Artiklid

Kadri Ibrus, Kärt Anvelt

Haiguspäevade eest tasumise kohustus teeb asutuste juhtide meele mõruks.

Tööandjad, kelle õlule otsustas valitsus panna töötajate haiguspäevade eest tasumise, võivad samal ajal pääseda nende eest sotsiaalmaksu tasumisest.

Kärbete tegemise koosolekutel osalenud sotside fraktsiooni juhi Eiki Nestori sõnul on praegu arutusel, kas seadusse kirjutatakse haiguspäevade eest makstav tasu palga või hüvitisena. Kui see pannakse kirja palgana, siis tuleb sellelt ka sotsiaalmaksu maksta, kui hüvitisena, siis mitte. Nestor ise kinnitas, et tema topeltmaksustamist ei toeta. Ka reformierakondlasest tervishoiuspetsialist Toomas Vilosius toetab enda sõnul hüvitise ideed.

Häirib mõlemat

Nii tööandjad kui ka töövõtjad on üle tüki aja milleski ühel meelel: haiguspäevade kulude nende kaela ajamine on mõlemale grupile vastumeelt. Töötajaid ei vaimusta valitsuse otsus jätta nad haigeks jäämise korral kolmeks päevaks igasuguse sissetulekuta. Tööandjaid jällegi häirib otsuse teine pool – et neil tuleb töötajate järgmise viie haiguspäeva eest ise tasuda.

Juba tervelt 30 aastat Tallinna Kaubamajas müüjana töötanud Aleftina Mitskaja, kes oli äsja 12 päeva haige, tõdes, et haigeks jäädes sissetuleku kaotamine teda ega tema kolleege ei rõõmusta. „Pigem hakatakse käima tõbistena tööl,” arvas Mitskaja, keda ennast avalikus kohas töötajana ohustavad kõikvõimalikud viirused eriti. „Mina jäin haigeks näiteks just seetõttu, et tulin eelmise haiguse ajal liiga vara tööle ja nüüd tekkisid tüsistused,” ütles naine. „Palgas kaotamine mõjutab eriti neid, kellel on liisingud võetud,” lisas Mitskaja.

Kaubamaja müügi- ja turundusdirektor Enn Parel aga leiab, et õiglane oleks, kui alandataks ettevõtjate makstavat sotsiaalmaksu. „See oleks justkui kahekordne maksustamine. Me maksame sotsiaalmaksu selle eest, et töötajatel oleks võimalik haigusraha saada haigekassast, ja samas nüüd peame ise hakkama haigusraha maksma,” rääkis Parel. „See on lisakulu, kui peab viis päeva kinni maksma. Teisalt meil on väike lootus, et inimesed siis nii kergekäeliselt ei võta haiguslehti. Spordivõistluste ajaks haiguslehe võtmine peaks lõp­pema,” lisas ta.

EVEA esindaja Kersti Kraasi sõnul kavatsevad nemad aga kogu muudatuse vastu sõdida, sest eriti praegusel raskel ajal mõjub ettevõtete sellise maksukoormuse alla panek neile laastavalt. „See on löök allapoole vööd,” leidis Kraas.

Kelle mure on töötajate tervis?

•• Perearst Lauri Laas seevastu usub, et muudatus motiveerib inimesi oma tervise eest hoolt kandma.

•• „Praegu on nii töötajale kui ka tööandjale kasulik olla haiguslehel,” leidis Laas. Arsti sõnul võiksid aga tööandjad hakata haiguspäevade eest maksma juba 2. ja 3. päeval, kuid maksta vaid 60 protsenti palgast. Ja alates neljandast päevast maksaks haigekassa, kuid samuti vaid 60 protsenti. Samuti arvab Laas, et tööandja investeeringud töötajate tervisesse, näiteks basseinipileti ostmisse, võiks teha tööandjale maksuvabaks.

•• Samal arvamusel on ka Eesti patsientide esindusühing. „Erisoodustusmaksu alt tuleb vabastada kõik kulud, mida tööandja teeb oma töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmiseks,” arvas ühingu juht Pille Ilves.

•• „Juba praegu on puuetega inimestel ja krooniliselt haigetel raskusi tööle saamisega,” märkis Ilves, kartes muudatuse mõju vähekindlustatud inimeste tervisele.