Üksikasjad

Avaldatud: 27 märts 2009

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Marina Lohk, vanemtoimetaja

Sotsiaalministeeriumi töötute olukorra ülevaatest selgus, et pikaajaliselt töötute osakaal registreeritud töötute seas on viimase kolme aasta jooksul kahanenud.

Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna nõunik Kerstin Peterson rääkis tänasel pressikonverentsil, et ministeeriumi käest on küsitud, kui kaua on inimesed keskmiselt tööturuametis arvel, enne kui nad töö leiavad.

24. märtsi seisuga tööturuametis registreeritud töötutest (umbes 53 000) on Petersoni sõnul 42 146 ehk selgelt enamik olnud töötud kuni kuus kuud, 7225 inimest 7 kuni 12 kuud ja 3643 inimest vähemalt 13 kuud. Petersoni sõnul võib seda pidada positiivseks näitajaks, sest mida kauem inimene on tööta, seda keerulisem on tal leida uut töökohta.

Tööturu teenuste ja toetuste seaduses on pikaajalised töötud (enam kui 12 kuud) tema sõnul toodud välja eraldi riskigrupina. Kokku on neid riskigruppe seitse: puudega töötu, noor, pikaajaline töötu, vanglast vabanenu, vanemaealine (alates 55), hooldetoetuse saaja ja töötu, kes ei oska eesti keelt ja kelle tööle rakendamine on seetõttu raskendatud.

«See, et inimene kuulub mõnda neist riskirühmadest, näiteks see, et tema eesti keele oskus ei ole hea või ta on noor, ei tähenda, et tema tööturule sisenemine oleks automaatselt raskendatud, aga pigem on tegemist grupiga, kelle puhul võib olla rohkem takistusi töölerakendamisel,» selgitas Peterson.

Pikaajaliselt töötute osakaal on võrreldes 2006. aasta 48,4 protsendiga tänaseks märkimisväärselt kahanenud - 36 protsendini. Möödunud aastaga võrreldes on see jäänud enam-vähem samaks.

Kerstin Petersoni sõnul on pikaajaliste töötute osakaal varasemate aastatega võrreldes kahanenud põhjusel, et majanduskasvu tingimustes said inimesed suhteliselt kergelt tööle, sh ka pikemat aega tööta olnud inimesed, samuti on majanduslanguse tingimustes järjest rohkem inimesi jäänud tööta. «Ehk et arvele tuleb praegu palju neid, kelle viimane tegevus oli töötamine,» rääkis ta.

Lisaks moodustavad värskelt töötuks jäänud osakaaluna kõigist arvel olevatest töötutest praegusel hetkel Petersoni sõnul enamuse, kuivõrd nende juurdevool on väga suur.

Samas on vähenenud tööle rakendunud töötute osakaal. «Tööle rakendunud töötute osakaal on vähenenud põhjusel, et meil on arvuliselt rohkem töötuid, kui neid oli näiteks aasta tagasi ja samas on pakkuda ka arvuliselt vähem vabu töökohti,» selgitas ta.

Töötute eelnev tegevus

Tingituna praegusest majandusolukorrast on Petersoni sõnul registreeritud töötute seas suurem nende inimeste osakaal, kes enne töötuna arvele võtmist töötasid.

23. märtsi seisuga oli selliseid inimesi 37 988, mis on pea 3 korda enam kui neid, kes enne töötuna arvele võtmist ei töötanud. Aasta varem oli vastav suhe umbes 1,7.

Nende töötuks jäänute osakaal, kes varem tegelesid ettevõtlusega, on aga aasta jooksul jäänud samaks - see on ligikaudu 2 protsenti.

2007. aastaga võrreldes on koondamiste osakaal töösuhte lõpetamise põhjusena registreeritud töötute seas kasvanud 22 protsendilt 32 protsendini.

«Meil endal on siin olnud hirm ja kartus, et kuivõrd teadlikud inimesed on oma õigustest, muu hulgas siis ka sellest, et kui tööandja on kohustatud oma tootmist kokku tõmbama ja selle arvelt koondama, siis kas inimene tegelikult teab, et tal on õigus töölt lahkuda koondamise põhjusega, mitte ta ei pea vabatahtlikult lahkuma,» rääkis Peterson.

Siiski tundub, et hirm ei ole põhjendatud - töötaja algatusel töösuhte lõpetamisi on praeguse seisuga umbes 10 protsendipunkti võrra vähem kui 2007. aastal (vastavalt 18 ja 28 protsenti).

Üksikasjad

Avaldatud: 26 märts 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) peab mõistlikuks lükata uue töölepingu seaduse rakendamine edasi, et mitte seada ohtu töötuskindlustuse jätkusuutlikkust ja eelarve tasakaalu. Sellise seisukoha kujundas EAKLi juhatus oma teisipäevasel koosolekul.

Praegune ränk majanduskriis kasvatab hüppeliselt tööpuudust, mis vähendab kiiresti Töötukassasse varasematel aastatel kogutud reserve. Kuna kriisi lõppu on võimatu prognoosida, võimendaks uue töölepingu seaduse jõustamine tänavu juulis paratamatult töötuskindlustuse negatiivset arengut. “Solidaarne töötuskindlustus on toiminud väga hästi ja tema positiivne mõju ilmneb selgelt just praegu,” ütles EAKLi esimees Harri Taliga. “Keskliidu juhatus peab hädavajalikuks tagada Töötukassa tõrgeteta töö ja jätkusuutlikkus.”

Aasta tagasi, kui toimusid kolmepoolsed läbirääkimised uue töölepingu seaduse üle, lootsid valitsuse prognoosid majanduskasvu jätkumist ega näinud ette majanduskrahhi ja töötute arvu plahvatuslikku tõusu. Tänane olukorda on teinud prognoosid pihuks ja põrmuks ning ainuüksi massiline tööpuudus muudab ilmselt vältimatuks töötuskindlustuse maksemäära viimise seaduses lubatud maksimumtasemele. “Jäädes seisukohale, et uus töölepingu seadus tuleb jõustada juba juulis, nullib riik sisuliselt senised pingutused eelarve puudujäägi hoidmiseks rangete Maastrichti kriteeriumide raames,” rõhutas ametiühingujuht. “Rängad eelarvekärped kaotavad oma mõtte, kui need ei aita Eestil eurole üle minna.”

Kõiki asjaolusid põhjalikult kaaludes tegigi EAKLi juhatus ettepaneku lükata uue töölepingu seaduse jõustamine edasi ajani, mil Eesti majandus taas tõusuteele pöörab. EAKLi seisukohti toetab ka Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00

Üksikasjad

Avaldatud: 26 märts 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Tööandjate keskliit ei pea ametiühingute keskliidu ettepanekut uue töölepingu seaduse edasilükkamise osas realistlikuks ja kutsub ametiühinguid üles mõtlema selle tagajärgedele tööturul.

Ettevõtjad on uue töölepingu seaduse peatsele jõustumisele lootes üritanud töökohti igal võimalikul juhul säilitada, piirates sellega oluliselt niigi kõrget tööpuuduse taset ja töötukassa väljaminekuid. Töölepingu seaduse edasilükkamine toob kindlasti kaasa ulatusliku pankrotilaine, kuna reservid, millest maksta koondamishüvitisi, on kulunud jooksvateks palkadeks ja maksudeks.

„Pankrotilaine võib paljude arvates olla kiireim tee majanduslanguse põhja saavutamiseks, kuid selle mõju tööhõivele on ränk. Uue töölepingu seaduse edasilükkamisel võib Eestit aasta lõpuks ähvardada 25% tööpuuduse tase,“ ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.

„Eriti raskesse olukorda sattuvad seaduse edasilükkamisel väikeettevõtted, kellel tänastel tingimuste jätkudes puudub võimalus saada töötukassast ka kollektiivse koondamise hüvitist,“ täiendas Kriis.

Tööandjate keskliidu hinnangul tuleb keerulises olukorras kasutada võimalikke abimeetmeid kombineeritult ja targalt. Töölepingu seaduse jõustamine koos töötukassa toetusmeetmetega kokkulepitud kuupäeval on kõige eeldus. Selleks, et vältida töötaja palgalt arvestatava töötuskindlustusmaksu mitmekordset tõstmist, tuleb olukorda realistlikult hinnata ja võtta juba täna kasutusele meetmed töötukassa maksejõuetuse vältimiseks. Tööandjate keskliit on oma vastavad ettepanekud ametiühingute keskliidule esitanud.

Lisainfo Tarmo Kriis
tel 699 9301

Allikas: Tööandjate keskliidu pressiteade, 26. märtsil 2009

Üksikasjad

Avaldatud: 26 märts 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kuigi ettevõtjad pakuvad tänavu hooajatöid vähem, on töövahendusportaalidesse peagi ilmuvad kuulutused paljudele siiski õlekõrreks hullemast pääsemiseks.

Igatahes on juba aprillis oodata pakkumiste arvu kasvu, sest suvehooajaks on vaja heakorratööde tegijaid, teenindajaid restoranidesse, hotellidesse ja turismifirmadesse, samuti müügipunktidesse ja üritustele. Kui suur võib tänavu nn suvetööde arv olla, ei julge ükski ettevõtjate liit ennustada.

CV-Online’i turundusjuht Raimo Matvere tõdes, et esimesed suvehooaja kuulutused on juba portaali ilmunud: «Näiteks otsitakse suveterrassile nõudepesijat, kokka, teenindajaid.
Samuti otsitakse hooajaliselt hotelliteenindajaid Norrasse,» loetles Matvere.

Tema sõnul lõppes paar nädalat tagasi ka konkurss õpilasmaleva rühmajuhtide leidmiseks. Välismaised pakkujad, kes vajaksid lisajõudu turismipiirkondadesse, ei ole siiski veel väga aktiivseks muutunud.

«See hoogustub ilmselt aprillis,» nentis Matvere. Siiski on karta, et pakkumisi tuleb varasemast vähem, sest suur hulk söögi-joogikohti Eestis on vahepeal uksed sulgenud.

Hotellide ja restoranide liidu tegevdirektori Donald Visnapuu hinnangul jääb nende hooajatööde arv ilmselt siiski varasemale tasemele. «Võetakse ikka töötajaid, sest suvel külastajate arv kasvab, aga ei ole näha mingit järsku ajutiste kohtade arvu suurenemist,» nentis ta.

Eri hinnanguil võib suvetöötajate arv ulatuda Eestis üle viie tuhande. Ligi 53 000 töötu jaoks on see Visnapuu sõnul aga tilk meres. Pealegi ei ole paljud hooajatööd täisajaga. «Näiteks on vaja hommikusöögiteenindajaid,» selgitas ta.

Kas eriti just noorte võimalus tööd leida väheneb, ei saa Visnapuu sõnul öelda: «Siin ei vaadata, kas noor või vana, vaid võetakse paremad, sest tööturul on nüüd võimalik valida.»

Varem ehitusel autojuhina töötanud Lääne-Virumaa mees Leivo Vutt tunnistas Postimehele, et loodab kevadel kindlasti tööd leida. «On ju palju töökohti, mis seisavad vaid ilma taga, on need siis seotud ehituse, mullatööde, põllumajandusega,» loetles mees.

Enim meeldiks talle töötada transpordialal, sest see on aastaringne. Vuti hinnangul saaks olukorda parandada, kui tööturuameti kaudu oleks võimalik teha läbi autojuhikoolitus ja ohtlike ainete veo kursused.

«Need annaksid tohutult võimalusi juurde, et tööd saada,» tõdes Vutt. «Tööturuametist aga väideti, et riigihanked alles käivad ja hetkel ei osata öelda, millal midagi selgub ja kuidas siis kohtadega on.»

Nii ei tea Vuti sõnul tööotsija, millal üldse koolitusele saab. «Firmaomanikele on palve, et ärgu hakaku kohe koondama,» märkis Vutt. Nii jäävad paljud lastega pered raskesse olukorda, sest uut tööd leiab peamiselt tutvuste kaudu. «Aga eks lootus sureb ju ikka viimasena, ei tohi pead norgu lasta,» lisas ta.

Põllumeeste keskliidu asepresident Jaan Sõrra tunnistas, et ka neil pole ilmselt sel aastal eriti tööd pakkuda. «Võib-olla mõni väike talunik veel võtab või aiandid, aga ei pane keegi ju enam käsitsi kartuleid ega muud.»

Sõrra sõnul on põllumajanduses oodata järjest töötajate vähenemist, sest viimastel aastatel on kõvasti investeeritud tehnoloogiasse, on lüpsirobotid ja muud asjad. «Masinad teevad ka hooajatööd ära,» nentis ta.

MTÜ Oleviste Hoolekanne juhatuse liige Riina Vändre leidis, et kodututele ja raskesse olukorda sattunud töötutele on kevad siiski optimistlik aeg.

Kellel veel kodu olemas, neil lähevad korterikulud väiksemaks. Suurenevad juhutööde võimalused, näiteks saavad kiriku abil ajutist tööd kuldsete kätega alkohoolikud, kes töötavad hoolsalt kuni hetkeni, mil uuesti jooma kukuvad.

Praegused suuremad tööpakkujad

• IT-firmad Skype ja Playtech
• Moeaksessuaaride pood Expressions
• Töötukassa, maksu- ja tolliamet, justiitsministeerium ja Tallinna Vangla
• Valdkondade arvestuses pakuvad tööd enim IT, müük ja teenindus
Allikas: CV-Online