Üksikasjad

Avaldatud: 04 veebruar 2009

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Kui 2008. aastal sai maksukohustuslane ise valida, kas ta esitab TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni) ja KMD (käibedeklaratsiooni) elektrooniliselt või paberkandjal, siis alates 2009. aastast kehtib teatud juhtudel nimetatud deklaratsioonide elektroonilise esitamise kohustus.

TSD

Rahandusministri 8. jaanuari 2009. aasta määrusega nr 1 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine” (RTL, 16.01.2009, 6, 71) kinnitatud TSD põhivormi märkuste punkt 7 sätestab, et TSD esitatakse elektrooniliselt, kui vormi TSD lisas 1, 2 või 3 on täidetud üle 5 rea.

TSD lisade 4 - 7 täidetud ridade arv ei ole oluline, oluline on kas lisas 1, 2 või 3 on täidetud ridade arv kuni 5 (sh 5, võib esitada paberil) või üle 5 (ainult elektrooniliselt).

Elektroonilise esitamise nõue kehtib 2009. aasta TSD kohta, varasemate aastate TSD kohta see nõue ei kehti.

KMD

Rahandusministri 9. detsembri 2008. aasta määrusega nr 43 muudetud käibedeklaratsiooni vormi täitmise juhend sätestab, et KMD esitatakse elektrooniliselt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud. Seega paberil saavad esitada KMD ainult need isikud, kes on käibemaksukohustuslased olnud vähem kui 12 kuud. Peale 12 kuu täitumist tuleb KMD esitada elektrooniliselt.

Elektroonilise esitamise nõue kehtib 2009. aasta KMD kohta, varasemate aastate KMD kohta see nõue ei kehti.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 veebruar 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Suur töö­puu­dus muu­dab ris­kirühma­de väl­ja­vaa­ted tööd saa­da ni­ge­laks.

Kõige suu­re­maks ta­kis­tu­seks töö­ko­ha leid­mi­sel pea­vad ini­me­sed va­nust, näi­tasid tö­öot­sin­gu­por­taa­li Hyp­pe­laud.ee poolt oma külas­ta­ja­te seas kor­ral­da­tud küsit­lu­se tu­le­mu­sed. Liig­set noo­rust või va­ne­maea­li­sust pi­da­s töö­ko­ha leid­mi­sel ta­kis­tu­seks sui­sa kol­man­dik vas­ta­jaist. Esi­me­sel ju­hul kaht­le­vad tö­öand­jad vas­ta­ja­te sõnul nen­de os­kus­tes ja pea­vad ko­ge­mu­si eba­pii­sa­vaks, tei­sel ju­hul tun­nis­ta­vad tö­öot­si­jad ise, et nad pea­le oma se­ni teh­tud töö muud ei os­ka­gi.

„O­len 28 aas­tat töö­ta­nud ühel töö­ko­hal ega soo­vi seal jät­ka­ta. Kuid uut töö­koh­ta po­le võima­lik lei­da, sest muud ma ei os­ka,” kir­ju­tas 56-aas­ta­ne kõrg­ha­ri­du­se­ga õpe­ta­ja. „Mi­nu põhi­ta­kis­tus töö­ko­ha leid­mi­sel on va­nus. 20 aas­tat noo­rem „müüb” pa­re­mi­ni,” vas­tas 53-aas­ta­ne tööot­si­ja.

Kui kes­kea­li­sed ja üle sel­le vas­ta­jad pel­ga­sid, et nad ei ole suu­te­li­sed end vii­ma uuel eria­lal nõuta­va­le ta­se­me­le, siis noo­re­mad tead­vus­ta­sid, et li­saks vä­hes­te­le ko­ge­mus­te­le muu­dab nen­de tö­öot­sin­gud vä­ga sa­ge­li ras­keks as­jao­lu, et soo­vi­tak­se töö­ta­da õpin­gu­te kõrvalt paind­li­ku graa­fi­ku­ga või osa­li­se tö­öaja­ga. „O­len üsna noor, see­ga po­le pii­sa­valt (või nõuta­vat) töö­ko­ge­must ja ta­va­li­selt ka nõuta­vat eri­ha­ri­dust. Töö leid­mist se­gab ka as­jao­lu, et soo­vin töö­ta­da koo­li kõrvalt osa­li­se koor­mu­se­ga ja see­ga ka paind­li­ku graa­fi­ku­ga,” kir­ju­tas vas­ta­ja. Se­da eri­soo­vi pi­da­sid suu­reks ta­kis­tu­seks ka väi­kes­te las­te emad.

Alaealisi ei taheta

Oma va­nu­se pä­rast on mures need­ki tö­öot­si­jad, kes on olu­de sun­nil töö­tu­ru­le tul­nud alaea­li­se­na. „Põhiprob­leem on see, et ma ei ole veel täi­sea­li­ne. Pal­jud tö­öand­jad ei soo­vi alaea­li­si võtta, sest neil po­le ko­ge­mu­si,” kir­ju­tab noor tö­öot­si­ja.

2008. aas­ta lõpus oli Ees­tis 9794 töö­tut va­nu­ses 16–24, üle 54-aas­ta­seid töö­tuid aga 7911. Mõle­mad kuu­lu­vad töö­tu­ru ris­kirühma­de al­la ja kuu­lu­sid ka siis, kui ma­jan­dusk­riis veel rii­ki ei vae­va­nud. Hyp­pe­laud.ee küsit­lu­se­le vas­tas üle-eel­mi­sel nä­da­lal 35 tö­öot­si­jat.

Kommentaar

Egle Pärn
Hyppelaud.ee arendaja

Silma jääb kõige põhjalikum CV

Kõige raskem on tööd leida neil, kel on väga spetsiifiline eriala ja ka töökogemus just sellega seotud: ajalooõpetaja, riigiameti siseaudiitor — tööotsijad, kes küsitlusest silma jäid. Kui aga rahulikult järele mõelda, siis võib-olla on tööotsijal välja käia mõni aastatetagune koolitus või töökogemus, mis võiks kandideerimisel aidata?

Soovitan elulookirjelduses loetleda kõik oma töised oskused ja lühiajalised kogemused, sest just need võivad saada uue töökoha saamisel määravaks. Nii otsis hiljuti meie vahendusel töökohta noor, äsja kooli lõpetanud keskkonnaspetsialist. Tema CV oli lakooniline: kõrgharidus, see ja see kool ning aasta. Kui aga panime sinna kirja kõik tema varasemad töökogemused, tuli varsti esimene tagasiside asutuselt, kes eelistas teiste tugevate konkurentide kõrval palgata just nimelt teda. Hiljem selgus, et tema eeliseks olid just initsiatiiv, püüdlikkus, töötahe ning klientidega suhtlemise kogemus. Igal kogemusel ja oskusel on suur tähtsus. Ei maksa mõelda laadis „ah, mis sest enam, tegin seda vaid kolm kuud”.

Tagasiside tööpakkujatelt näitab sama: keskmine CV on oma üles-ehituselt liiga lakooniline. Ja kui selliseid laekub sada, siis juhtubki, et silma jääb vaid üks, see kõige põhjalikum.

Soovime avameelset foorumit

•• Küsitlusele vastanute arvamustest jäi kõlama vajadus foorumi järele, kus tööotsijad võiksid avameelselt jagada oma teadmisi, muljeid ja kogemusi tööandjate kohta, kes kipuvad kas tüssama või keda pole sootuks olemaski. Viimati mainitut näib juhtuvat rohkem, kui arvata oskame.

•• „Minu ettepanek oleks luua töövahendusfirma kodulehele avalik foorum, vahest mõistlikum oleks registreeritud kasutajatele. Et ma ei peaks olema juba kolmas või kümnes tööotsija, kes astub sama reha peale, kuhu juba enne mind on mitu tööotsijat astunud ning astub ilmselt veel,” kirjutab tööotsija. Ettepanek on ajendatud tõsiasjast, et töökuulutustes lubatu ja tegelikkus erinevad kui öö ja päev — eelkõige just palga, töö-ülesannete ja töölepingu küsimustes.

Riskirühma töötud

2008. aastal käis tööturuametis:

•• töötuid vanuses 16–24 aastat – 9794 ehk 15,9%
•• 55-aastaseid ja vanemaid – 7911 ehk 12,9%
•• pikaajalisi töötuid – 18 785 ehk 30,6%
•• noori pikaajalisi töötuid – 5746 ehk 9,3%
•• Kokku oli riskirühma(desse) kuulujaid 37 526 ehk 61%.
•• Aasta jooksul käis end arvele võtmas kokku 61 485 inimest.

Allikas: tööturuamet

Üksikasjad

Avaldatud: 04 veebruar 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Mari Rask,
Heli Raidve Tööõigusabi AS

Ajakirjanduses on avaldatud vastakaid arvamusi uue töölepingu seaduse kohta ning valikuliselt kajastatud ka mõningaid eesootavaid muudatusi. Töötajale ja tööandjale pakub aga kindlasti huvi, kuidas toimub vanalt töölepingu seaduselt uuele üleminek ehk mis juhtub 1. juulil 2009. a.

Vastavalt töölepingu seaduse eelnõu läbirääkimistel osalenud delegatsioonide kokkuleppele peaksid hiljemalt seaduse kehtimahakkamise ajaks valmima juhendmaterjalid töötajatele ja tööandjatele ning hiljem ka uue seaduse kommentaarid.

Praegu saab lähtuda seadusest, selle rakendussätetest ja seaduse seletuskirjast. Allpool lühidalt mõnedest töölepingu seaduse rakendussätetest.

Mis saab kehtivatest töölepingutest?

Alates selle aasta 1. juulist kohaldatakse senikehtinud töölepingutele uut töölepingu seadust.
See ei tähenda, et praegused töölepingud kaotavad kehtivuse. Kõik senikehtinud töölepingute tingimused ja töölepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus uue töölepingu seadusega, jäävad kehtima ka pärast 1. juulit.

Uus töölepingu seadus põhiolemuselt ei muuda tööandjate ja töötajate senikehtinud õigusi ja kohustusi, küll aga annab suurema vabaduse kokku leppida nende õiguste ja kohustuste ulatuses. Seega ei pea praeguseid lepinguid hakkama valikuta ümber vormistama.

Lihtsamad töölepingud, kus on kokku lepitud vaid tööülesannetes, töötasus ja tööajas, ei vaja muutmist. Tööandjad peaksid aga kindlasti teavitama töötajaid uutest töölepingu ülesütlemise tähtaegadest.

Tähelepanu vajavad töötajate materiaalse vastutuse lepingud, kuna varalise vastutuse osas on regulatsioon muutunud. Hoolikalt tuleks üle vaadata ka töölepingud, mis sisaldavad ärisaladuse hoidmise kohustust ja konkurentsipiirangut pärast töösuhte lõppemist. Näiteks kohaldab uus töölepingu seadus ärisaladuse hoidmise kohustusele võlaõiguse sätteid, millest tulenevalt on töötaja kohustatud hoidma ärisaladust töötamise ajal ja pärast töösuhte lõppu ilma tööandjalt eritasu saamata.

Tähtajalised töölepingud

Enne 1. juulit sõlmitud tähtajaliste töölepingute lõpetamisele enne tähtaja lõppu kohaldatakse uues töölepingu seaduses tähtajatu töölepingu lõpetamise kohta sätestatut.
Kehtiva seaduse alusel võivad pooled tähtajalise töölepingu igal ajal enne tähtaega lõpetada, kuid uue seaduse kohaselt töötajal üldse puudub selline õigus (v.a asendamiseks sõlmitud leping) ja tööandja ei tohi töölepingut üles öelda majanduslikel põhjustel (koondamine).

Kui tööandja seda siiski teeb, peab ta maksma töötajale hüvitusena palga kuni töölepingu tähtaja lõpuni. Kuna uus seadus piirab oluliselt poolte õigusi tähtajalise lepingu lõpetamisel ja pooled nt eelmisel aastal lepingut sõlmides ei saanud seda ette näha, annab seadusandja võimaluse rakendada nende lepingute lõpetamisel tähtajatu töölepingu lõpetamise korda.

Kui aga enne 1. juulit sõlmitud tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja saabumisel, kohaldatakse uut töölepingu seadust.

Algatatud, kuid lõpule viimata toimingud

Töölepingud on kestvuslepingud, mille pooled on aktiivses suhtluses ja teevad pidevalt lepingust või seadusest tulenevaid toiminguid. Millisest hetkest hakkab neile toimingutele kehtima uus töölepingu seadus?

Lähtudes üldisest õiguspõhimõttest on seadusandja sätestanud, et töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit, kohaldatakse varemkehtinud seadust.

Näiteks: kui töötaja koondamine on algatatud enne 1. juulit ja tööleping lõpeb pärast 30. juunit, siis peab tööandja järgima töötaja koondamisel vana seaduse nõudeid ega saa tugineda uuele seadusele.

Töötajal omakorda on õigus nõuda tööandjalt vana seaduse alusel etteteatamist ja koondamishüvitust. Töötukassa poolt hakatakse uue seaduse alusel koondamisel ette nähtud kindlustushüvitist maksma alles neile töötajatele, kelle töösuhe öeldakse üles pärast 30. juunit.

Ka kollektiivse koondamise korral makstakse töötajale, kelle töösuhe lõpeb küll pärast 30. juunit, aga tööleping on üles öeldud ja töötukassalt hüvitist taotletud enne 1. juulit, hüvitist varem kehtinud korra alusel.

Lepingu rikkumine

Seoses töölepingu seaduse viimisega võlaõiguse alla, on lisaks paljudele muudele positiivsetele muutustele töölepingu seadusest kadunud distsiplinaarkaristuse mõiste. See sisuliselt ja kõlaliselt lepingulise suhtega sobimatu toiming ei ole töösuhtes alates 1. juulist enam rakendatav.

Kui kaks isikut on vabal tahtel kokku leppinud mingites vastastikustes kohustustes, siis lepingu rikkumise korral on teisel poolel õigus nõuda kohustuse täitmist või kahju hüvitamist, samuti leping üles öelda, samas ei ole tal õigust teist poolt karistada.

Seega alates 1. juulist töötajate distsiplinaarvastutuse seadust töölepingulistele suhetele ei kohaldata. Küll on seadusandja sätestanud, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja kohustuste rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu juhul, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Seadus ei määra hoiatuse andmise vormi ja korda, see jääb iga tööandja otsustada. Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et tööandja peab olema vaidluse korral võimeline tõendama, et ta oli töötajat hoiatanud ning et töötaja oli hoiatuse tegemisest teadlik.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 veebruar 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Toimetaja: Erik Rand

Meedias ilmunud väited selle kohta, nagu takistaks uue töölepinguseaduse jõustumine Statistikaameti tööd, ei vasta tõele, kuna riikliku statistika seaduse kohaselt peavad tööandjad jätkuvalt Statistikaametile palgaandmeid esitama.

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsleri Urmas Volensi sõnul puudub uues töölepinguseaduses tõepoolest kehtiva palgaseaduse säte, mille kohaselt tööandja peab ilma töötaja nõusolekuta esitama andmed muuhulgas ka Statistikaametile, teatas ministeeriumi pressiteenistus.

"Siiski ei ole sisuliselt muutust õiguslikus olukorras, kuna riikliku statistika seadus sätestab, et riikliku statistilise vaatluse korraldaja nõudmisel on andmeesitajad kohustatud õigeaegselt esitama andmeid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud ulatuses," ütles Volens.

"Andmete esitamise eest tasu ei maksta ning see säte kehtib ka tööandjate kohta," rõhutas Volens.

"Seega ei ole õige, et töölepingu seaduse jõustumisel midagi õiguslikus olukorras muutub ning et Statistikaametil ei ole võimalik enam oma tööd teha."

Lisaks juhtis Volens tähelepanu sellele, et riikliku statistika seaduse kohaselt on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused riikliku statistilise vaatluse korraldaja nõudmisel kohustatud esitama andmeid, mida nad on kogunud oma tegevuse käigus, välja arvatud andmed, mida neil seadusega on keelatud avaldada.

"Muuhulgas laekuvad tööandja sotsiaalmaksu kohuse täitmisega seoses kõik palgaandmed Maksu- ja Tolliametile, seega võiks Statistikaamet tööaandjate poolt topeltandmete esitamise lõpetamiseks koguda palgaandmed Maksu- ja Tolliametist," selgitas Volens.

"Sellist meetodit – st andmete võtmist teistest riiklikest andmekogudest, kus need niikuinii olemas on – tuleks bürokraatia vähendamiseks kindlasti statistika kogumisel eelistatavaks pidada," lisas ta.