Artiklid
- Üksikasjad
Maksu- ja Tolliamet tuletab meelde, et 12. jaanuaril 2009 on tähtaeg esitada 2008. aasta detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (TSD).
TSD õigeaegne esitamine on väga oluline, kuna andmed inimeste töötasude kohta kantakse füüsiliste isikute eeltäidetud tuludeklaratsioonidele. Juhul, kui deklaratsioonid on esitamata, on info eeltäidetud tuludeklaratsioonil vigane ning sellisel juhul ei ole MTA klientidel võimalik enammakstud tulumaksu kiiresti tagasi saada.
Kohustus TSD vorm esitada on kõigil isikutel, kes tegid üksikisikutele maksustatavaid väljamakseid. Samuti nendel, kes küll väljamakseid ei teinud, kuid on registreeritud käibemaksukohustuslastena.
E-maksuametis/e-tollis saab füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (FIDEK) esitada alates 16. veebruarist. Samast kuupäevast väljastavad Maksu- ja Tolliameti piirkondlikud teeninduskohad eeltäidetud tuludeklaratsioonide väljatrükke.
Paberkandjal saavad füüsilised isikud tuludeklaratsioone esitada juba 2. jaanuarist, samas ei paku Maksu- ja Tolliamet veel eeltäidetud andmeid.
Soovitame klientidel kasutada elektroonilist tulude deklareerimise võimalust, see on mugavaim ja lihtsaim viis.
Annely Erm
meediasuhete peaspetsialist
- Üksikasjad
Töötuskindlustushüvitist on 2009. aastal võimalik saada maksimaalselt 15 725 krooni ja 05 senti kuus. Võrreldes eelmise aastaga tõusis hüvitise maksimumäär 2007 krooni ehk 14,6 %.
Maksimaalne töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on keskmine ühe kalendripäeva töötasu 338 krooni ja 17 senti. Keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal kindlustatute makstud töötuskindlustusmaksete alusel.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele. Ühe kalendripäeva hüvitise suurusele on kehtestatud ülempiir, milleks on vastavalt 50% ja 40% kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust eelmisel kalendriaastal.
Töötuskindlustusega hõlmatute arv oli eelmisel aastal 653 268 inimest, mis on 0,6 protsenti vähem kui 2007. aastal.
Anu Ojasalu
Eesti Töötukassa
avalike suhete juht
667 9706
5662 8277
- Üksikasjad
Sotsiaalmaksu määr jääb endiseks (üldjuhul 33%), kuid tõuseb sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär.
Sotsiaalmaksuseaduse (SMS-i) § 21 1. jaanuaril 2009 jõustunud redaktsiooni kohaselt kehtestatakse sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.
2009. aasta riigieelarve seaduse § 3 lg 12 kohaselt on sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 4350 krooni.
Tööandja on kohustatud maksma 2009. aastal sotsiaalmaksu üldjuhul töötajale makstud tasult, kuid mitte vähem kui 1436 krooni kuus (4350 x 33%).
Füüsilisest isikust ettevõtjal tuleb maksta 2009. aasta kestel kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid kolmekordselt kuumääralt arvutatud summas ehk 4307 krooni kvartalis (3 x 4350 x 33%). SMS-is sätestatud erandid säilivad ka 2009. aastal.
- Üksikasjad
1. jaanuarist 2009 on tõusnud sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 4350 kroonini, mis on nüüd võrdne kehtiva kuupalga alammääraga.
Vastavalt sotsiaalmaksu seaduse § 2 lõikele 2 peab tööandja igakuiselt maksma sotsiaalmaksu töötajale makstud palgalt, kuid mitte vähem kui 4350 kroonilt, seega on tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 1436 krooni kuus (v.a seaduses sätestatud erandid).
Samas on seadusega sätestatud töötajate kategooriad, kelle puhul ei ole tööandjal sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustust, st kelle eest tasutakse sotsiaalmaksu neile tegelikult makstud palgalt, isegi kui palk on kuumäärast väiksem. Nendeks ongi sellised töötajad (pensionärid, õppurid, väikeste laste emad), kes tihtipeale töötavad osalise tööajaga:
* töötaja või teenistuja, kes saab riiklikku pensioni (kõik pensioni liigiid: vanaduspension, töövõimetuspension, soodustingimustel pension, jne.);
* töötaja või teenistuja, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla 3-aastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last;
* töötaja või teenistuja, kes on õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, kutseõpet omandav koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isik, põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane;
* töötaja, kellele on Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 alusel kehtestatud osaline tööaeg või kes on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele (TLS § 68 kohaselt töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel on tööandjal oma asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul õigus kokkuleppel töötajaga kehtestada töötajale kuni kolmeks kuuks aastas osaline tööaeg või saata töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele samaks tähtajaks) NB! redaktsioon kehtib kuni 1. juulini 2009;
* töötaja või teenistuja puhul, kellele on töö- ja puhkeajaseaduse (edaspidi TPS) § 5 lõike 1 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul (TPS § 5 lg 1 alusel on lühendatud tööaeg 1317-aastasel töötajal; töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel; koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ning teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel, samuti tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu alusel töötavatel psühholoogidel ja logopeedidel. NB! redaktsioon kehtib kuni 1. juulini 2009;
Madalapalgalise osalist tööaega kasutava töötaja eest, kes ei kuulu eelnimetatud isikute hulka, peab tööandja maksma sotsiaalmaksu 1436 krooni kuus, kui osalise tööaja tõttu jääb töötaja palk alla 4350 krooni kuus. Kui selline töötaja töötab osalise tööajaga mitme tööandja juures, maksab sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses tööandja, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu.
Juhime tähelepanu, et sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustus kehtib tööandjal ainult töölepingulise töötaja puhul. Kui tegemist on töövõtu- , käsundus või muu võlaõigusliku lepingu alusel või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstava tasuga, siis alati makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult, st väljamakse tegijal ei ole kohustust maksta sotsiaalmaksu vähemalt 1436 krooni kuus. Siinjuures tuleb arvesse võtta, et töövõtulepingu alusel teenust osutaval isikul või juhatuse liikmel ei teki õigust ravikindlustuskaitsele juhul, kui nende tasudelt makstav sotsiaalmaks on sotsiaalmaksu kuumäärast väiksem (RaKS § 5 lg 2 p 4,5).
- Üksikasjad
1. jaanuarist 2009 jõustuvad mitmed maksumuudatused, mis puudutavad nii maksude tasumise korda kui mitmete maksumäärade muutusi.
Olulisim muudatus maksukorralduses on ettemaksukonto kasutuselevõtt, mis teeb elu lihtsamaks nii maksumaksjal kui maksukogujal. Üks ettemaksukonto võimaldab tasuda makse automaatselt konkreetse maksu tähtaja saabudes, samuti saab erinevaid makse tasaarveldada ilma selleks eraldi taotlust esitamata.
Uus aasta toob muudatusi ka autode erisoodustuse arvestamisel. Tööautoga erasõitude maksustatav summa tõuseb 2000lt kroonilt 4000le kroonile, mille eesmärgiks on vältida auto kasutamist palgakomponendina, samuti on 2003. aastal paika pandud määr juba ajale jalgu jäänud. Samavõrra muutub soodsamaks isikliku auto töösõitudeks kasutamine. Edaspidi tõuseb maksuvaba piirmäär 2000lt kroonilt 4000le kroonile nendele, kes peavad sõitude üle arvestust. Neile, kes arvestust ei pea, jääb maksuvaba määr endiselt 1000le kroonile.
1. jaanuarist muutuvad mitmete teenuste ja kaupade käibemaksumäärad. Senine soodusmäär 5% tõuseb 9%-le raamatutel, perioodikal, ravimitel ja majutusteenustel. Etenduse- ja kontserdipiletite, matusetarvete ja teenuste ning ohtlike jäätmete käitlemise puhul peab edaspidi arvestama 18%-lise käibemaksuga.
Järgmise aasta algusest muutuvad ka mitmete liiklusregistri ning kodakondsus- ja migratsiooniameti toimingute riigilõivud, mille määrad pole viimastel aastatel tõusnud. Näiteks tuleb alates 1. jaanuarist rohkem raha tasuda auto registreerimisel, ARKi eksamite sooritamisel või juhilubade väljastamisel.
Mitmed maksumäärad jäävad aga ka järgmisel aastal 2008. aasta tasemele. Tulumaksumäära 21 protsenti jääb kehtima ka 2009. aastal, samuti jääb samale tasemele maksuvaba tulu 2250 krooni kuus. Ettevõtete tulumaksu osas aastapõhisele maksustamisele üle ei minda, vaid jätkatakse senise süsteemiga. Samuti jäävad samaks kõik aktsiisid, ühtne tollimaksumäär reisijatele aga juba vähenes 1. detsembril 2008 3,5%lt 2,5%ni.
Lühikokkuvõte maksumäärade muutustest on kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehel
http://www.fin.ee/doc.php?81446.
Lisainfo:
Annika Vilu
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
tel 611 3491
gsm 50 19602
e-post:
Lehekülg 1450 / 1650