Artiklid
- Üksikasjad
Kristiina Viiron
Keskmist palka teenivas kolme lapsega peres jääb sissetulek pereliikme kohta alla vaesusmäära.
Mõni päev tagasi andis maksu- ja tolliamet teada teise kvartali keskmise väljamakse suuruse – 823 eurot. Paraku peavad pooled töölkäijad leppima märksa madalama palgaga: teise kvartali mediaanväljamakse ehk summa, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid tehti võrdselt, oli 655 eurot. Seega pani rohkem kui 260 000 inimest (väljamakseid tehti 527 599 inimesele) teise kvartali igas kuus taskusse netosummana alla 522 euro.
Arutelu üliõpilaste õppetoetuste vajaduspõhise süsteemi üle on viimastel kuudel toonud püüne peale veel ühe summa – 280 eurot ehk vaesuse määra (aluseks 2010. aasta arvutus). Igaüks, kelle sissetulek pereliikme kohta jääb alla selle summa, elab juba vaesuses. Kui neil eespool kirjeldatud 260 000 inimesel tuleb oma palka jagada kellegagi, kellel sissetulek puudub, näiteks lapse või lastega, ongi pere vaesuses.
Kui aga arvestada, et Euroopa standardi järgi elab vaesuses pere, kelle sissetulek jääb alla 60% riigi keskmisest mediaanpalgast pereliikme kohta, on vaesuse määraks veelgi suurem summa – 313 eurot. Seega ei pruugi vaesusest pääsemiseks piisata enam keskmisestki sissetulekust. Näiteks kolme lapsega peres, kus mõlemad vanemad teenivad keskmist palka, jaguneb sissetulek viie inimese vahel ja igaühe kohta tuleb 260 eurot. Sissetulekute hulka tuleb lisada ka lastetoetus (kolmelapselisele perele 92,9 eurot), aga seegi ei too peret vaesuse määrast välja.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
••Minu vanemahüvitis lõpeb jaanuaris. Soovin jääda edasi lapsehoolduspuhkusele oma põhitöökohas, kuid töötada samal ajal väikese koormusega teises asutuses põhikoha lapsehoolduspuhkust katkestamata.
Kas sedasi töötamine on seaduslik ja millise lepingu peaksin teise asutusega sõlmima?
Põhikohas töölepingu sõlminu võib pärast vanemahüvitise lõppemist lapsehoolduspuhkuse ajal töötada kuskil mujal ükskõik millise lepingu alusel ja mis tahes koormuse ning tasuga, kellegi luba tal selleks vaja ei ole.
Kui aga küsija on ametnik, tuleks arvestada avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 73, mille järgi ametnik võib teise tööandja juures töötada vahetu ülemuse lubatud koormusega ja ajal, juhul kui niisugune töötamine ei kahjusta teenistuskoha mainet.
Pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist makstakse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni lapsehooldustasu ja muid peretoetusi, millele vanemal on riiklike peretoetuste seaduse alusel õigus. Seda ka kuskil mujal töötamise korral.
Täpsemat teavet toetuste kohta saab sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 16 106 ja sama asutuse kodulehelt www.ensib.ee.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Ehkki on loomulik eeldada, et lapsevanem esimesse klassi mineva lapse esimesel koolipäeval aktusele kohale viib, ei ole sellist vaba aega töötajale seadusega ette nähtud.
Delfi palus tööinspektsioonil selgitada, kas lapsevanemal on seadusest tulenev õigus 3. septembril nõuda tööandjalt vaba aega (ja tasustamist) lapse esimesse klassi mineku aktusel osalemiseks.
"Töölepingu seadus sellist võimalust otseselt ette ei näe, kuid paljud tööandjad võimaldavad seda reeglitega töökorraldusele või poolte kokkuleppel," vastas inspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Meeli Miidla-Vanatalu.
"Kuna lapse kooliminek ei tule ootamatult, siis on töötajal eelnevalt piisavalt aega tööandjaga sel teemal arutamiseks ja oma soovist teatamiseks ning sobivate lahenduste leidmiseks," avaldas ta lootust.
Samas eeldab tööinspektsioon, et mõistlik tööandja ei keela lapsevanemal aktusele minna.
"Töösuhte pooled peavad töölepingu täitmisel käituma heas usus, mõistlikult ja teise poole huvidega arvestades. See põhimõte kehtib nii tööandjale kui ka töötajale. Mõistlik tööandja tuleb töötaja soovile kindlasti vastu."
www.DELFI.ee
- Üksikasjad
Kui inimesel on töölepingu järgi kaheksatunnine tööpäev ehk kella 9-17ni, siis kas sellise tööaja puhul arvutatakse ka pooletunnine lõunapaus tööaja sisse ja tööl tuleb olla kuni 17.30ni?
«Kui töölepingus on tööaja algus ja lõpp kellajaliselt kokku lepitud, siis tuleb seda ka järgida ja tööandja ei saa töötajalt nõuda töötamist kella 17.30ni,» kinnitas tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Meeli Miidla-Vanatalu. Ta lisas, et töölepingu tingimuste muutmine on võimalik ainult poolte kokkuleppel. Kui töötaja on aga juba pikemat aega, vaatamata töölepingus kokkulepitule, kella 17.30ni tööl olnud, võib seda lugeda käitumisega väljendatud nõusolekuks. «Seega võib järeldada, et pooled ongi kokkulepet muutnud ja töötaja tööaeg on 09.00 kuni 17.30,» leidis jurist.
Töölepingu seaduse § 47 teise lõike kohaselt peab tööandja võimaldama töötajale iga kuuetunnise töötamise kohta vähemalt 30-minutilise tööpäevasisese vaheaja. Siit tekib aga juristi sõnul küsimus, et kuidas tööandja seda kohustust töötamisel kella 9 kuni 17 täita saab.
«Tavaliselt ei arvestata tööpäevasisest vaheaega tööaja hulka, mis töötamisel üheksast viieni tähendaks töötaja jaoks tööajana arvestatavaks ajaks ainult 7,5 tundi. Kui tööandja arvestab tööaega sel moel viiel päeval nädalas, on töötaja tööaeg 40-tunni asemel 37,5 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta. See tähendab, et töötaja töötab osalise tööajaga või tööandja lihtsalt ei võimalda töölepinguga kokkulepitud täistööajaga töötamist,» selgitas Miidla-Vanatalu.
Ta lisas, et on veel võimalus, et tööandja arvestab tööpäevasisese vaheaja siiski tööaja sisse. «Seaduse kohaselt arvestatakse tööpäevasisene vaheaeg tööpäeva hulka, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik töötajale vaheaega anda ja tööandja loob võimaluse puhata ja einestada tööajal. Sel juhul arvestab tööandja kõik kaheksa tundi tööajana ja töötaja töötabki 9-17 ja vastuolu seaduse ning töölepingus kokkulepitu vahel ei esine.»
Toimetas: Hanneli Rudi
- Üksikasjad
Töötasu vähendamist puudutavad küsimused tekitavad endiselt palju segadust. Rääkimata töötajatest ei tea ka paljud tööandjad, kuidas ja mis tingimusel tohib töötaja palka seaduslikult vähendada ning rakendada püütakse varem kehtinud, kuid tänaseks õigustühist süsteemi.
Muudatus vastavas seadusandluses toimus 2009. aastal uue töölepinguseaduse vastuvõtmisega, kirjutab transpordi ametiühingu uudiskiri. Nimelt ei ole uues töölepinguseaduses enam töötaja karistamise mehhanismi, kuna tööturu osapooli peetakse võrdseteks partneriteks, kes üksteist ei karista. Samuti ei kehti enam töötaja distsiplinaarvastutuse seadus ja seega peab töötasu vähendamisel appi võtma võlaõigusseaduse.
Töötasu vähendamist, nagu ka teisi õiguskaitsevahendeid, tohib kasutada alles siis, kui töötaja süü on tõendatud. Töölepinguseaduse järgi tohib töötasu vähendada vaid juhul, kui töötaja rikkus tööandja mõistlikku, selget ja õigeaegset korraldust töö tulemuse kohta. Vähendada tohib seejuures vaid proportsionaalselt rikkumisega ja arvestades tema hoolsuskohustust. Kui töötaja on oma hoolsuskohustuse täitnud, siis ei saa teda süüdi tunnistada.
Oma õigust töötasu vähendada peab tööandja kasutama kohe pärast töö vastuvõtmist ning enne otsuse teoks tegemist tuleb ka töötajat sellest kirjalikult teavitada. Näiteks kui rikkumine leidis aset aprillikuus, võib töötasu vähendada mais väljamaksmisele kuuluvast palgast. Töötajal on õigus töötasu vähendamine nelja kuu jooksul töökaitseorganis vaidlustada.
Toimetas: Kaur Paves
Lehekülg 1206 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee