad punktid selgeks saada.

•• Tööandja andis töötajale suulisel kokkuleppel palgaga tasustatud vabu päevi. Kas tal on õigus hiljem see lubadus “unustada” ning nende päevade eest siiski palka mitte maksta ja lugeda äraoldud aeg palgata puhkuseks?

Ei soovita kellelgi töölt ära jääda kirjalikku lepingut vormistamata, olgu see siis tasuline põhipuhkus, palgata puhkus või lisapuhkepäevad. Töötaja ei saa ju kuidagi tõendada, et selline kokkulepe oli olemas või kas tööandja esindajal oli üldse õigust sellist luba anda.

Palgaseaduse järgi on palk tasu, mida makstakse töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Kui küsijal ei ole ühtegi sellist alust ega kokkulepet ette näidata, puudub ka alus vabade päevade eest palka nõuda. Palgata puhkusele tööandja oma suva järgi ka kedagi saata ei tohi, see eeldab poolte kokkulepet.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 märts 2008

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Kuidas arvestatakse puhkepäevi töötajale, kes peab puhkuste ajal või olude sunnil kedagi asendama, näiteks töötama kuus päeva nädalas viie töönädala jooksul? Palun ka viidet seadusele.

Üldjuhul ei pea töötaja üle oma tööajanormi tööl olema ega tööd tegema. Kui aga tööandjal tekib olude sunnil või kellegi asendamiseks vajadus töötaja tööle rakendada üle tema tööajanormi, siis tuleb sõlmida kokkulepe ületunnitöö tegemise või puhkepäevadel töötamise kohta. Soovitan kirjalikku kokkulepet, milles oleks näidatud, kui palju ületunnitööd tehakse või millistel puhkepäevadel töötatakse, kuidas, kui suures mahus ja millal see hüvitatakse.

Palgaseaduse § 14 ja § 15 kohaselt võib nii ületunnitööd kui ka puhkepäevadel töötamist vastavalt poolte kokkuleppele hüvitada kas lisatasu maksmisega või vaba aja andmisega. Kui lepiti kokku lisatasus, siis peab see olema vähemalt 50% töötaja palga määrast. Vaba aja hulka seadus ei sätesta, kuid tööinspektsiooni selgituse kohaselt peaks seda olema sama palju, kui tehti ületunde või töötati puhkepäevadel.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 märts 2008

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Kadi Heinsalu
Merike Lees

Juhatuse liige töötab esimese kvartali ravikindlustuseta sõltumata sellest, kas ta sotsiaalmaksu maksab või mitte.

Tallinna ärimees sai äriühingu juhatuse liikmeks 2006. aasta novembris, kuid unustas haigekassale sellest teada anda. "Meie viga," tunnistas anonüümsust palunud mees.

Aasta pärast oli vaja perearstile minna ja selgus, et ehkki ta oli korralikult sotsiaalmaksu maksnud, kindlustatust ei olnud. Ta maksis siis ise visiiditasu ja andis kohe ennast haigekassas üles.

Tänavu jaanuaris arsti juurde retsepti järele minnes lootis ta, et kindlustatus juba kehtib ja ka arst ei näinud, et ei kehtiks. Siiski helistas perearst paari päeva pärast, et kindlustatust veel pole ja tal paluti tasuda 27 krooni retsepti väljastamise eest.

Ärimehe selgitusel hakkab tema kindlustatus kehtima alles 3. märtsist 2008. Ta lisas, et riik peaks tagantjärele kindlustatuse tekitama juhul, kui on näha, et inimese eest on maksu tasutud.

"Miks ei võiks riik firmale teada anda, et selle inimese eest tükk aega maksu tuleb, kuid tal kindlustatust pole?" küsis ta. "Meilt nõuab riik igasuguseid andmeid, kuid vastu ei anna suurt midagi."

Wallenium Grupp OÜ juhatuse liikme Endrus Arge jaoks oli üllatus, et ravikindlustusega võib selline probleem tekkida. Temal ilmselt ravikindlustus siiski on, sest arsti juures pole talt raha küsitud.

"Meil on pädev raamatupidaja, kõik on kontrolli all ja süsteemid töötavad," nentis ta.

Kehtiva ravikindlustuse seaduse järgi tekib juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme kindlustuskaitse kolme kuu pärast - pärast seda, kui on tehtud ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise sissekanne, selgitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Helen Trelin. Vajalikud dokumendid peab haigekassale esitama juriidiline isik.

Kui dokumendid esitatakse ravikindlustuse andmekogusse ajal, mil inimese kindlustuskaitse vanal alusel veel kehtib, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel katkemata.

"Kuna juriidilise isiku juhatuse liikme staatus ei tähenda alati tasu saamist, peab haigekassal olema võimalus kontrollida, kas juhatuse liikme eest makstakse sotsiaalmaksu või mitte," lisas Trelin.

Tallinna perearsti Külvi Petersoni kogemus näitab, et juhatuse liikmed on siiski teadlikud oma õigustest ja kohustustest ning omavad kindlustust.

"Muidugi võiks olla nii, et kel maksud makstud, on automaatselt ka kindlustatud, aga küllap see sinna poole ka liigub," sõnas Peterson.

Maksu- ja nende deklareerimise pika tähtaja tõttu ei ole haigekassal võimalik juhatuse liikmete sotsiaalmaksu tasumist kontrollida varem, kui kahe ja poole kuu möödudes.

Töölepinguga või avaliku teenistuse seaduse alusel töötavate inimeste ning FIEde töötamist ja tasusaamist on võimalik kontrollida oluliselt kiiremini.

Üks küsimus

Miks koheldakse juhatuse liiget teisiti kui töölepinguga töötavat inimest, kui ta maksab sotsiaalmaksu?

Maria Belovas
Eesti Haigekassa avalike suhete juht

Kindlustuskaitse aluseks olevad asjaolud on töölepingu puhul oluliselt selgemini määratletud. Tööleping näeb üldjuhul ette palga väljamaksmist kord kuus ning sellega tekib tööandjal kohustus tasuda töötaja eest sotsiaalmaksu. Palgamaksmise kohustus tekib töötaja tööleasumisega. Kindlustuse eelduseks on ka, et tööleping oleks üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud.

Juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasustamine lepitakse kokku käsundus- või muu sarnase lepinguga, mille alusel ei saa eeldada, et see toimub samasuguselt töölepinguga töötava isikuga. Seega on nende kindlustuskaitse seotud lisaks kolmekuulise ooteaja kehtestamisele ka sotsiaalmaksu maksmise kohustusega igakuuliselt vähemalt sotsiaalmaksumäära võrra: 2008. aastal 2700 krooni.

Näide

Pikk vahe maksu ja kindlustuse vahel
* Juhatuse liikme kindlustuskaitse tekib ka seadusemuudatuse järgi siiski mitte varem kui kahe-kolme kuu möödumisel tööleasumisest.
* Näiteks asub inimene juhatuse liikme kohale mai alguses, töötasu maksab juriidiline isik juuni alguses. Sotsiaalmaksuseaduse järgi peab tööandja üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu maksu- ja tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks vastava maksudeklaratsiooni.
* Sotsiaalmaksu tasumist puudutavad andmed saab maksu- ja tolliamet kõige varem esitada haigekassale juulikuu 10. kuupäeval.
* Seega saabub kaitse umbes 2,5 kuu möödumisel juhatuse liikme tööleasumisest.

Tavatöötaja ravikindlustuses eelisseisus

Ravikindlustuse seadus annab kindlustuse
* üle ühekuulise töölepingu alusel töötavatele töötajatele;
* üle kolmekuulise võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saavatele inimestele, kes pole füüsilisest isikust ettevõtjad ning kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu lepingu teine pool sotsiaalmaksuseaduse N 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna;
* juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele.

Kindlustatus tekib töölepingu alusel töötajal
* kui vajalikud dokumendid jõuavad haigekassasse seitsme kalendripäeva jooksul alates töötaja tööleasumise päevast, tekib töötaja ravikindlustus tööle või teenistusse asumisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel.
* juhul, kui tööandja esitab vajalikud dokumendid hiljem, tekib kindlustus ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest, kuid mitte varem, kui tööle või teenistusse asumisest arvestatava 14päevase ooteaja möödumisel.
* kui tööandja esitab vajalikud dokumendid haigekassasse isiku kehtiva kindlustuse ajal, jätkub kindlustus katkemiseta.

Võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenistustasusid saavad isikud ja juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete kindlustus
* tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest arvestatava kolmekuulise ooteaja möödumisel.
* Kui tööandja esitab ravikindlustuse andmekogusse kindlustuse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid haigekassasse inimese kehtiva kindlustuse ajal, jätkub ravikindlustus katkemiseta.
* Ravikindlustuse andmekogu kanne tehakse viie kalendripäeva jooksul pärast dokumentide jõudmist haigekassasse.

Allikas: haigekassa