Üksikasjad

Avaldatud: 24 jaanuar 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agnes Ojala

Kasvanud kuludega töötukassa plaanib sügisel maksemäära taas üle vaadata.

Et Eesti töötukassa kulud on töötute arvu kasvu tõttu järsult kasvanud, peab kassa sel aastal kasutusele võtma ka osa seitsme tegutsemisaasta jooksul kogutud reservidest.

Rahandusministeeriumi ma­jandusprognoosi arvestades võivad töötukassa 2,8 miljardi kroonini ulatuvad reservid asutuse juhi Meelis Paaveli hinnangul aga lähiaastail otsa saada.

„Hüvitiste kulu jääb ka edaspidi kõrgeks. Reservide piisavus sõltub sellest, kui sügavaks ja pikaks majanduslangus kujuneb. Maksemäärade üks protsent ja 0,5 protsenti korral 2009. ja 2010. aastaks töötukassal vahendeid jätkub, kuid probleemid võivad tekkida 2011. aastal,” sõnas Paavel. „Sügisel vaatame need protsendid jälle üle,” lisas ta.

Protsent tõuseb juulist

Praegu peavad töövõtjad riigile palgast töötuskindlustusmakseks loovutama 0,6 protsenti, tööandjad aga 0,3 protsenti. Novembri lõpus kiitis valitsus heaks töötukassa nõukogu ettepaneku kehtestada selle aasta 1. juulist uued maksemäärad, vastavalt 1 ja 0,5 protsenti.

Töötuskindlustusseaduse järgi võib valitsus töötukassa nõukogu ettepanekul maksemäära tõsta töövõtjatel kuni kahe protsendini ja tööandjatel kuni ühe protsendini töötaja palgast.

„Juulist kehtima hakkavad määrad püsivad 2010. aastani. Et määr tõuseb kolme protsendini, ma ei ennusta, aga see jääb vahemikku 1,5–3 protsenti,” arvas Paavel.

Töötukassa kinnitas detsembris käesolevaks aastaks eelarve, mis on praegu 27 miljoni krooniga miinuses. Et 1. juulist kehtima hakkav uus töölepinguseadus võeti vastu pärast seda, tuleb kassa nõukogu kokku lisaeelarvet arutama 23. veebruaril.

Meelis Paaveli hinnangul suurendavad uue seadusega muudetud hüvitiste reeglid ja töötukassaga ühendatava tööturuameti ülesannete ülevõtmisest tulenevad lisakohustused töötukassa 2009. aasta kulusid vähemalt poole miljardi krooni võrra. See summa tuleb ammutada reservist.

Töötukassa nõukogu esimees Harry Taliga kassa tuleviku kohal esialgu murepilvi ei näe, öeldes, et kindlustuse põhimõte ongi toimida tsüklile vastu. „Selleks reserve kogutigi, et toetada töötukassa tegevust rasketel aegadel,” märkis ta.

Ometi peaksid reservid Taliga sõnul olema piisavad, et keerulises olukorras mitte maksemäära tõsta. Ametiühingute keskliidu juhina võitles ta selle vastu, kuid ei suutnud otsust takistada. „Valitsus oli huvitatud määra tõstmisest, et üldist riigieelarve tasakaalu parandada. Need olid poliitilised põhjused,” lisas ta.

Reservide kokkukuivamist kassa nõukogu esimees ei usu. „Kui täna on meil reserve suurusjärgus kolm miljardit krooni, siis saaksime 300 miljoni krooniga miinuses eelarvega jätkata maksemäära tõstmata kümme aastat,” arvas ta.

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel Taliga optimismi ei jaga, öeldes, et olukord on väga kiiresti muutunud ja rahandusministeeriumi majandusprognooside täitumisel 2010. ja 2011. aastal söövad kõrged kulud reservid sel perioodil ära.

Seadus sunnib makseid tõstma

•• Töötuskindlustusseaduse jär­gi peab töötukassal olema kogutud reservkapital, mis on vähemalt kümme protsenti kassa varade mahust. Kui sellest üle jääv puhver ära kasutatakse ja kassa peab minema kohustusliku reservi kallale, tuleb tõsta töötuskindlustusmakse määra nii palju, et see tagaks kassa eesmärkide täitmiseks piisavate vahendite laekumise.

•• Töötukassal on praegu varasid umbes 3,2 miljardit krooni, kohustuslikku reservi ületavat puhvrit on sellest aga umbes 2,8 miljardit krooni.

•• Et reservid on veel piisavalt suured, ei pea maksemäära selleaastast tõusu vajalikuks ka riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Eiki Nestor.

•• „Kui kassa nõukogu ja juhatus näevad, mis varadega pikemas perspektiivis juhtuma hakkab, siis on neil näiteks 2010. aasta jaoks võimalus maksemäära kohta teha oma ettepanekuid. Sel aastal nad selleks veel sunnitud ei ole,” rääkis Nestor.

•• Riigikogulane lisas, et töötukassa nõukogu võib valitsusele maksemäära tõstmise ettepaneku teha ka ennetavalt, et hoida re­serve nõutud tasemest kõrgemal.

•• Töötuskindlustusmakse mää­ra tõstmine juulist töövõtjate jaoks 1 protsendile ja tööandjate jaoks 0,5 protsendile toob prognooside kohaselt töötukassa eelarvesse sel aastal 261 miljonit krooni enam kui siis, kui maksemäär jääks endisele tasemele.

•• Nii peaks 2009. aastal töötukassale laekuma 1 miljard 5 miljonit krooni töötuskindlustusmakseid, mis on üle kolmandiku rohkem kui möödunud aastal.

Uus töölepinguseadus toob suuremad kulud

Suurenevad asendusmäärad
Laieneb saajate ring

•• Suvel jõustuv töölepinguseadus tähendab töötukassale roh­kelt lisakulutusi, mis tuleb asutu­se lisaeelarvesse kirjutada.

•• Nii suurenevad töötuskindlustushüvitise asendusmäärad. Kui praegu on tööandja algatusel või lepingu tähtaja lõppemise tõttu töö kaotanud inimese töötuskindlustushüvitis esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% tema vara­se­mast palgast, siis ala­tes juulist tõusevad need määrad vastavalt 70 protsendile ja 50 protsendile.

•• Samuti laieneb töötuskindlustushüvitise saajate ring. Hüvitisele saa­vad teatud tingimustel õiguse ka omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunud, samuti hakata­kse koondamishüvitist maksma kõigile koondatutele, kelle tööstaaž neid koondanud tööandja juures oli vähe­malt viis aastat, mitte vaid nei­le, kes on kollektiivselt koondatud.

•• Kokku suureneb reeglite muutumise tõttu hüvitiste kulu 1,5–1,6 korda.

•• Samuti suurendab kassa kulusid ühinemine tööturuametiga, mis paisutab asutuse eelarvet hinnanguliselt vähemalt 100 miljoni krooni võrra.

•• Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats ütles, et otsused jõustada töö­lepin­gu seadus selle aasta suvel ning liita tööturuamet ja töötukassa põhinevad majandusprognoosidel, mille järgi on töötukas­sa mõlema muudatuse järel jätku­suutlik maksemäära olulise tõstmiseta.

•• „Arvestades viimaseid muudatusi majanduses ja tööturul on vaja teha täiendavaid prognoose ja seejärel hinnata olukorda,” lisas Käärats.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 jaanuar 2009

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Virumaa Teataja

Toomas Herm, reporter

Tööinspektsiooni inspektori-juristi Ülle Kooli hinnangul paneb seadus küll tööandjale kohustuse eemaldada töölt joobes töötajad, kuid ei anna õigust joobe tuvastamiseks.

Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni inspektor-jurist Ülle Kool rääkis, et töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest lähtuvalt on tööandjal kohustus kõrvaldada joobes või joobe jääknähtudega inimene töölt. Samas ei ole seaduses sä­testatud, kuidas tööandja joo­vet tuvastab.

"Tööandjatel ei ole üldse õigust joovet kontrollida," sõnas Kool ja lisas, et probleeme ei teki siis, kui töötaja ise on kontrollimisega nõus.

Seadus kammitseb

Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni inspektor-jurist Ülle Kool selgitas, et kui tööandja kirjutaks töö sisekorraeeskirjadesse klausli, et töötaja lubab tööandajal töötaja joovet kontrollida, siis tööinspektsioon seda eeskirja ei kooskõlastaks.

"Riive töötaja põhiseaduslikele õigustele," põhjendas ta.

Tööle joobnuna ilmumist peetakse Kooli sõnul jämedaks rikkumiseks ja tööandja võib töölepingu lõpetada juba esmakordsel rikkumisel.

Samas ei uskunud tööinspektsiooni töötaja, et asutused-ettevõtted kasutavad seda majanduslikult raskel aastal töötajatest vabanemiseks.

Kool tõi näite Rakvere lihakombinaadist, kus kuus vallandatakse üks-kaks joobes töötajat.

Kool soovitas probleemi vältimiseks töötajatel tööle minna kaine peaga.

Kui tööandja aga kahtleb, kas alluv on joobes või kaine, siis võiks joobe tuvastamiseks kutsuda politsei.

Rakvere politseiosakonna ülemkomissar Lembit Kalda ütles, et korravalvureid on kutsutud joobe tuvastamiseks asutustesse-ettevõtetesse.

Maakonna politseijuhile meenus juhtum aasta või kaks tagasi, kui Rakvere lihakombinaat kutsus politsei, et tuvastada, kas töötaja on narkootikume pruukinud.

Kalda sõnul seab seadus joobe tuvastamisel politseile piirid. Kui töötaja on küll joobes, kuid avalikku korda ei riku, siis ei saa korravalvurid talle midagi teha.

Politsei võib joovet kontrollida ja inimese keeldumise korral viia ta ekspertiisi vaid juhtudel, kui tegemist on sõidukijuhi või avalikku korda rikkunud inimesega.

Probleem või mitte

Lääne-Viru politseijuht Lembit Kalda ütles, et tööandja saab joovet tuvastada ka teisiti kui alkomeetriga mõõtes. Kalda kinnitusel on ta näinud riigikohtu lahendit, kus joove tuvastati tunnistajate ütluste põhjal.

Paljudes töökohtades kasutatakse keerulisi, kiiret reageerimist ja head koordinatsiooni nõudvaid masinaid, kus isegi joobe jääknähud võivad saada saatuslikuks. Kalda sõnul ei kujuta ta ette joobe jääknähtude tuvastamist pelgalt visuaalsel vaatlusel ja tunnistajate ütluste põhjal.

"Eks seadustes on puudujääke," nentis Kalda ja tõi näite, et lõbustusasutustes ei tohi alkoholi müüa joobes inimesele.

Kalda arutles, et kui baar­men müüb kliendile pitsi viina, siis järgmist pitsi ei tohiks ta enam müüa, sest pitsi viina joonud inimene on juba joobes.

Aktsiaseltsi GoBus juhatuse liige Rene Alpius ütles, et nende ettevõttes mõõdavad sohvrite joovet meditsiinilise haridusega töötajad.

Protseduuri õiguspärasus kehtestatakse töölepingu ja töö sisekorraeeskirjaga. Töötajad on neist teadlikud ja andnud kinnituseks allkirja.

Rakvere lihakombinaadi kommunikatsioonijuht Kairit Prits kinnitas, et ettevõttes kontrollitakse töötaja joobeseisundit inimese nõusolekul tema väljahingatava õhu kaudu.

Joobe fikseerimiseks koostab kombinaadi sisevalveteenistus akti, mida kinnitavad ja täiendavad tunnistajate ütlused.

"Töötaja keeldumisel akti koostamisest oleme joobe tuvastamiseks ja mõõtmiseks kutsunud politsei," sõnas Prits.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 jaanuar 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Mart Niineste

Teoreetiliselt on riik meile kõigile ette näinud suurepärased võimalused töö otsimiseks ja leidmiseks mis tahes olukorras. Kuid kui töötusekatk oma luuaga liiga hoogu läheb, jääb seadusse raiutud ilusatest sõnadest väheseks. Mida teha, kui riik ei aita?

Loo ettevalmistamise ajal ütleb tööturuameti pressiesindaja Erko Vanatalu, et töötav inimene saab end registreerida ainult tööotsijaks. Egas midagi. Parem perspektiivitundega pool muna kui tühi koor ja nii seangi ühel sombusel jaanuari neljapäeval sammud tööturuameti Endla tänava büroosse.

Saba infoleti taga on Eesti elanikkonna demograafiline läbilõige. Kolmekümnendates mees ulatab ametnikule ID-kaardi ja lõvilogoga vabastamistõendi. Talle antakse vastu blankett ja saadetakse teisele korrusele.

Taksojuhi olemisega vanem mees tervitab ametnikku kahes keeles: „Tere-zdravstvuite!” Kuna mees oli headel aegadel FIE, suunatakse ta maksuametisse tõendit tooma. „Ma oolen kohje taagasi!” ei hülga teda optimism. „Tõend väljastatakse kolme päeva jooksul,” hõikab ametnik talle reispassiks kaasa.

Vanemal naisel minu ees on omalaadne probleem. Ta on vanaema. Eelmise aasta veetis ta lapselapsega kodus. Nüüd, kui tütar koondati, pole vanaema teeneid nii palju vaja. Kuna vanus võimaldab ja huvi on, tahab naine end töötuna arvele võtta. Blankett, ja järgmine õnnetu olengi mina.

Ulatan ID-kaardi: „Tahan end tööotsijana arvele võtta.” Naiivik! „Vabad töökohad on stendidel,” suunab ametnik. „Mul on vaja end tööotsijana arvele võtta, see on pikem jutt,” ohkan, ja saan blanketi, kus linnuke on sõna „tööotsija” taga ning mille nurka kribatakse kiirelt: „teine korrus kab. 220”.

Teine korrus on šokk. Ülerahvastatud koridorist õhkub füüsiliselt tajutavat masendust. Inimeste silmadest peegelduvad maksmata kodulaenud-liisingud ja küttearved. Kui Maret Maripuu siit koridorist läbi kõndima peaks, korraldataks talle kohemaid spontaanne ja põhjalik kadalipp.

Leian õige kabineti ja asun, tühi blankett näpus, oma muret kurtma. Selgub, et ma teen nalja, sest vabad töökohad on esimese korruse stendil. Ahastan: „Mul on seda vaja! Äkki saaks mingit nõustamist või nii...” Tutkit brat! Esiteks on blankett täitmata, teiseks on mul töökoht ju olemas.

Kuid kurvad silmad suudavad teha väikseid imesid. Pääsen kõrvalkabinetti venekeelse karjäärinõustaja jutule. Head pehme slaavi aktsendiga eesti keelt rääkiv proua kuulab mu mure ära, tõsineb võlusõna „Kruuda just…” peale ning kurdab, et tal pole abistamiseks eestikeelseid materjale. Hetk hiljem oleme eestikeelse nõustaja kabineti ukse taga, kuid siin tabab meid uus probleem – enne märtsi ei maksa vabadest konsultatsiooniaegadest unistadagi.

Välismaale

Nagu näitas ülalkirjeldatud kiire katse, pole halvimaks valmistumine sugugi nii lihtne. Kuigi tööturuteenuste seaduse järgi justkui peaks. Niisiis tuleb seadusega ettenähtud õnge asemele ise põõsast ritv murda, rõivaniidist tamiil harutada ja kirjaklambrist konks painutada.

Esimene võimalus on alati mitu rauda tules hoida. Kuid kas ikka on? Ajakirjanik Inga Nõlvak (26) on teinud viimasel paaril aastal korraga Tartus raadiotööd, muusikateemalisi kaastöid päevalehtedesse ning toimetanud ka MTV Eesti kodulehekülge ja uudiseid: „Ma pole enne kunagi kahe või rohkema otsa olemasolu võtnud niiviisi, et oleks pehmem maandumine, kui mõni asi ära kukub.” Pigem oli see rõõm huvitavatest proovikividest.

Just nimelt oli. Sest kui tööotsad ära kukkuma hakkasid, siis enam-vähem korraga. „Mul oligi selles suhtes hästi „toredad” seitse päeva, et tulin raadiost ära, täpselt nädala pärast sain kirja MTV-st,” meenutab ta.

Siiski peitub Ingas veel omajagu optimismi. Südamega tehtud töö on hästi tehtud töö ning sotsiaalne võrgustik, kuhu loodetavasti on mõni tööots kinni jäänud, oskab seda kindlasti hinnata: „Veel pole tööturuametiga tutvust teinud. Ma millegipärast eriti ei usu ka, et sinnamaani asi läheb. Praegu polegi nagu suutnud eriti selgelt veel mõelda, kuhu proovida või kellelt küsida.”

E-riigis on pärast tööturuameti või personaalse sotsiaalse võrgustiku ammendumist järgmine loogiline võimalus pöörduda interneti töövahendusportaalide poole. Ehk näkkab midagi kodumaal või hoopis raja taga? Sest kui veel paari aasta eest võis tunduda mõte tööstuslikult tapetud kalkunite käsitsi epileerimisest üsna vastumeelne, siis nüüd on seegi arvestatav võimalus. Kui ainult pakutaks.

Nagu kinnitasid Eesti Päevalehele töövahendusportaal Hyppelaud.ee, üleeuroopalise EURES-töövahendussüsteemi Eesti osakond ning personaliotsingufirma M-Partner, on tööpakkumiste ja töölepakkumiste suhe laias laastus pöördvõrdeline viimaste kahjuks.

EURES-i juhtivspetsialisti Marta Traksi sõnul on pakkumiste arv vähenenud kaks korda. Langustendents ilmnes septembris ja selle lõpuaega Traks ennustada ei julge. Rajataguse töö nõudlus hakkas suurenema mullu augustis ning nüüd on huviliste arv võrreldes 2007. aastaga kolmekordne.

Tööjõuvahendusfirma M-Partner juhatuse liige Marko Udusaar lajatab tööpakkumistest rääkides veelgi karmima arvu: „Hinnanguliselt – 75 protsenti.” Ja täpsustab, et alates oktoobrist on vähenenud just pakkumised lihtsa töö tegijatele – ehitajatele, laomeestele ja klienditeenindajatele.

Kuid enne kontorit vaikib alati just tsehh ka Eestis… „Klienditeenindaja kohale tuli viissada CV-d,” illustreerib Udusaar ja täpsustab, et märksa leebema keelenõude korral oleks kandidaate vabalt üle tuhande.

Siiski on kõigi kolme töövahendaja sõnul säilinud vajadus keeleoskusega inseneritasandi spetsialistide ning meditsiinitöötajate järele.

Praegu Tšehhimaal Prahas õppiv teatriteaduse magistrant Johanna-Mai Vihalem (26) ironiseerib, et tulusat tööd pakub praegu ainult illegaalne/amo­raalne sektor. „Välismaal pole lademetes tööd, mida teha. Seal on türklased, poolakad ja muud tüübid, kes lihtsate tööde palgad ilusti all hoiavad.”

Ka on eelmainitutel tihtipeale suured rahvuskaaslaste kogukonnad toeks ja abiks kohanemisel ning probleemide lahendamisel. Vihalemal on vedanud, sest tema elukaaslane töötab IT-alal.

Udusaar avaldab lootust, et rajataguste tööpakkumiste absoluutne mõõn saabub kevadel, suvel peaks juurde tulema hooajatöid teenindussektoris. Kui just kohalikud seda tööd ise ära tegema ei kiirusta.

Tagasi koju

Üks võimalus on minna tagasi kodukanti. Variant, mis ei kipu kehtima mitmenda põlve linlasele. Kuid – kui ülikoolist anti kaasa ka haruldased pedagoogipaberid ja mõni maakool värskest soolast puudust tunneb… Või ehk otsib mõni maamuuseum hakkajat vedajat ning sul on äsja üleliigseks tunnistatud, kuid arvestatav projektijuhtimise kogemus varnast võtta? Äkki on naabrimehel vaja usaldusväärset inimest appi metsatöödele? Kui juured pole päris läbi raiutud, on alati teoreetiline tagasitee nende juurde.

Kuid on ka üks koht, kuhu meestel on alati hea pakku minna. Kaitsevägi. Nagu kirjutab nädalatagune The New York Times, on vabatahtlike hulk USA sõjaväe värbamispunktides üle plaani suur. Ainuüksi möödunud aasta viimases kvartalis võttis automaadi kui tööriista kätte enam kui 21 000 ameeriklast.

Aga Eestis? Detsembri kes­kelt alates on kaitsevägi juurde saanud ligi sada priitahtlikku ajateenijat. Ning ega Scoutspataljoni kasarmuteski enam tuul ulu.

Abiks värskele töötule

•• Meeleheide pole sinu sport.
•• Alkohol ei ole antidepressant, pigem eksperimenteeri närvide rahustamiseks taimeteedega.
•• Ära jää diivanile liiga kauaks logelema. Pärast on raskem inimeste sekka tagasi minna.
•• Käi töötutele pakutavatel koolitustel, isegi kui need on sinu taseme jaoks mõttetud.
•• Vaata oma kulutused kriitilise pilguga üle. Kui helistad veel töötavale sõbrale, tee vastamata kõne ehk „rotikas”.
•• Kurna riiki, kuni saad. Võta end arvele igal pool, kus toetusi jagatakse. Töötul pole raha kunagi liiga palju.
•• Samal põhjusel ei tasu pakutavate tööotsade suhtes liiga valiv olla.
•• Tee kiiresti üks laps. Vanemapalga kallale pole ju veel mindud…
•• Kasuta aega enesetäienduseks. Veeda vabad päevad näiteks raamatukogus huvitavatel või arendavatel teemadel raamatuid mõttega lugedes.
•• Kui elad üürikorteris, siis anna omanikule viisakalt mõista, et üüris on veel buumiaegne õhk sees. Kui ta seda ei usu, hakka odavamat elamist otsima.
•• Kuna üürikorterid pole kunagi liiga heas korras, proovi üür kokkuleppel omanikuga konventeerida korteriremondi töötundideks. Materjalid sebigu muidugi omanik.
•• Kui sul on keskkoolitasemest kõrgemad teadmised mõnes reaal- või humanitaaraines ning tuttavatel on pisut puupäised pubekad kodus kasvamas, paku end mõistliku tasu eest koduõpetajaks-konsultandiks. Kui tööd hästi teed, tekib aja jooksul arvestatav isekasvav klientide võrgustik.
•• Sama kehtib ka muude, seni tagaplaanil olnud oskuste kohta.

Seadus

Kellena end tööturuametis arvele võtta saab?

Töötu ja tööotsija

•• Tööotsija – inimene, kellel on töökoht veel olemas. Tööotsija otsib tööd, kui ta pöördub vähemalt kord 30 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks tööturuameti poole. Et end tööotsijana kirja panna, peab olema vähemalt 13-aastane. Tööotsija ei saa töötu abiraha.

•• Töötu – inimene, kellel pole tööd. Töötuna ei saa end arvele võtta inimene, kes teeb lepingu alusel tööd, on alla 16-aastane, jõudnud vanaduspensioniikka, saab eelpensioni, õpib päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, on FIE või ajateenija, pole Eesti kodanik või elamisloaga välismaalane jne.

Tööturuteenuste seadus

Õigus on ametniku kohustus

•• 1. Teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest: teabe andmine tööturu seisu ja muudatuste, tööturuteenuste sisu ja nende saamise tingimuste ning tööturutoetuste saamise tingimuste kohta.

•• 2. Töövahendus: töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine.

•• 3. Tööturukoolitus: töötule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist.

•• 4. Karjäärinõustamine: töötule ja töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta teate saanud tööotsijale tema isiku­omadustele, haridusele ja oskustele vastava haridustee, tööalase valiku, koolituse või töö soovitamine.

•• 5. Tööpraktika: praktilise töökogemuse saamiseks osutatav tööturuteenus, mis täiendab tööks vajalikke praktilisi teadmisi ja oskusi.

•• 6. Avalik töö: ajutine tasuline töö, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust.

•• 7. Tööharjutus: tööturuteenus tööharjumuse taastami­seks või esmase tööharjumuse omandamiseks eesmärgiga valmistada töötut ette töölkäimiseks.

•• 8. Palgatoetus: tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus.

•• 9. Ettevõtluse alustamise toetus: toetus töötule ettevõtluse alustamiseks.

•• 10. Tööruumide ja -vahendite kohandamine (puudega töötule).

•• Loe seadust: www.riigiteataja.ee/ ert/act.jsp?id=1037461

Üksikasjad

Avaldatud: 21 jaanuar 2009

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Elina Randoja, reporter

Tööst ilmajäämine on praegusel ajal igapäevane probleem. Paljud aga ei tea, mida pärast töökaotust peale hakata.

Kui uut kohta silmapiiril ei terenda, kuid soov töötada on kindel, tuleks kiiremas korras seada sammud tööturuametisse ning end töötuks registreerida. Ametlikul töötul on eeliseid, mida vastava paberita ei saa – näiteks ravikindlustus ja võimalik ümberõpe.

Töötuna registreerumiseks tuleb esitada avaldus, mis vaadatakse kohe läbi. Otsus registreerimise kohta tehakse hiljemalt teisel tööpäeval avalduse esitamisest.

Lisaks tuleb esitada tööraamat ja isikut tõendav dokument. Olemasolul tuleb kaasa võtta ka töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõiguslik leping. Kui esineb vastunäidustusi või piiranguid, mis takistavad teatud töö tegemist, tuleb esitada arstitõend.

Töötu staatuse säilitamiseks peab aktiivselt uut ametikohta otsima. Töötule pakutakse vastavalt kvalifikatsioonile ja oskustele uusi töökohti, võimalik on ka ümberõpe uue eriala omandamiseks.

Avaldus tuleb esitada ka selleks, et saada töötutoetust. Seda makstakse tagasiulatuvalt ning hakatakse arvestama esimesest, kaheksandast või 61. päevast pärast avalduse esitamist (see oleneb eelmise töölepingu lõpetamise põhjusest, töötuskindlustushüvitise saamisest, ülikooliõpingutest jms).

Kui inimene on tööst ilma jäänud oma tahtest sõltumatult, võib ta taotleda töötuskindlustushüvitist.

Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab olema kindlasti töötuna registreeritud ning viimase kolme aasta jooksul peab kaheteistkümnel kuul olema palgast maha arvestatud töötuskindlustusmakse.