Üksikasjad

Avaldatud: 07 märts 2012

• TULUMAKSUSEADUS
• Raamatupidaja.ee

Kas töötajal palgatõendi toomine teisest firmast on töötaja õigus või kohustus teisele firmale, et rakendada tulumaksu vabastust?

Vastas õigusbüroo VK & Partnerid jurist Kuldar Kirt

Kui töötaja töötab kahe või enama tööandja juures, siis vastavalt TMS § 42 lg 1 sätestatule teeb ta ühekordse avalduse sellele tööandjale, kellelt ta soovib igakuist maksuvaba tulu saada. Kui töötaja jätab nimetatud avalduse tegemata ja tööandjad arvestavad palga tulumaksuvaba osa sisse, siis see loetakse töötaja veaks. Seda põhjusel, et tööandjal puudub võimalus kontrollida töötaja kehtivaid töölepinguid. Sellisel juhul peab töötaja oma isiklikku tuludeklaratsiooni täites puuduva tulumaksu osa riigile juurde maksma.

Mis puudutab palgatõendit, siis peab tööandja andma selle töötajale tema nõudmisel hiljemalt kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks või töötaja töölt lahkumisel koos lõpparvega.

Juuli Laanemets

Üksikasjad

Avaldatud: 06 märts 2012

• Postimees
• KOLLEKTIIVSE TÖÖTÜLI LAHENDAMISE SEADUS

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami selgitusel jääb lapsevanem, kellel pole võimalik 7.-9. märtsini toimuva õpetajate streigi ajal last kellelegi hoida jätta, tööle kaasa võtta ega temaga koju jäädes oma tööülesandeid täita, paraku ilma ka töötasust.

Niina Siitami kommentaar:

Kas töötajal on streigi tõttu võimalik laps tööle kaasa võtta, sõltub paljuski sellest, millist tööd tehakse ja milline on töökeskkond, kus töötaja töötab.

Kindlasti ei tohiks tööandja lubada last kaasa võtta sellisesse töökohta, kus last võib varitseda oht. Kui aga töötatakse kontoris või muus taolises kohas, siis sõltub lapse kaasavõtmine tööandja nõusolekust.

Töötaja kodus töötamine võib kõne alla tulla, kui tööülesanded on sellised, mida võib teha ka kodus. Kuid jällegi sõltub see tööandja nõusolekust.

Kui töötaja streigis ei osale ja saab oma tööülesandeid täita, siis on see töötaja jaoks tavaline tööpäev. Kui aga tööülesandeid täita pole võimalik või last tööle kaasa võtta ka ei saa, siis on töötajal tööst vaba päev. Selle päeva eest töötasu ei maksta.

Kuna streik on võlaõigusseaduse § 103 lõige 2 kohaselt vaadeldav vääramatu jõu asjaoluna, siis lapsevanemal ei ole seadusest tulenevat õigust nõuda palka streigipäevade eest, mil ta oli sunnitud lapsega kodus olema.

Selleks, et töötaja teaks, millised võimalused tal on kas töö juures tööd teha, kodus tööd teha või lapsega kodus olla, tuleks tööandjaga kokku leppida.

Toimetas Marina Lohk, vanemtoimetaja

Üksikasjad

Avaldatud: 06 märts 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

Professori tööleping sõlmiti 2006. a ilma lisatingimusteta. 2010 muudeti ülikooli alusdokumente, mille põhjal hakati ka tähtajatute lepingutega professoreid atesteerima ja selle alusel tahetakse tähtajatu leping muuta tähtajaliseks. Kas nii võib?

Kindlasti ei ole ülikoolil õigust ühepoolselt professori tähtajatut töölepingut tähtajaliseks muuta, ammugi mitte tagantjärele.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 märts 2012

• Postimees
• KOLLEKTIIVSE TÖÖTÜLI LAHENDAMISE SEADUS

Hanneli Rudi, reporter
Merike Teder

Kui riikliku lepitaja nõuniku Raivo Paavo sõnul peab streikija töökohal viibima, siis ametiühingujuhi Harri Taliga kinnitusel pole selleks vajadust.

«Streikija peab olema töökohal ja seda nii kaua, kui see üritus läbi saab,» ütles riikliku lepitaja nõunik Raivo Paavo. Nõunik selgitas, et streigi puhul peab olema fikseeritud, et inimene on tööl, kuid ta ei tööta ja on ühinenud streikijatega. «Muidu on nii, et mõni käib poes ja teine on niisama kodus,» lisas Paavo. Kui streikija tööle ei tule, siis võib tööandja seda nimetada tööluusiks.

Paavo sõnul ei ole seaduses täpselt kirjas, kas inimene peab streigi ajal tööl olema. Aga ta viitas sellele, et kui inimene ei viibi streigi ajal töökohas, siis võib tööandjal tekkida küsimus, kuidas on garanteeritud, et ta üldse streigib. «See (tööl olemine – toim) on eelkõige töötaja enda turvalisuse huvides, tema tulevikku töökohas ja tööandjaga häid suhteid silmas pidades, et tööandja teaks, kus ta on ja kas ta on streikija või on mööda linna jalutaja,» selgitas nõunik.

Paavo lisas, et küsimus on ka vastutuses. «Kui inimene on võtnud endale vastutuse, et hakkab streikima, siis on imelik, kui istub kodus või jalutab kusagil ringi. See ei ole ju mingi streik,» leidis Paavo.

Eesti ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul seadus seda küsimust ei reguleeri ja ka praktikavariandid on erinevad. «Põhimõtteliselt tasub see asi tööandjaga kokku leppida,» ütles Taliga.

«Kui tööandja on nõus, et inimesed, kes on tööle tulnud ja teatanud, et nad streigivad ja lubab neil töölt lahkuda, siis nad kohapeal olema ei pea. See on puhtalt kokkuleppe küsimus.»

Taliga kinnitas, et seega võib koolidirektor õpetajatega kokku leppida, et kolm päeva streikivad õpetajad nägu üldse näitama tulema ei peagi. «See on ka mõistlik – kui on selge, et 100 protsenti õpetajatest osaleb streigis, on ju tark tegu panna kooliuksed lihtsalt kinni.»

«Teine loogika ütleb, et streikima peaks nagu töökohal ja streik tähendab lihtsalt seda, et ta ei täida oma tööülesanded. Siis tööandjal võib olla tahtmine seda kontrollida, et ta lihtsalt piltlikult öeldes poodi ei lähe või linna peal ei jaluta,» lisas Taliga. Sel juhul peavad streikijad viibima töökohal kogu oma tööaja jooksul. «Siis on neil õigus pidada koosolekut, arutada tööteemasid ja muid küsimusi,» nõustus Taliga.

Streigi ajal toimuval miitingul osalemine peaks aga ka sellisele tööandjale olema mõistetav ning sinna peaks ta töötajaid lubama.