Üksikasjad

Avaldatud: 18 detsember 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kai Kalamees
Kaire Uusen

Uus töölepingu seadus ühe käega võtab ja teisega annab pisut juurde – kui töötajast saab lahti 15 päevaga, siis koondatu lohutuseks on veidi suurem töötuskindlustushüvitis.

Igatahes on nüüd kindel, et tööpuuduse kiire kasvu laineharjal jõustub järgmisel suvel seadus, millest sadadel tuhandetel tuleviku ees ebakindlust tundvatel Eesti inimestel on nii võita kui ka kaotada.

Kultuuritöötaja Eve Lõhmus tunnistas, et töötajaile on positiivne uudis töötuskindlustushüvitise suurenemine, samuti selle laienemine ka neile, kes lõpetavad töösuhte omal algatusel. Kuid vähem rõõmustab see, et koondamisest etteteatamise aeg lüheneb ja õhtul töötamise eest lisatasu enam ei maksta.

«Näiteks õpetajate tööpäev lõpeb kella 21 paiku,» tõi Lõhmus näite. See tähendab, et palk jääb uue seaduse jõustudes nende töötundide arvelt väiksemaks. Ühtlasi nentis Lõhmus, et kui koondamishüvitis väheneb, võiks vähemalt etteteatamisaeg olla siiski pikem kui 15 päeva.

Valuraha töötukassast

Nii on selge, et eile riigikogu liikmete poolt 54 poolthäälega kinnitatud uus seadus kergendab 1. juulil 2009 jõustudes märkimisväärselt ettevõtjate elu, kes saavad töötajaid praegusest märksa lihtsamalt ja valutumalt lahti lasta.

Kui praegu tuleb tööandjal maksta inimesele sõltuvalt tema tööstaažist kas nelja, kolme või kahe kuupalga suurust koondamishüvitist, siis poole aasta pärast saab reegliks vaid ühe keskmise kuupalga suurune hüvitis.

Tunduvalt suurenevad aga töötukassa kohustused töö kaotanud inimeste ees: 100 esimesel töötuse päeval makstav hüvitis pole enam pool, vaid 70 protsenti varasemast palgast.

See on riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul suur abi paljudele töövõtjatele. «Sest ärge unustage, et inimestel on laenud kaelas ja kui inimene jääb töötuks, võib ta äkki kõigest ilma jääda,» tunnistas Pikhof.

Lisaks maksab töötukassa valuraha märksa suuremale ringile inimestele. Alates 1. juulist tekib õigus hüvitisele ka neil, kes on lahkunud töölt omal soovil või poolte kokkuleppel.

Uued «iselahkujad»

Sotsiaaldemokraat Pikhofi sõnul on sellised juhtumid sageli sundkäik, mitte inimeste vaba tahe. Võib eeldada, et tuleval suvel kasvab hüppeliselt «ise lahkunud» inimeste arv, kellel tuleb uut tööd otsida.

Reformierakondlasest riigikogu liige Tõnis Kõiv ütles seaduse vastuvõtmisel, et ettevõtjail on nüüd paremad võimalused tööd nii ümber korraldada, et kogu firma ei pankrotistuks.

«Kui ikka kümme protsenti tööjõust tuleb koondada, et ülejäänud 90 protsenti oma töö säilitaks, siis tuleb seda ka teha,» rõhutas Kõiv. «Paindlikumad suhted ja töötukassa tugi jätab ellu paljud väikeettevõtted. Töökohad säilivad ja kergemini luuakse uusi.»

Eelmisel nädalal tõdes aga mitu ettevõtjat Postimehele, et uus seadus ei pane neid sugugi meelsamini uusi töötajaid värbama.

Mis muutub?

Koondamisest etteteatamine

Kehtiv seadus
• Etteteatamisaeg 2–4 kuud

Uus seadus
• Etteteatamisaeg 15 päeva – 3 kuud
• Tööstaaž alla aasta – 15 kalendripäeva
• 1–5 aastat – 30 kalendripäeva
• 5–10 aastat – 60 kalendripäeva
• Üle 10 aasta – 90 kalendripäeva

Koondamishüvitis

Kehtiv seadus
• Hüvitis 2–4 kuu palk

Uus seadus
• Hüvitis 1–3 kuu palk
• Tööstaaž alla 5 aasta – 1 kuu töötasu
• 5–10 aastat – 2 kuu töötasu, millest 1 kuu katab töötukassa
• Üle 10-aasta – 3 kuu töötasu, millest 2 kuud katab töötukassa

Lisatasude maksmine

Kehtiv seadus
• Lisatasu töö eest õhtusel ajal (kella 18st kuni 22ni) vähemalt 10% ja öösel (kella 22st kuni 6ni) 20% töötaja tunnipalga määrast
• Puhkepäeval töötamisel lisatasu 50%

Uus seadus
• Õhtusel ajal töötamisel lisatasu ei saa
• Öösel töötamisel lisatasu 25%, kui lepingus ei ole ette nähtud ööajal töötamist
• Puhkepäeval töötamisel ei saa enam lisatasu

Töötuskindlustushüvitis

Kehtiv seadus
• Koondamisel töötuskindlustushüvitis esimesed 100 päeva 50% palgast, ülejäänud 9 kuud 40%

Uus seadus
• Koondamisel hüvitis esimesed 100 päeva 70% palgast, 101. kuni 360. päevani 50%
• Poolte kokkuleppel või omal soovil lahkunud töötajal on hüvitis 40%
• Õigus hüvitisele tekib siis, kui viimase viie aasta jooksul on töötaja eest tehtud vähemalt 4 aasta jagu sissemakseid töötuskindlustusfondi

Töötu abiraha

Kehtiv seadus
• Praegu 1000 krooni

Uus seadus
• Töötutoetus suureneb, alates 1. jaanuarist 2010 on see pool alampalgast
Allikas: PM

Üksikasjad

Avaldatud: 18 detsember 2008

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Austatud ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga!

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu ei pea võimalikuks toetada Teie ettepanekut tõsta riikliku kuupalga alammäära alates 1. jaanuarist 2009. Lähtume seejuures Teie enda poolt välja öeldud alampalga kujunemise põhimõtetest.

Eesti Ametiühingute Keskliit on alampalga läbirääkimistel eelnevatel aastatel rõhutanud põhimõtet, et

1. „... majanduskasvu viljad peavad jõudma kõigi töötajateni, sh alampalga saajateni.” 2008. aastal tõstsime alampalka 21%, kuigi prognoositav majanduslangus ulatub tänavu –3%-ni.
2. „... alampalga kasv ei tohi maha jääda keskmise palga kasvust.” Isegi juhul, kui keskmise palga kasv peaks ulatuma 15%-ni, jääb see käesoleval aastal toimunud alampalga tõusust maha u 6 protsendipunkti võrra. Alampalga kasv on seega olnud oluliselt kiirem, kui keskmise palga kasv – seda eriti erasektoris, kus palgakasv käesoleval aastal ei ületa 10% taset.
3. „... alampalga suhe keskmisesse palka peab paranema”. 2007. aastal moodustas alampalk keskmisest palgast 33%. Käesoleva aasta III kvartalis moodustas alampalk keskmisest palgast 35% ja selle tõusu prognoosime ka edaspidi.

Oleme jätkuvalt seisukohal, et alampalga kasv peab käima käsikäes tööviljakuse ja keskmise palga kasvuga. Eesti majanduse 2009. aasta arenguid ennustades eeldame, et alampalga suhe keskmisesse palka paraneb ka tingimustes, kus kokkulepitud alampalga määr järgmisel aastal ei tõuse. 2009. aastal prognoosime keskmise palga alanemist 5–10% võrra ning alampalga ja keskmise palga suhte paranemist u 38%-ni.

Aluse selliseks väiteks annavad:

* 2009. aasta riigieelarves ette nähtud avaliku sektori personalikulude külmutamine käesoleva aasta tasemel (st avaliku sektori mõju keskmise palga dünaamikale saab olema minimaalne);
* ettevõtete töötasufondide oluline kahanemine põhipalkade külmutamisel 2008. aasta tasemel ning kokkulepitud tulemus- ja lisatasude (u 25% töötasufondidest) olulisest vähenemisest 2009. aastal võrreldes tänavuse tasemega.

Põhjused, miks alampalga tõstmine 1. jaanuarist 2009 on meie hinnangul välistatud, tulenevad kiiresti halvenenud majanduskeskkonnast. Enamikule autoriteetsetele majandusprognoosidele tuginedes leiame, et globaalset majandust haaranud finantskriis areneb 2009. aasta keskpaigaks välja majanduskriisiks, mille ulatust ja kestust on eelnevate ning palju tagasihoidlikumate majandussurutise näidete varal raske ette ennustada.

Palkade (sh alampalga) tõstmine sellises olukorras on vastutustundetu samm, mis vastupidiselt soovitule vähendab tööhõivet veelgi ning viib eeskätt eksportivate ettevõtete pankrottideni või siis langetab kiiresti pikemaks ajaks nende konkurentsivõimet.

Eeltoodust lähtudes teeb tööandjate keskliit ettepaneku jätkata alampalga muutmise läbirääkimisi pärast seda, kui on teatavaks saanud 2009. aasta I kvartali tööhõive ja keskmise palga statistilised näitajad. Seniks oleme jätkuvalt avatud dialoogile ja kutsume ametiühingute keskliitu üles igakülgsele tegevusele, mis aitaks leevendada eesootava majanduslanguse mõjusid ning kestust ja aitaks majanduse taas uuele tõusule.

Lugupidamisega,

Enn Veskimägi
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees
18. detsember 2008

Üksikasjad

Avaldatud: 18 detsember 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Uus töölepingu seadus on nagu uus kingapaar, mis tuleb sisse käia, et kõndimine mugav oleks.» Nii tõdes tööõigusbüroo Labour Consulting jurist Katrin Sarap uut seadust kommenteerides.

«Sissekäimine tähendab oma ala spetsialistide arvukaid tõlgendusi, arutelusid ning tingimata kohtuvaidlusi, mille tulemusena saab selgeks, kuidas kohaldavad pooled töölepingulises suhtes terminit «mõistlik» ja mõistlikkuse põhimõtet, millele uues eelnõus arvukalt viidatud,» lisas jurist.

Sarap märkis, et töötajaile uus seadus otseselt probleeme kaasa tuua ei tohiks. Kuid kuna seadus annab palju ruumi nn poolte kokkulepetele, tuleks igal inimesel tähelepanu pöörata tööandja edastatud dokumentidele.

«Näiteks töölepingu muudatused, kokkulepped, kõikvõimalikud käskkirjad, teated jne,» loetles jurist. Teisisõnu tuleks kõigil nende dokumentide sisu enne allakirjutamist läbi lugeda, sest see ennetab hilisemaid pikki vaidlusi.

«Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata sellele, et uue seaduse järgi aegub põhipuhkuse nõue ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse,» rõhutas Sarap.

Muutusi on veel: erinevalt kehtivast seadusest ei ole töölejäämisel enam eelisseisus need, kes on just selle tööandja süül saanud kutsehaigusi või töövigastusi või kellel on pikem tööstaaž. Samuti mitte need, kellel on ülalpeetavaid või kes täiendavad oma kutseoskusi ja teadmisi.

Positiivseks võib Sarapi sõnul pidada aga regulatsioone töötajale tööandja majandustulemusest ja tehingutelt makstava tasu kohta ja koolituskulude hüvitamise kokkuleppe kohta, mis seni ei olnud reguleeritud ja tõi kaasa üsna sagedasi vaidlusi.

Samuti on töötaja jaoks rõõmustav töötuskindlustushüvitise saajate ringi laienemine. «Kui töötaja otsustab, et töötamine selles äriühingus ei ole enam teatud põhjustel võimalik või mõistlik, on igati tervitatav, et ta saab töötuskindlustushüvitist, mida ta ise sisuliselt on iga kuu oma väljateenitud palgalt maksnud,» rääkis Sarap. (PM)

Üksikasjad

Avaldatud: 17 detsember 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Merle Muda
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent,
Gaabriel Tavits
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna töö- ja sotsiaalhooldusõiguse dotsent

Uus töö­le­pin­gu­sea­du­se eelnõu ei too kind­lust töö­ta­ja­le ega tö­öand­ja­le. Kin­del on vaid, et see va­jab põh-ja­lik­ku ümber­te­ge­mist ega hak­ka prae­gu­sel ku­jul toi­mi­ma.

Mi­da tä­hen­dab eelnõu töö­ta­ja­le? Muu­tu­vad näi­teks töö­ta­ja ta­ga­ti­sed koon­da­mi­se kor­ral. Kui prae­gu­se sea­du­se ko­ha­selt peab tö­öand­ja töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­sest sõltu­valt staažist kaks–ne­li kuud et­te tea­ta­ma, siis eelnõus lühe­neb see aeg 15–90 ka­lend­rip­äe­va­ni.

Kui prae­gu tu­leb koon­da­tud töö­ta­ja­le maks­ta hüvi­tist ka­he–nel­ja kuu pal­ga ula­tu­ses, siis edas­pi­di ka­ha­neks see ühe­le kuu­le. Tõsi, koon­da­tul on sõltu­valt töös­taaÏist õigus saa­da ka töö­tu­kas­sast ühe–ka­he kuu ta­su ula­tu­ses kind­lus­tushüvi­tist.

Veel üks muu­da­tus: prae­gu­se sea­du­se jär­gi saab töö­le­pin­gus kok­ku le­pi­tud pal­ga suu­rust muu­ta ai­nult töö­ta­ja ja tö­öand­ja kok­ku­lep­pel. Uus eelnõu an­nab aga tö­öand­ja­le võima­lu­se töö­ta­ja töö­ta­su ühe­pool­set vä­hen­da­da ja alan­da­da, üld­ju­hul ku­ni pal­ga alammää­ra­ni. Töö­ta­su vä­hen­da­mi­ne on seo­tud tö­öan­d­ja ma­jan­dus­li­ku olu­kor­ra­ga ehk näi­teks juh­tu­mi­ga, kui tö­öand­ja äri­part­ne­rid ütle­vad tel­li­mu­sed üles. Ta­su alan­da­mi­ne tu­leb kõne al­la ju­hul, kui töö­ta­ja ri­kub mõnd ju­hist töö tu­le­mu­se ehk nt töö te­ge­mi­seks an­tud täh­ta­ja koh­ta.

Jah, eelnõus on mõnda­gi po­si­tiiv­set, näi­teks si­sal­dab see prae­gu puu­du­lik­ku töö­ta­ja kon­ku­rent­si­kee­lu ja kon­fi­dent­siaal­sus­ko­hus­tu­se ning va­ra­li­se vas­tu­tu­se re­gu­lat­sioo­ni. Üht­la­si kao­tab see õigus­ta­tult töö­raa­ma­tu pi­da­mi­se nõude ja jäi­gad vor­minõuded töö­le­pin­gu lõppe­mi­sel.

Eelnõu koos­ta­mi­se alu­seks on tur­va­li­se paind­lik­ku­se põhi-mõte: tö­öand­jal on liht­sam töö­ta­jat töö­le võtta ja te­ma töö­le­pin­gut lõpe­ta­da ning töö­tuks jää­mi­se kor­ral ta­gab töö­ta­ja­le kait­se riik töö­tus­kind­lus­tu­se va­hen­di­te kau­du.

Pa­ra­ku on eelnõus hul­ga­li­selt küsi­ta­vu­si ja eba­sel­gust. Tun­dub, et mit­me­te sä­te­te pu­hul ei ole lä­bi mõel­dud, kui­das need te­ge­lik­ku­ses toi­mi­ma hak­ka­vad. Re­gu­lat­sioon on mit­me­ti mõis­te­tav ja töö­le­pin­gu poo­led on sun­ni­tud pöör­du­ma töö­vaid­lus­ko­mis­jo­ni või koh­tus­se. Kuid riik ei to­hi suu­na­ta töö­le­pin­gu poo­li vaid­le­ma.

Suuline või kirjalik?

Eelnõust ei saa näi­teks aru, mil­li­ses vor­mis – kas suu­li­ses või kir­ja­li­kus – tu­leb töö­le­ping sõlmi­da. Töö­le­ping tu­leb sõlmi­da küll kir­ja­li­kult, kuid üht­la­si an­tak­se tö­öand­ja­le võima­lus tea­vi­ta­da töö­ta­jat töö­le­pin­gu tin­gi­mus­test ühe­pool­selt. Eelnõust võib väl­ja lu­ge­da, et töö­le­pin­gu sõlmi­mi­seks pii­sab, kui tö­öand­ja esi­tab töö­ta­ja­le ühe­pool­selt do­ku­men­di, kus on kir­jas le­pin­gu tin­gi­mu­sed. Jääb se­ga­seks, mis tä­hen­dus on sel ju­hul töö­le­pin­gu kir­ja­li­kul vor­mis­ta­mi­sel ja kui­das peab töö­ta­ja töö­levõtmi­ne te­ge­lik­ku­ses väl­ja nä­ge­ma.

Prob­le­maa­ti­li­ne on ka tö­öand­ja al­ga­tu­sel töö­le­pin­gu üles-ütle­mi­se re­gu­lat­sioon, kui töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­se põhju­seks on töö­ta­ja mit­te­vas­ta­vus või le­pin­gu­rik­ku­mi­ne.

Eri­ne­valt prae­gu keh­ti­vast sea­du­sest peab tö­öand­ja en­ne le­pin­gu ülesütle­mist töö­ta­jat hoia­ta­ma (et töö­ta­ja käi­tu­mi­ne on tö­öand­ja sil­mis tau­ni­tav), sa­mu­ti teist tööd pak­ku­ma, sealhulgas va­ja­du­se kor­ral kor­ral­da­ma ümberõppe, ning töö­ta­ja­le töö­le­pin­gu ülesütle­mi­sest 15–90 ka­lend­rip­äe­va et­te tea­ta­ma. Kuid se­da ai­nult ju­hul, kui see on „kõiki as­jao­lu­sid ar­ves­ta­des mõist­li­k”.

Te­ge­li­kult on tö­öand­ja sel­lis­te ko­hus­tus­te­ga koor­ma­mi­ne mõist­lik vaid ha­ru­har­va. Miks peaks tö­öand­ja töö­ta­jat, kes tal­le kah­ju te­ki­tab, le­pin­gu lõpe­ta­mi­sest et­te hoia­ta­ma, enne tööle-pingu lõpetamist teist tööd pak­ku­ma ja kui see po­le võima­lik, siis se­da­sa­ma ini­mest koo­li­ta­ma? Nii­su­gu­ne re­gu­lat­sioon põhjus­tab tar­be­tuid vaid­lu­si, sest töö­ta­jad ja tö­öand­jad saa­vad eri­ne­valt aru sel­lest, mi­da saab pi­da­da ühel või tei­sel ju­hul mõist­li­kuks. Prob­lee­me on ka töö- ja puh­kea­ja re­gu­lat­sioo­nis. Näi­teks vä­lis­tab eelnõu põhjen­da­ma­tult töö­ta­ja iga­su­gu­se töö­le­ra­ken­da­mi­se rii­gi-pühal ja lu­bab ko­hal­da­ta val­veae­ga kõigi töö­ta­ja­te suh­tes. Need on vaid üksi­kud näi­ted puu­dus­test. Sa­mu­ti ei vas­ta mit­med punk­tid EL-i õigu­se nor­mi­de­le – nt lap­si kas­va­ta­va­te isi­ku­te sei­sun­dit puu­du­ta­va­te reeg­li­te osas.