Artiklid

Üksikasjad

Helve Toomla
jurist

•• Minu ametijuhendi üldsätetes on kirjas, et kui tuleb asendada ülemust või kolleegi, siis makstakse selle eest lisatasu. Aga kui asendamine on kirjas ka ametijuhendi tööülesannetes, kas siis on õigus lisatasu küsida?

On küll, sest ava­li­ku tee­nis­tu­se sea­du­se § 64 näeb asen­du­se eest et­te li­sa­ta­su, ole­ne­ma­ta sel­lest, mil­li­ses­se ame­ti­ju­hen­di os­sa on asen­da­mis­ko­hus­tus kir­ja pan­dud. Ame­ti­ju­hen­di­ga sea­dust muu­ta ei saa. Kui saaks, kao­taks osun­da­tud sä­te mõtte.

•• Töötaja katkestas lapsehoolduspuhkuse 27. maist 2005, kolme päeva pärast, 30. mail, jäi uuesti rasedus- ja sünnituspuhkusele, mis kestis 16. oktoobrini. Tänavu 12. augustil lõpetas ta selle ning jäi kohe samal päeval korralisele puhkusele. Mis aasta järgi tuleb arvestada palga alam-määra muutumise indeksit? Seadus ütleb, et kui töötajale ei ole töö- või teenistussuhte peatumise tõttu üle 12 kuu palka makstud, korrigeeritakse töötaja palgamäära.

Küsi­mu­sest sel­gub, et 27. maist ku­ni 30. mai­ni 2005 oli töö­ta­ja tööl ja pi­di saa­ma nen­de päe­va­de eest ka pal­ka. Jä­re­li­kult tu­leb puh­ku­se­ta­su ar­ves­ta­mi­sel läh­tu­da 2005. ja 2008. aas­ta pal­ga alam-mää­ra muu­tu­mi­se in­dek­sist, s.t alu­seks peab võtma vii­ma­se töö­le­pin­gu pea­tu­mi­se aja.

Üksikasjad

Eve Kruuse

Ühe asutuse töötajad olid harjunud saama igal aastal jõulupreemiana teatud protsendi palgast, ent uus juht otsustas seda mitte maksta. Veel suurem oli kollektiivi üllatus, kui ootamatult laekus igaühe kontole väike rahasumma – kõigile ühepalju.

Toona seda kollektiivi juhtinud ja praegu tööinspektsiooni peadirektori asetäitjana töötav Herko Sunts leiab, et juhil tuleb kindlasti panustada hoolivusse – aga millisel määral?

Paljudes kohtades on kombeks, et jõulupreemiana makstakse mingi protsent palgast, aga kui inimesed arvestavad sellega juba kui kindla tuluga, läheb motiveeriv moment kaduma.

Sunts on veendunud, et jõulupreemia peaks olema ühesuurune nii organisatsiooni tippjuhile kui ka koristajale.

Rahaga mõõta ei saa

«Kui tööandja ütleb töötajale, et oma jõule pea kodus, töö juures tee tööd, siis selline suhtumine oleks vaid pingete allikas,» tõdes Sunts. Tööinspektsioonis otseselt jõulupidu ei peeta, selle asemel on traditsiooniline aastaseminar ja peadirektori vastuvõtt, kus tunnustatakse edukamaid töötajaid. Jõulupreemiat asutuses ei maksta, küll aga saavad kõik aasta lõpus ühepalju edukuse preemiat.

Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogia õppetooli lektor Liina Randmann rõhutas, et mida raskemad on ajad, seda enam tuleb inimestele näidata, et neist hoolitakse.

Hoolivust ei saa alati rahaga mõõta, kuigi muidugi tähendab jõulupidu väljaminekuid.

«Kui keegi ütleb, et jõulupidu pole võimalik pidada, siis tekib küsimus, miks ei ole. Kui ei saa kinni panna Estonia saali, ei tähenda see veel, et oma majas ei oleks võimalik leida ruumi või võimalusi. Kas pidu peab olema pikk ja luksuslik? See on meie mõtteviisi häda, et kõik on superstaarid ja mõned on eriti staarid,» rääkis Randmann.

Ka tööpsühholoog Taimi Elenurme sõnul vajab töötaja praegusel raskel ajal tähelepanu isegi rohkem kui seni. «Peo vormi võib muuta, aga väike tähelepanuavaldus peaks jääma,» mainis ta. «Vormi muutmisel pole see ka nii painav kui lihtsalt peo ärajätmisel.»

Pingutus tasub ära

Personaliotsingufirma Fontes otsingukonsultandi Sulev Kraami meelest on tööandja igasugune palgaväline jõupingutus, töötajale lisaboonus, ja lõppude lõpuks mängivad inimeste jaoks rolli just väikesed asjad.

See on signaal, et tööandja hoolib ka muust kui ainult palga eest saadavast «tööjõust». Kindlasti leiab hea tahtmise juures võimalusi, kuidas korraldada jõuluüritust odavamalt.

Näited elust enesest

Rein Tali
Tapa bussipargi juhataja

Jõulupidu pole meil kunagi olnud. Jõulupreemia, kui me seda maksaksime, ei pruugi igasse peresse jõudagi, see võib kuluda enne alkoholi peale, ja sellepärast on meil traditsioon teha peredele jõulupakk, milles on kohv, kommid, vein, lihakäntsakas... Olen ise suurest perest pärit ja tean, mis on leivatüki hind.

Kairit Prits
Rakvere lihakombinaadi kommunikatsioonijuht

Suvepäevad jätsime ära, ka jõulupidu meil ei tule, sest jõulud on lihatööstuses alati väga kiire aeg. Küll aga on aasta alguses väike aasta käimalükkamise pidu. Täpsemaid detaile ei tahaks avaldada, sest ka oma töötajad ei tea neid veel. Peo eelarve on varasemast umbes viiendiku võrra väiksem. Jõulupreemiat pole meil kunagi makstud.

Priit Põiklik
Saku õlletehase
kommunikatsioonijuht

Kuna inimesed soovivad ikka vahest lipsu pisut lõdvemaks lasta, otsustasime kindlalt ka sel aastal pidu pidada. See oli juba 4. detsembril. Praegune aeg ei tähenda sugugi seda, et tähelepanu oma töötajatele peaks väiksem olema, pigem vastupidi. Ka sel aastal maksab õlletehas oma töötajatele jõulupreemiat.

Signe Kaurson
Swedbanki personalidirektor

Oma head traditsiooni – üks ülepangapidu aastas – jätkame ka tänavu, sest sellel on väga oluline osa meeskonnatunde tekitamisel. Samuti on see koht, kus tunnustada aasta parimaid. Me ei maksa jõulupreemiat, vaid töötulemustel põhinevat aastapreemiat. Töötaja motiveerimine on oluline ka raskematel aegadel, hea sõna võib olla väga mõjus tunnustusvahend.

Üksikasjad

Haigekassa jätkab hambaravihüvitiste maksmist kõikidele kindlustatutele, kes on viimase kolme aasta jooksul kasutanud või kasutavad hambaravi teenuseid enne 1. jaanuarit 2009, kuid ei ole selle eest veel hüvitist taotlenud.

Riigikogu võttis teisipäeval vastu ravikindlustuse seaduse muudatuse, mille kohaselt ei saa alates 1. jaanuarist 2009 osutatud hambaraviteenuse eest hüvitist enam kõik üle 19-aastased isikud. 300-kroonist hambaravihüvitist saavad alates järgmisest aastast taotleda inimesed, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetus- või vanaduspension, ning üle 63-aastased kindlustatud isikud. Kõrgendatud määras ehk 450 krooni suurust hüvitist makstakse endiselt rasedatele, alla üheaastase lapse emadele ja neile, kellel on tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud hambaraviteenuse vajadus.

„Kõik kindlustatud inimesed, kes viimase kolme aasta jooksul on kasutanud või kasutavad enne 1. jaanuarit 2009 hambaarsti teenuseid, kuid pole veel hambaravihüvitist taotlenud, saavad seda teha veel kolme aasta jooksul pärast hambaravi teenuse saamist,” rõhutas haigekassa klienditeeninduse osakonna juhataja Lii Pärg.

Hambaproteesihüvitise maksmise korda antud seadusemuudatus ei puuduta. Haigekassa hüvitab jätkuvalt 63-aastastele ja vanematele ravikindlustust omavatele isikutele, vanaduspensionäridele ning töövõimetuspensionäridele kord kolme aasta jooksul 4000 krooni hambaproteeside maksumusest.

Üksikasjad

9. detsembril võttis Riigikogu vastu puhkuseseaduse muutmise seaduse ning alates 2009. aasta 1. jaanuarist ei saa isa enam hüvitist isapuhkuse kasutamise eest. Isal on õigus edaspidigi saada kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne ja pärast lapse sündi, kuid tasu puhkusepäevade eest ei maksta. Isale ei hüvitata puhkusepäevi 2009. aasta 1. jaanuarist ning ei ole oluline, kas isa on asunud 2008.a isapuhkust kasutama või mitte.

Kui isapuhkus jaguneb näiteks erinevate aastate vahel, st 5 tööpäeva jäävad 2008. aasta detsembrisse ja 5 tööpäeva 2009. aasta jaanuarisse, kuulub riigieelarve vahenditest hüvitamisele ainult 2008. aasta detsembri puhkus.

Eelnevast tulenevalt pöörame tööandjate tähelepanu sellele, et jaanuari kuus oma asukohajärgsele pensioniametile esitatavas andmikus, tuleb märkida vaid 2008. aastal kasutatud isapuhkepäevad, kuna 2009. aastasse jäävaid puhkusepäevi riigieelarve vahenditest enam ei hüvitata.

Üksikasjad


Lemmi Kann kirjutab Äripäevas, et kui veel mõni kuu tagasi soovis ametühing üleriigilise palga alammäära tõstmist 2009. aasta algusest 900 krooni võrra, siis eilse seisuga oldi valmis kompromissiks, mis tõstaks praegust miinimumpalka pooletuhande krooni võrra.

Tööandjad peavad aga ka miinimumpalga tõstmist 4850 kroonini praeguses majanduskeskkonnas võimatuks. Äripäeva arvutuste kohaselt tähendaks selline palgatõus ettevõtetele järgmisel aastal umbes 300 miljoni kroonist lisakoormust.

"Meie ütlesime, et alampalk peaks kindlasti 2009. aasta 1. jaanuarist tõusma," ütles Eesti ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga lisades, et arusaadavalt on majandussurutis tekitanud olukorra, kus esialgu küsitud tõus ei ole enam reaalne.

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ei pidanud aga sedagi tõusu järgmisel aastal võimalikuks. "Meie selge hinnang järgmise aasta kohta on see, et majanduslangus tuleb oluliselt sügavam, kui on prognoositud, ja me ei välista, et lähiaastate perspektiivis on majanduslangus kuni 15 protsenti. Me ei näe ka lootust väga kiireks paranemiseks," nentis Kriis.

Loe täpsemalt: http://www.aripaev.ee/4161/uud_uudidx_416108.html

Loe veel Äripäevast: Harri Taliga. „Alampalk kaitseb tööinimest“: http://www.aripaev.ee/4161/arv_kysitlus_416101.html

Loe ka „Äripäeva juhtkirja: Palgaumbsõlmed tuleb harutada“: http://www.aripaev.ee/4161/arv_juhtkiri.html

  1. Alampalk järgmisest aastast ei tõuse
  2. Alampalk kaitseb tööinimest
  3. Lugeja küsib: koondamine
  4. Tööotsijaid hakkab abistama töötukassa