Üksikasjad

Avaldatud: 14 april 2008

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Merike Lees

7. aprilli rubriigis ilmunud loo "Haigekassat on lihtne petta" tagasiside näitas, et haiguslehtedega lisa teenimine on laiemalt levinud, kui haigekassa statistikas peegeldub.

"Tänasest käivitas haigekassa uue töövõimetushüvitiste menetlemise rakenduse, millega püütakse tagada efektiivsem kontroll haiguslehtede üle," ütles haigekassa avalike suhete juht Maria Belovas.

Belovasi sõnul on ettevalmistamisel ka e-töövõimetuslehe juurutamine, mis võimaldab täiendavalt tõhustada kontrolli töövõimetuslehe väljaandmise üle ning anda tööandjale võimalus saada elektrooniliselt ülevaadet ettevõtte töötajatest, kes haiguslehel viibivad. Elektroonilise ravikindlustuse andmevahetuse süsteemi ehk nn tööandjate portaaliga on tagatud andmete esitamise kontrollitavus ning minimeeritud võimalike fiktiivsete ravikindlustuskannete tekitamise võimalused. Antud lahendust kasutab 70% tööandjatest, millega hõlmatakse 80% kõigist kindlustuskannetest.

Paberil dokumentide esitamisel kontrollib haigekassa andmete vastavust äriregistri andmetega. "Kasutatakse mitmeid kontrollmehhanisme, kuid üldpõhimõttena tuleb toimingutes lähtuda eeldusest, et inimesed on ausad ja järgivad õigusakte," ütles Belovas.

Töötajad on seda eeldust aga ära kasutanud. Eelmise artikli peale helistanud ettevõtte omanik, rääkis, kuidas nemad puhtjuhuslikult oma petturi avastasid - juhtumisi töötas ettevõtte raamatupidaja tütar haigekassas ja nägi oma ema võltsitud käekirjaga esitatud dokumente. Töötaja ei saanud aru, miks tööandja ta lahti lasi, sest nii tegevat paljud, tema ainult jäi vahele.

OÜ Foxmark Ehituse sekretär-asjaajaja Valentina Sibul esitas haigekassale haiguslehti võttes samal ajal ka täispalka. "Haiguslehed koos kaaskirjaga saatis ta ise haigekassasse, mitte tööandjale, ja ettevõtte raamatupidaja arvestas talle samal ajal täispalka," rääkis Foxmark Ehituse juhatuse liige Ruslan Mokritski.

Tööandja ei tea töötaja haiguslehest, kuna töötaja saab arsti juurest kaasa saatelehe, mille ta saab ise haigekassale esitada.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõuniku Helen Trelini sõnul on tööandjale sätestatud keeld lubada ajutiselt töövõimetut kindlustatut tööle või teenistusse töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse ajal.

Nendel juhtudel teeb haigekassa alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuab kindlustatult alusetult makstud hüvitise tagasi. Juhul, kui tööandja esitas valed andmed ning hüvitist maksti põhjuseta, võib haigekassa teha ettekirjutuse koos hoiatusega.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 april 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Eve Kruuse, Postimees

Kindla lahkumisotsuse korral on mõistlik tööandjat varakult informeerida, et ollakse uue töökoha järele ringi vaatamas, arvas Fontese vanemkonsultant Eva Lelumees.

32-aastane Merle Ainsoo teavitas tööandjat oma lahkumissoovist siis, kui uus töökoht juba kindlalt olemas oli. Et rääkida tööandjale oma lahkumissoovist juba enne uue koha olemasolu, peavad tööandjaga olema väga usalduslikud suhted, leiab ta. «Mina ei tahtnud riskida! Mõtlesin, et äkki öeldakse: me ei vajagi sind,» tõdes naine.

Pärast lahkumisavalduse saamist andis tööandja mõista, et on valmis tegema uut pakkumist, aga Ainsoo oli äraminekus kindel, sest oli uute tööülesannete soovist juba varem tööandjale rääkinud – aasta oli möödas, aga midagi polnud muutunud.

Talenti peab hoidma

Tavaliselt räägitakse arengu ja karjääri teemad tööandja ja töötaja vahel selgeks arenguvestlusel. Kui töötaja tunneb, et firmas pole arenguvõimalusi või on tal tekkinud motivatsiooniküsimusi, on igati mõistlik oma mõtted ja tunded tööandjale varakult ära rääkida, selgitas Lelumees.

Millal tööandjale oma lahkumissoovist teada anda, sõltub sellestki, kui kindel on soov töökohta vahetada. Kui otsus on kindel, oleks mõistlik varakult tööandjat informeerida, et ollakse uue töökoha järele ringi vaatamas. Kui ringi vaadatakse pigem enda väärtuse hindamiseks, pole mõtet kohe oma juhile seda ütlema minna.

Kui lahkuda kavatsev töötaja on «talent», kes loob organisatsioonile väärtust, on tööandja ülesanne teda hoida ja arendada. Kui see on jäänud tegemata, tuleks läbi mõelda, kuidas saaks seda töötajat siiski firmaga siduda. «Samas ei pruugi iga hinna eest kinnihoidmine alati parimat tulemust anda,» nentis Lelumees.

Usalduse märk

Tallinna Taksopargi juhatuse liige Anne Rebane arvas, et töötaja peaks tööandjat töökoha vahetamise plaanidest kohe informeerima. Ta ei usu, et kui töötajal näiteks kandideerimine ebaõnnestub ja ta plaanib samas firmas edasi töötada, satub ta ebasoosingusse või suhtutaks temasse kui ebalojaalsesse. «Kui töötaja lahkumismõtetest mind varakult teavitab, on tegu usalduse, mitte ebalojaalsusega,» tõdes Rebane.

«Kui lahkumissoovi põhjuseks on rahulolematus praeguse tööga, saab tööandja teha uue pakkumise. N-ö uute väljakutsete otsimise korral saab tööandja aga lisaaega uue töötaja leidmiseks või töö ümberkorraldamiseks,» rääkis Rebane.

Akna- ja uksevalmistaja Plas­to personalijuht Ülle Pärs seevastu nõustus, et pärast äraminekusoovist teadasaamist on mõnikord tootmistöötajate otsestelt juhtidelt tunda suhtumist «ta on nagunii äramineja». «Kui on tegemist väärt töölisega, siis loomulikult pakume talle võimalusi teises vallas, aga kui ei ole, laseme minna,» lisas Pärs.

Mööblitootja Standardi personalijuht Kertu-Liisa Terk aga pole täheldanud, et töötajasse hakatakse suhtuma kui äraminejasse. Ning kui töötaja on otsustanud mitte lahkuda, jälgitakse, kas töötaja sai ikka seda, mida ta soovis.

Kuidas käituda

• Kui lahkute, andke sellest tööandjale eelnevalt suuliselt ja/või kirjalikult teada, olles väärikas ja diplomaatiline.
• Tehke korralikult tööd kuni viimase minutini. Pakkuge end oma järglast välja õpetama, kui aeg seda lubab. Te ei või kunagi teada, millal või kuidas teie rajad uuesti ristuvad.
• Lahkuge töölt stiilselt, väärikalt ja efektselt. Ärge põletage kunagi enda taga sildu. Nende sädemed süütavad teie enda selja.
Allikas: www.cvkeskus.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 08 april 2008

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Postimees

Aira Tammemäe, AT Treeningute treener-konsultant

Olukord on delikaatne, sest ühelt poolt näitavad sagedased haiguslehed motivatsiooni või vastutustunde puudumist. Teisalt ei pruugi me teada kogu tõde oma töökaaslase või tema lähedaste tervise kohta.

Soovitan töökaaslasega rääkida. Keskenduma peaksid oma probleemile ja kirjeldama tundeid, mida olukord sinus tekitab. Näiteks: «Kui sa oled haiguslehel, pean mina kella seitsme-kaheksani tööl olema. See on ülekohtune ja seepärast tahan sinuga arutada, milliste ettepanekutega võiksime juhi juurde minna.» Äkki ta ei teagi, mida tema haiguslehel olemine sinu jaoks tähendab.

Räägi juhile oma probleemist, vältides süüdistusi kaastöötaja aadressil. Võiksite töökaaslasega ühiselt mõned lahendused välja pakkuda: osa tööd saab haiguslehel olles kodus ära teha; tööülesandeid saab jagada teiste töötajate vahel; kriisiolukordades tuleb iga kord ülesanded tähtsuse järjekorda seada jne.

Igaks juhuks tasub enne tegutsema asumist luua olukorrast objektiivne pilt. Nimelt on meile omane vahel emotsionaalselt probleeme üle võimendada. Mõtle läbi, kui sageli viimase poole aasta jooksul sinu töökaaslane tegelikult haiguslehel on olnud ning kui palju sa konkreetselt oled pidanud tema ülesannete täitmiseks ületunde tegema. Sellest on abi ka juhile olukorra selgitamisel.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 april 2008

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Eelmisel nädalal kiideti valitsuse istungil heaks uus tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord. Võrreldes kehtinud määrusega seisab seal arsti kohustus teatada “tööajal toimunud nahka läbistavast kokkupuutest nakkuskahtlase või nakkustekitajat kandva eseme, inimese või loomaga, millele järgnes ennetava ravi määramine,” vahendab tööinspektsioon. Tööandja peab teatama tööõnnetusest tööinspektsioonile ja vajaduse korral ka politseile viivitamata, mitte jääma ootama arsti teatist õnnetuse tagajärgede kohta. Õnnetuse uurimise tähtaega on võimalik pikendada 30 tööpäeva võrra senise kümne päeva asemel.