Nagu teised töötajad, võivad ka arstid, õed ja hooldajad töötada mitmes asutuses, kuid nende liigne töökoormus ei tohi ohustada inimese tervist, märgib sotsiaalministeerium, kommenteerides tervishoiutöötajate kahel täiskohal töörabamist.
Postimees kirjutas laupäeval, et paljud tervishoiutöötajad rabavad tööd teha kahel täiskohal, et saada kätte veidi vähem kui Eesti keskmise kuupalga.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste märkis, et töötaja peab mitmes asutuses töötamisest tööandjat teavitama.
«Riik ei keela töötajal töötada mitme tööandja juures. Õigus valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta on põhiseadusliku järgu väärtus. Isikule peab jääma otsustusvabadus, kellega ta töösuhtesse astub ja kas tahab töötada ühe või mitme tööandja alluvuses. Arstidele, õdedele ja hooldajatele ei ole siinkohal tehtud erisusi ning nad võivad töötada mitme tööandja juures,» selgitas Paluste.
«Mitme tööandja juures töötades tuleb siiski arvestada, et töökoormus peab olema tööandjate vahel jagatud ehk et inimene töötab iga tööandja juures osalise koormusega,» lausus Paluste.
«Kahe tööandja alluvuses töötamine ei tohi kaasa tuua olukorda, kus töötaja on ülekoormatud ning tema tervislik seisund halveneb. Selleks, et tööandja saaks käituda seaduslikult ja töötaja huvidega arvestada, peab ta olema teadlik asjaolust, et töötaja töötab ka teise(-te) tööandja(te) juures,» ütles Paluste.
Küsimusele, miks on hooldusõed nii madalalt tasustatud ja kuidas sellist olukorda hinnata, vastas Paluste, et hooldustöötajate miinimumtunnitasus lepiti kokku 2007. aastal sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud palgakokkuleppes. Siis lepiti 2008. aasta kohta kokku hooldaja tunnitasu miinimumiks 33 krooni ehk 2,109 eurot ja sellest on lähtutud siiani.
«Nimetatud miinimum ei välista, et tööandjad võimaluse korral maksavad ka suuremat tasu. Haigekassa teenuste hinnakujunduses on palgakomponendina arvestatud statsionaarses eriarstiabis, sealhulgas hooldusravis hooldaja töötasuks 2,32 eurot, seega veidi rohkem kui viimane kokkulepitud miinimum,» märkis Paluste.
Ta tõi välja, et suurel osal hooldajaist ei ole kutsealast eriväljaõpet, see tähendab, et nad on välja õpetatud töökohal. «Suund on, et hooldajad oleksid omandanud vajalikud teadmised tervishoiu kõrgkoolis,» sõnas ta.
«Töötasu tõstmisel saame lähtuda haigekassa eelarve võimalustest. Loodetavalt on võimalik tõsta tervishoius töötavatel arstidel, õdedel ja hooldajatel kokku 10 protsenti järgneva kolme aasta jooksul. Haigekassa on hetkel analüüsimas oma võimalusi värske majandusprognoosi valguses,» ütles Paluste.
Merike Teder
