Üksikasjad

Avaldatud: 26 märts 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

CV Keskuse ärijuht Kadri Johansoni sõnul on nende portaalis suvetööde kuulutusi veel vähe - tippaeg jõuab kätte aprillis-mais.

«Kui täna meie juures otsingusse toksida sõna «suve», siis saame vastuseks vaid 10 pakkumist. Osa neist on küll täpselt suviseks perioodiks ajutise töö pakkumised. Praktika ja hooajatöö pakkumisi on täna 54. Seega, midagi juba on, aga tippaeg ei ole veel käes, see tuleb aprillis-mais,» rääkis Johanson.

Enim otsitakse tema sõnul ajutisi abikäsi kindlaks perioodiks ning puhkuste asendajaid. Kategooriate kaupa vaadates on Johansoni sõnul enne puhkuste aega järsk tõus hariduse ja teaduse valdkonna kuulutustes, sest pannakse paika sügisesi koosseise ning värvatakse õpetajaid nii lasteaedadesse, koolidesse kui ka ülikoolidesse.

ITs käib sagimine Johansoni sõnul veebruarist maini, juhtimises on aga kõrghetk hoopis maist juunini, lõppedes täpselt enne jaanipäeva.

Kaubandus, teenindus ja müük varuvad hulgaliselt (lisa)tööjõudu põhiliselt märtsist maini, et mai lõpuks olla valmis suvehooaja alguseks; toitlustuse, turismi ja hotellinduse suur aktiveerumine toimub aprillist juunini, sest just sel perioodil vajatakse tööjõudu suvistesse toitlustuskohtadesse ning turistidega tegelema.

Üldiselt on suurimad kuulutajad Johansoni sõnul suured haiglad ning personaliotsingufirmad.

Tööturu dünaamika on Johansoni sõnul juba aastaid üsna muutumatuna püsinud ja selles on omad väga kindlad tõusu- ja mõõnaajad. «Tööjõupuuduse ajal nihkusid tõusuajad ajaliselt varasemaks, masu peaks seega kõigi eelduste kohaselt tõuse ajas kaugemale nihutama. Ajaline nihe on olnud aastate lõikes 1-2 nädalat,» rääkis ta.

Põhiline virgumine toimub tööjõuturul Johansoni sõnul aprillis-mais ning järgmine augusti keskel-septembris.

«Kevadine tõus tööpakkumiste arvu kasvus on olnud meie tööportaalis 30-50 protsenti ehk ca 500 uut tööpakkumist kui võrrelda maikuud veebruariga. Samuti on aprillis ja mais märgata ka tööotsijate kõrgemat aktiivsust ning agaramat kandideerimist. Tööpuudus muudab selleaastase tõusu väiksemaks, kuid olemata see siiski ei jää,» tõdes ta.

Toimetas Marina Lohk, vanemtoimetaja

Üksikasjad

Avaldatud: 24 märts 2009

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Tööandjate keskliidu esindajad Enn Veskimägi, Jüri Käo, Valdo Kalm ja Tarmo Kriis kohtusid 18. märtsil peaminister Andrus Ansipiga, et selgitada oma seisukohti tööandja haigushüvitiste, töötuskindlustuse maksemäärade tõstmise ning kavandatava tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kohta. Tööandjate arvates tuleb neid küsimusi käsitleda tervikuna, kuna need on tööjõukulude hüppelise tõusu tõttu omavahel tihedalt seotud. Muudatuste tõttu kasvavad tööjõukulud 2010. aastal praegusega võrreldes vähemalt 5%.

Tööandja hüvitatavad haiguspäevad

Tööandja poolt töötajale 4.–8. haiguspäeval makstava haigushüvitise kohta puudub tööandjate hinnangul selgus, millise hüvitise liigiga on tegemist: kas ravikindlustuse seadusest tuleneva sarnase hüvitisega või täiesti uue hüvitisega. Uue hüvitise jaoks on see ebapiisavalt sõnastatud ja tekitab mitmeid küsimusi. Näiteks ei maksa haigekassa täna hüvitist nendel juhtudel, kui töötaja on endale haigestumise või vigastuse tahtlikult põhjustanud – uue korra järgi peab tööandja aga ka sellistel juhtudel töötajale hüvitist maksma.

Lisaks on tööandja haigushüvitis sätestatud vales õigusaktis – töötervishoiu ja tööohutuse seaduses, mis reguleerib ainult neid tööandja kohustusi, mis tulenevad töökeskkonna nõuetest. Tööandja haigushüvitis on ette nähtud aga ka töökeskkonna välistest teguritest tingitud tervisekahjustuste puhul (mille eest tööandja vastutada ei saa). Tööandjate keskliit rõhutab, et tööandja haigushüvitise rakendamisel tuleb tagada samasugune selgus ja täpsus nagu ravikindlustuse seaduses, et selle hüvitise olemus ja piirid oleksid arusaadavad.

Töötuskindlustuse maksemäärad

Tööandjate keskliit ei ole nõus kergekäeliselt suurendama töötuskindlustusemakseid 3%-ni alates 1. juulist 2009, mida toetavad nii valitsus kui ka ametiühingud. Tööandjate hinnangul tasub enne maksemäärade tõstmist kaaluda teatud hüvitiste edasilükkamist, mis muidu rakenduksid samuti 1. juulist 2009. Veel kaheks aastaks võiks säilitada olukorra, kus töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle töösuhe lõppes tema omal algatusel või poolte kokkuleppel. Samuti võiks ettevõtjate hinnangul kaheks aastaks edasi lükata muudatuse, mille kohaselt kindlustushüvitise suurus on 70% töötasust 1.-st kuni 100. kalendripäevani ja 50% töötasust 101.-st kuni 360. kalendripäevani.

Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus

Majanduslikule surutisele viidates väljendasid tööandjad vastuseisu erakindlustusel tugineva tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse kehtestamisele, mida valitsus plaanib alates 2010. aastast. Tuginedes riikide praktikale, kus tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamisse on kaasatud eraõiguslikud kindlustusandjad, võib eelfinantseerimise põhimõttel toimiva kindlustussüsteemi rakendumisel eeldada tööjõukulude keskmist kasvu 2–3% ulatuses, tervist rohkem kahjustavatel töödel kuni 8%.

Tööandjate esindajad rõhutasid, et isegi juhul, kui uue kindlustusliigi rakendamisel lubatakse vähendada sotsiaalmaksu, ei ole mõistlik uut kohustusliku kindlustuse süsteemi luua ja ellu rakendada, kuna sotsiaalmaksu vähenemisega sattuks ohtu haigekassa eelarve.

Tööandjate keskliit soovitas valitsusel algatada kiiremas korras ulatuslik pensionireform ja suunata selle tulemusel vabanevad vahendid tööõnnetuste ja kutsehaiguste tagajärjel kannatanute sotsiaalsete garantiide suurendamiseks. Samuti suurendaks tööandjate motivatsiooni töökeskkonna tingimuste parandamiseks maksuvabastus erisoodustuselt seoses töötaja tervisekäitumise ja tervisliku seisundi parandamiseks tehtud kulutustega s.h näiteks maksuvabastus vabatahtlikelt kindlustusmaksetelt.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 märts 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Teet Tender,
PwC ärikonsultatsioonide juht

Jaanuari lõpus Davosi majandusfoorumil esitletud PricewaterhouseCoopersi (PwC) ülemaailmne tegevjuhtide uuring näitas maailma ärieliidi seninägematut pessimismi oma ettevõtete lähituleviku suhtes.

2008. aasta lõpul korraldatud uuring võttis muu hulgas kokku äriliidrite hinnangud riskidele, väljakutsetele ning lähematele ja kaugematele eesmärkidele, mille seast ühe põnevamana tõusis esile tasakaalupunkti leidmine olukorras, kus ühtaegu on vaja nii kulusid kokku hoida kui ka teha investeeringuid parimate töötajate värbamiseks ja hoidmiseks.

Pikaajalistest eesmärkidest on parimate töötajate hoidmine ja värbamine tippjuhtide jaoks esikohal (72% vastanute arvates kriitilise tähtsusega ja 25% hinnangul väga tähtis) energia ja toorainega seotud kulude piiramise ning ettevõtte kaubamärgi väärtuse tõstmise ees.

Ehkki lühema aja puhul peeti tähtsamateks väljakutseteks kaupade ja teenuste nõudluse kahanemist ning finantseerimisvõimaluste kallinemist või kadumist, pidasid siiski peaaegu pooled vastanuist (46%) piisavate oskustega töötajate värbamist oluliseks väljakutseks (aasta varem oli see suhtarv 61%). Oma ettevõtte töötajate arvu vähendada kavatsevate juhtide suhtarv oli mõni kuu tagasi vaid 26%.

Geograafiliste piirkondade võrdluses oli Kesk- ja Ida-Euroopa (koos Venemaaga) ainus ala, kus ettevõtete juhid näevad aastavahetuse seisuga ette töötajate arvu vähenemist eeloleva aasta jooksul.

Enamiku tippjuhtide hinnangul on kulude kärpimine rasketes majandusoludes kahtlemata tõhus konkurentsivõime tugevdamise meetod, ent tehes kärpeid tööjõu arvelt, kaasneb risk kaotada osa oma unikaalsetest konkurentsieelistest ja halveneb ettevõtte valmisolek uueks majandustõusuks.

Paljud tippjuhid tunnevad, et praeguste otsuste langetamine meenutab ajukirurgi tööd küünlavalgel. Neil ei ole oma töötajatest, nende äri seisukohalt kriitilistest teadmistest ja oskustest ning selle tööjõu ülalpidamiseks kuluvast rahast selget tervikpilti, seetõttu ei tunneta nad tööjõukulude vähendamise võimalikku mõju. Nii pidas 94% vastanuid töötajate soovide ja arvamuste teadmist oluliseks, ent sellist infot valdas piisaval hulgal vaid 30% küsitletuid.

Töötajaid peab tundma

On selge, et tippjuhid peavad selleks, et saavutada eelnimetatud tasakaalupunkt kulude kokkuhoiu ning parimate töötajate töölevõtmise ja tööl hoidmise vahel, koguma, tõlgendama ja rakendama oma töötajaid puudutavat teavet senisest paremini.

Eelarvekulude, sealhulgas palgakulude vähendamine on lihtne. Keeruline on aga teha seda nii, et ettevõtte konkurentsivõime, jätkusuutlikkus ja töötajate motivatsioon ei kannataks. Üks keerukamaid juhtide ülesandeid on leida motivatsiooni töötajatele, kes soovivad astuda karjääriredelil järgmise sammu, kuid kellel kahaneva majanduse tingimustes pole võimalik seda teha, sest uusi võimalusi ei teki ja ettevõtte tegevus ei laiene. Selle üle murravad pead nii Davosis kogunev maailma ärieliit kui ka Eestis tööd pakkuvad ettevõtjad.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 märts 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla,
jurist

Olen müügitöötajana firmas töötanud 4,5 aastat. Nüüd pakutakse samas firmas uut töölepingut kindla põhipalgaga. See on tükk maad väiksem kui viimase aasta keskmine töötasu ja ilma lisatasudeta. Kirjalikus teates on põhjendatud, et ümberkorralduste tõttu kaob müügiesindaja ametikoht ära, ja pakutakse uut, tootejuhi kohta. Kui ma sellest keeldun ja lahkun, kas mul on siis õigus saada koondamishüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses ja ka töötuskindlustushüvitist?

Töölepingu tingimusi, sh tööülesandeid ja palgatingimusi, saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kuni ei ole kirjalikku koondamisteadet, tuleb tööandja teadet võtta kui töölepingu muutmise ettepanekut. Kui töötaja vastab sellele keeldumisega, jäävad kehtima senised tingimused. Kui tööandja otsustab, et müügiesindaja töö lõpeb ja osa selle ameti ülesandeid pannakse tootejuhile, siis tekib tal töö ümberkorraldamise tõttu koondamisolukord. Enne koondamist peab tööandja pakkuma töötajale teist tööd, siinsel juhul siis uue palgaga tootejuhi kohta, millest töötajal on õigus keelduda. Töölt lahkuda saab alles siis, kui tööandja muudab ilma nõusolekuta lepingutingimusi.

Koondamise üle otsustab ainult tööandja üksi, töötaja nõusolekut selleks ei küsita ja töötajal ei ole õigust enda koondamist nõuda. Kuid TLS-i § 82 alusel töölepingut lõpetades on töötajal õigus saada hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses ja ka töötuskindlustushüvitist siis, kui muud tingimused on täidetud (vt www.tootukassa.ee).

Loe ka 10. ja 17. märtsi rubriiki.