Artiklid
- Üksikasjad
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhatus peab esmaspäeval erakorralise istungi, et arutada oma edasisi samme seoses Tööandjate Keskliidu soovimatusega sõlmida ametiühingutega kokkulepet alampalga tõstmiseks alates 1. jaanuarist.
Ametiühingute Keskliit ja Tööandjate Keskliit on töötajaid ja tööandjaid esindavate organisatsioonidena alates 2001. aastast leppinud igal aastal kokku, kui palju tõuseb üleriigiline alampalk järgmise aasta 1. jaanuarist. 2009 on esimene aasta, mil uus aasta ei too kaasa alampalga tõusu.
Tööandjate negatiivne sõnum enne jõule on äärmiselt halb uudis mitte ainult ametiühinguile, vaid kogu ühiskonnale, ütles EAKL esimees Harri Taliga. Kui arenenud riikides tehakse praegu kõik inimeste ostujõu säilitamiseks, siis meil jääb mulje, et lisaks riigile annavad ka tööandjad oma panuse majanduse täiendavasse jahutamisse.
Mõistes rasket olukorda majanduses, tegi EAKL viimases läbirääkimiste voorus tööandjatele ettepaneku tõsta alampalk uuest aastast 4750 kroonini kuus. On ülimalt kahetsusväärne, et tööandjad lükkasid ka selle ettepaneku tagasi.
EAKL on veendunud, et alampalga tõus annaks selge ja jõulise sõnumi, et hoolimata rasketest aegadest toimib ühiskond endiselt. Seniste protsesside jätkumine hoiab inimestes turvatunnet, traditsiooni katkemine tekitab aga ärevust.
EAKLi juhatuse erakorraline koosolek algab esmaspäeval, 22. detsembril kell 12 Ametiühingute Keskliidus Pärnu mnt 41a.
Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800
EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00
- Üksikasjad
Kai Kalamees
Kaire Uusen
Uus töölepingu seadus ühe käega võtab ja teisega annab pisut juurde kui töötajast saab lahti 15 päevaga, siis koondatu lohutuseks on veidi suurem töötuskindlustushüvitis.
Igatahes on nüüd kindel, et tööpuuduse kiire kasvu laineharjal jõustub järgmisel suvel seadus, millest sadadel tuhandetel tuleviku ees ebakindlust tundvatel Eesti inimestel on nii võita kui ka kaotada.
Kultuuritöötaja Eve Lõhmus tunnistas, et töötajaile on positiivne uudis töötuskindlustushüvitise suurenemine, samuti selle laienemine ka neile, kes lõpetavad töösuhte omal algatusel. Kuid vähem rõõmustab see, et koondamisest etteteatamise aeg lüheneb ja õhtul töötamise eest lisatasu enam ei maksta.
«Näiteks õpetajate tööpäev lõpeb kella 21 paiku,» tõi Lõhmus näite. See tähendab, et palk jääb uue seaduse jõustudes nende töötundide arvelt väiksemaks. Ühtlasi nentis Lõhmus, et kui koondamishüvitis väheneb, võiks vähemalt etteteatamisaeg olla siiski pikem kui 15 päeva.
Valuraha töötukassast
Nii on selge, et eile riigikogu liikmete poolt 54 poolthäälega kinnitatud uus seadus kergendab 1. juulil 2009 jõustudes märkimisväärselt ettevõtjate elu, kes saavad töötajaid praegusest märksa lihtsamalt ja valutumalt lahti lasta.
Kui praegu tuleb tööandjal maksta inimesele sõltuvalt tema tööstaaist kas nelja, kolme või kahe kuupalga suurust koondamishüvitist, siis poole aasta pärast saab reegliks vaid ühe keskmise kuupalga suurune hüvitis.
Tunduvalt suurenevad aga töötukassa kohustused töö kaotanud inimeste ees: 100 esimesel töötuse päeval makstav hüvitis pole enam pool, vaid 70 protsenti varasemast palgast.
See on riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul suur abi paljudele töövõtjatele. «Sest ärge unustage, et inimestel on laenud kaelas ja kui inimene jääb töötuks, võib ta äkki kõigest ilma jääda,» tunnistas Pikhof.
Lisaks maksab töötukassa valuraha märksa suuremale ringile inimestele. Alates 1. juulist tekib õigus hüvitisele ka neil, kes on lahkunud töölt omal soovil või poolte kokkuleppel.
Uued «iselahkujad»
Sotsiaaldemokraat Pikhofi sõnul on sellised juhtumid sageli sundkäik, mitte inimeste vaba tahe. Võib eeldada, et tuleval suvel kasvab hüppeliselt «ise lahkunud» inimeste arv, kellel tuleb uut tööd otsida.
Reformierakondlasest riigikogu liige Tõnis Kõiv ütles seaduse vastuvõtmisel, et ettevõtjail on nüüd paremad võimalused tööd nii ümber korraldada, et kogu firma ei pankrotistuks.
«Kui ikka kümme protsenti tööjõust tuleb koondada, et ülejäänud 90 protsenti oma töö säilitaks, siis tuleb seda ka teha,» rõhutas Kõiv. «Paindlikumad suhted ja töötukassa tugi jätab ellu paljud väikeettevõtted. Töökohad säilivad ja kergemini luuakse uusi.»
Eelmisel nädalal tõdes aga mitu ettevõtjat Postimehele, et uus seadus ei pane neid sugugi meelsamini uusi töötajaid värbama.
Mis muutub?
Koondamisest etteteatamine
Kehtiv seadus
Etteteatamisaeg 24 kuud
Uus seadus
Etteteatamisaeg 15 päeva 3 kuud
Tööstaa alla aasta 15 kalendripäeva
15 aastat 30 kalendripäeva
510 aastat 60 kalendripäeva
Üle 10 aasta 90 kalendripäeva
Koondamishüvitis
Kehtiv seadus
Hüvitis 24 kuu palk
Uus seadus
Hüvitis 13 kuu palk
Tööstaa alla 5 aasta 1 kuu töötasu
510 aastat 2 kuu töötasu, millest 1 kuu katab töötukassa
Üle 10-aasta 3 kuu töötasu, millest 2 kuud katab töötukassa
Lisatasude maksmine
Kehtiv seadus
Lisatasu töö eest õhtusel ajal (kella 18st kuni 22ni) vähemalt 10% ja öösel (kella 22st kuni 6ni) 20% töötaja tunnipalga määrast
Puhkepäeval töötamisel lisatasu 50%
Uus seadus
Õhtusel ajal töötamisel lisatasu ei saa
Öösel töötamisel lisatasu 25%, kui lepingus ei ole ette nähtud ööajal töötamist
Puhkepäeval töötamisel ei saa enam lisatasu
Töötuskindlustushüvitis
Kehtiv seadus
Koondamisel töötuskindlustushüvitis esimesed 100 päeva 50% palgast, ülejäänud 9 kuud 40%
Uus seadus
Koondamisel hüvitis esimesed 100 päeva 70% palgast, 101. kuni 360. päevani 50%
Poolte kokkuleppel või omal soovil lahkunud töötajal on hüvitis 40%
Õigus hüvitisele tekib siis, kui viimase viie aasta jooksul on töötaja eest tehtud vähemalt 4 aasta jagu sissemakseid töötuskindlustusfondi
Töötu abiraha
Kehtiv seadus
Praegu 1000 krooni
Uus seadus
Töötutoetus suureneb, alates 1. jaanuarist 2010 on see pool alampalgast
Allikas: PM
- Üksikasjad
Austatud ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga!
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu ei pea võimalikuks toetada Teie ettepanekut tõsta riikliku kuupalga alammäära alates 1. jaanuarist 2009. Lähtume seejuures Teie enda poolt välja öeldud alampalga kujunemise põhimõtetest.
Eesti Ametiühingute Keskliit on alampalga läbirääkimistel eelnevatel aastatel rõhutanud põhimõtet, et
1. ... majanduskasvu viljad peavad jõudma kõigi töötajateni, sh alampalga saajateni. 2008. aastal tõstsime alampalka 21%, kuigi prognoositav majanduslangus ulatub tänavu 3%-ni.
2. ... alampalga kasv ei tohi maha jääda keskmise palga kasvust. Isegi juhul, kui keskmise palga kasv peaks ulatuma 15%-ni, jääb see käesoleval aastal toimunud alampalga tõusust maha u 6 protsendipunkti võrra. Alampalga kasv on seega olnud oluliselt kiirem, kui keskmise palga kasv seda eriti erasektoris, kus palgakasv käesoleval aastal ei ületa 10% taset.
3. ... alampalga suhe keskmisesse palka peab paranema. 2007. aastal moodustas alampalk keskmisest palgast 33%. Käesoleva aasta III kvartalis moodustas alampalk keskmisest palgast 35% ja selle tõusu prognoosime ka edaspidi.
Oleme jätkuvalt seisukohal, et alampalga kasv peab käima käsikäes tööviljakuse ja keskmise palga kasvuga. Eesti majanduse 2009. aasta arenguid ennustades eeldame, et alampalga suhe keskmisesse palka paraneb ka tingimustes, kus kokkulepitud alampalga määr järgmisel aastal ei tõuse. 2009. aastal prognoosime keskmise palga alanemist 510% võrra ning alampalga ja keskmise palga suhte paranemist u 38%-ni.
Aluse selliseks väiteks annavad:
* 2009. aasta riigieelarves ette nähtud avaliku sektori personalikulude külmutamine käesoleva aasta tasemel (st avaliku sektori mõju keskmise palga dünaamikale saab olema minimaalne);
* ettevõtete töötasufondide oluline kahanemine põhipalkade külmutamisel 2008. aasta tasemel ning kokkulepitud tulemus- ja lisatasude (u 25% töötasufondidest) olulisest vähenemisest 2009. aastal võrreldes tänavuse tasemega.
Põhjused, miks alampalga tõstmine 1. jaanuarist 2009 on meie hinnangul välistatud, tulenevad kiiresti halvenenud majanduskeskkonnast. Enamikule autoriteetsetele majandusprognoosidele tuginedes leiame, et globaalset majandust haaranud finantskriis areneb 2009. aasta keskpaigaks välja majanduskriisiks, mille ulatust ja kestust on eelnevate ning palju tagasihoidlikumate majandussurutise näidete varal raske ette ennustada.
Palkade (sh alampalga) tõstmine sellises olukorras on vastutustundetu samm, mis vastupidiselt soovitule vähendab tööhõivet veelgi ning viib eeskätt eksportivate ettevõtete pankrottideni või siis langetab kiiresti pikemaks ajaks nende konkurentsivõimet.
Eeltoodust lähtudes teeb tööandjate keskliit ettepaneku jätkata alampalga muutmise läbirääkimisi pärast seda, kui on teatavaks saanud 2009. aasta I kvartali tööhõive ja keskmise palga statistilised näitajad. Seniks oleme jätkuvalt avatud dialoogile ja kutsume ametiühingute keskliitu üles igakülgsele tegevusele, mis aitaks leevendada eesootava majanduslanguse mõjusid ning kestust ja aitaks majanduse taas uuele tõusule.
Lugupidamisega,
Enn Veskimägi
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees
18. detsember 2008
- Üksikasjad
«Uus töölepingu seadus on nagu uus kingapaar, mis tuleb sisse käia, et kõndimine mugav oleks.» Nii tõdes tööõigusbüroo Labour Consulting jurist Katrin Sarap uut seadust kommenteerides.
«Sissekäimine tähendab oma ala spetsialistide arvukaid tõlgendusi, arutelusid ning tingimata kohtuvaidlusi, mille tulemusena saab selgeks, kuidas kohaldavad pooled töölepingulises suhtes terminit «mõistlik» ja mõistlikkuse põhimõtet, millele uues eelnõus arvukalt viidatud,» lisas jurist.
Sarap märkis, et töötajaile uus seadus otseselt probleeme kaasa tuua ei tohiks. Kuid kuna seadus annab palju ruumi nn poolte kokkulepetele, tuleks igal inimesel tähelepanu pöörata tööandja edastatud dokumentidele.
«Näiteks töölepingu muudatused, kokkulepped, kõikvõimalikud käskkirjad, teated jne,» loetles jurist. Teisisõnu tuleks kõigil nende dokumentide sisu enne allakirjutamist läbi lugeda, sest see ennetab hilisemaid pikki vaidlusi.
«Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata sellele, et uue seaduse järgi aegub põhipuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse,» rõhutas Sarap.
Muutusi on veel: erinevalt kehtivast seadusest ei ole töölejäämisel enam eelisseisus need, kes on just selle tööandja süül saanud kutsehaigusi või töövigastusi või kellel on pikem tööstaa. Samuti mitte need, kellel on ülalpeetavaid või kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi.
Positiivseks võib Sarapi sõnul pidada aga regulatsioone töötajale tööandja majandustulemusest ja tehingutelt makstava tasu kohta ja koolituskulude hüvitamise kokkuleppe kohta, mis seni ei olnud reguleeritud ja tõi kaasa üsna sagedasi vaidlusi.
Samuti on töötaja jaoks rõõmustav töötuskindlustushüvitise saajate ringi laienemine. «Kui töötaja otsustab, et töötamine selles äriühingus ei ole enam teatud põhjustel võimalik või mõistlik, on igati tervitatav, et ta saab töötuskindlustushüvitist, mida ta ise sisuliselt on iga kuu oma väljateenitud palgalt maksnud,» rääkis Sarap. (PM)
- Üksikasjad
Merle Muda
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent,
Gaabriel Tavits
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent
Uus töölepinguseaduse eelnõu ei too kindlust töötajale ega tööandjale. Kindel on vaid, et see vajab põh-jalikku ümbertegemist ega hakka praegusel kujul toimima.
Mida tähendab eelnõu töötajale? Muutuvad näiteks töötaja tagatised koondamise korral. Kui praeguse seaduse kohaselt peab tööandja töölepingu lõpetamisest sõltuvalt staaist kaksneli kuud ette teatama, siis eelnõus lüheneb see aeg 1590 kalendripäevani.
Kui praegu tuleb koondatud töötajale maksta hüvitist kahenelja kuu palga ulatuses, siis edaspidi kahaneks see ühele kuule. Tõsi, koondatul on sõltuvalt tööstaaÏist õigus saada ka töötukassast ühekahe kuu tasu ulatuses kindlustushüvitist.
Veel üks muudatus: praeguse seaduse järgi saab töölepingus kokku lepitud palga suurust muuta ainult töötaja ja tööandja kokkuleppel. Uus eelnõu annab aga tööandjale võimaluse töötaja töötasu ühepoolset vähendada ja alandada, üldjuhul kuni palga alammäärani. Töötasu vähendamine on seotud tööandja majandusliku olukorraga ehk näiteks juhtumiga, kui tööandja äripartnerid ütlevad tellimused üles. Tasu alandamine tuleb kõne alla juhul, kui töötaja rikub mõnd juhist töö tulemuse ehk nt töö tegemiseks antud tähtaja kohta.
Jah, eelnõus on mõndagi positiivset, näiteks sisaldab see praegu puudulikku töötaja konkurentsikeelu ja konfidentsiaalsuskohustuse ning varalise vastutuse regulatsiooni. Ühtlasi kaotab see õigustatult tööraamatu pidamise nõude ja jäigad vorminõuded töölepingu lõppemisel.
Eelnõu koostamise aluseks on turvalise paindlikkuse põhi-mõte: tööandjal on lihtsam töötajat tööle võtta ja tema töölepingut lõpetada ning töötuks jäämise korral tagab töötajale kaitse riik töötuskindlustuse vahendite kaudu.
Paraku on eelnõus hulgaliselt küsitavusi ja ebaselgust. Tundub, et mitmete sätete puhul ei ole läbi mõeldud, kuidas need tegelikkuses toimima hakkavad. Regulatsioon on mitmeti mõistetav ja töölepingu pooled on sunnitud pöörduma töövaidluskomisjoni või kohtusse. Kuid riik ei tohi suunata töölepingu pooli vaidlema.
Suuline või kirjalik?
Eelnõust ei saa näiteks aru, millises vormis kas suulises või kirjalikus tuleb tööleping sõlmida. Tööleping tuleb sõlmida küll kirjalikult, kuid ühtlasi antakse tööandjale võimalus teavitada töötajat töölepingu tingimustest ühepoolselt. Eelnõust võib välja lugeda, et töölepingu sõlmimiseks piisab, kui tööandja esitab töötajale ühepoolselt dokumendi, kus on kirjas lepingu tingimused. Jääb segaseks, mis tähendus on sel juhul töölepingu kirjalikul vormistamisel ja kuidas peab töötaja töölevõtmine tegelikkuses välja nägema.
Problemaatiline on ka tööandja algatusel töölepingu üles-ütlemise regulatsioon, kui töölepingu lõpetamise põhjuseks on töötaja mittevastavus või lepingurikkumine.
Erinevalt praegu kehtivast seadusest peab tööandja enne lepingu ülesütlemist töötajat hoiatama (et töötaja käitumine on tööandja silmis taunitav), samuti teist tööd pakkuma, sealhulgas vajaduse korral korraldama ümberõppe, ning töötajale töölepingu ülesütlemisest 1590 kalendripäeva ette teatama. Kuid seda ainult juhul, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik.
Tegelikult on tööandja selliste kohustustega koormamine mõistlik vaid haruharva. Miks peaks tööandja töötajat, kes talle kahju tekitab, lepingu lõpetamisest ette hoiatama, enne tööle-pingu lõpetamist teist tööd pakkuma ja kui see pole võimalik, siis sedasama inimest koolitama? Niisugune regulatsioon põhjustab tarbetuid vaidlusi, sest töötajad ja tööandjad saavad erinevalt aru sellest, mida saab pidada ühel või teisel juhul mõistlikuks. Probleeme on ka töö- ja puhkeaja regulatsioonis. Näiteks välistab eelnõu põhjendamatult töötaja igasuguse töölerakendamise riigi-pühal ja lubab kohaldata valveaega kõigi töötajate suhtes. Need on vaid üksikud näited puudustest. Samuti ei vasta mitmed punktid EL-i õiguse normidele nt lapsi kasvatavate isikute seisundit puudutavate reeglite osas.
Lehekülg 1452 / 1650