Üksikasjad

Avaldatud: 27 august 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Küsimus: Kas tööandja saab raseda töötaja lahti lasta? Katseaja lõpuni on jäänud 2 kuud.

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Rasedaga on katseajal töölepingu lõpetamine võimalik, kuid kindlasti peab jälgima järgnevat:

Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust (töölepingu seadus § 92 lg 1). Kui tööandja lõpetab töölepingu töötajaga, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast last, loetakse, et tööleping on üles öeldud nimetatud põhjustel ja seetõttu on keelatud. Seega peab tööandja olema valmis asjaolusid tõendama, et ta ütles töölepingu üles töölepingu seaduses lubatud alusel ja põhjendama ülesütlemisavalduses töötajale ülesütlemise alust.

Tööandja ei või töölepingut üles öelda töötaja töövõime vähenemise tõttu rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust. Raseda töötaja koondamine on lubatud üksnes tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Eeltoodut kohaldatakse üksnes juhul, kui töötaja on teavitanud tööandjat oma rasedusest või rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusest enne ülesütlemisavalduse kättesaamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda. Tööandja nõudmisel peab töötaja esitama rasedust kinnitava arsti või ämmaemanda tõendi (töölepingu seadus § 93 lg 3).

Üksikasjad

Avaldatud: 22 august 2012

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Selle aasta esimese kuue kuu jooksul on mürarikas töökoht kahjustanud 24 inimese tervist, kellest kahel diagnoositi kutsehaigusena müratekkene kuulmislangus.

«Kutsehaigus määratakse vastava määruse alusel, kus on haiguste loetelu. Kui see haigus on niipalju süvenenud, et läheb sinna loetellu, siis nimetatakse seda kutsehaiguseks,» selgitas Lääne inspektsiooni töötervishoiu tööinspektor Janika Rõõmus. Ta lisas, et kui haigus pole nii tõsine, et oleks selles loetelus, siis nimetatakse seda tööst põhjustatud haiguseks.

Eestis on tänavu esimesel poolaastal kokku diagnoositud 22 tööst põhjustatud haigestumist, mille ohuteguriks on olnud müra. Näiteks Lääne-Eestis on registreeritud kuus haigestumist: Pärnumaal kolmel, Saaremaal kahel ja Järvamaal ühel töötajal. Kannatanud on olnud kõik mehed ja keskmine vanus on 57 eluaastat. Eelmise aasta samal perioodil diagnoositi 23 mürast põhjustatud haigestumist.

Mullu tuvastati 11 töötajal kutsehaigusena müratekkene kuulmisnõrkus, sel sama on sama tervisekahjustus tuvastatud kahel töötajal. Haigestumise peamiseks ohuteguriks on kokkupuude ülenormatiivse müraga.

Kannatanud olid kõik mehed v.a üks ning keskmine vanus oli 57 eluaastat ja ohuteguriga kokkupuute aeg keskmiselt 29 aastat.

Milliseid probleeme võib müra tekitada?

Kokkupuutel ülemäärase müraga võib tekkida kõrvakohin (tinnitus), mis on helin, vile või kõmin kõrvus. Kõrvakohin võib olla esmane märk sellest, et müra on kuulmist kahjustanud. Töötajate hulgas, kes on üle 10 aasta töötanud kõrge müratasemega, on tinnituse esinemissagedus 54 protsenti.

Lühiajalisel kokkupuudel impulssmüraga võib tekkida ajutine kuulmislangus, mida on põhjustanud näiteks püssilasud, presspink. Tavaliselt taastub normaalne kuulmine paari päevaga. Kui ajutise kuulmislanguse puhul kuulmine ei hakka taastuma umbes 16 tunni jooksul, võib kahtlustada, et kuulmiskahjustus võib jääda püsivaks.

Pikaajalisel kokkupuutel valju müraga võib tekkida püsiv kuulmiskahjustus. Kuulmishäire avaldumise aeg on individuaalne, mõnel töötajal kujuneb tervisekahjustus välja juba 10 aastaga, mõnel aga alles 30 aasta pärast. Esimeseks sümptomiks on kõrgete helide mittekuulmine. Kui ülemäärase müra probleemi ei lahendata, halveneb kuulmine veelgi, sealhulgas hakkab tekkima raskusi ka madalamate helide kuulmisega. Mürast põhjustatud kuulmiskahjustus on püsiv ja üldjuhul mõjutab see mõlemat kõrva.

Müraga kaasnevad peale kuulmiskahjustuste veel närvisüsteemi häired — peavalu, uimasus, nägemishäired, väsimus, tähelepanuvõime langus. Lisaks närvisüsteemi räsimisele põhjustab müra häireid mao töös, rikub ainevahetuse ja hormonaalse tasakaalu. Lisaks põhjustab müra pindmise vereringe muutusi, südame ülekoormust ja vererõhuhäireid.

Töökeskkonnas esinev stressor on ka töömüra (isegi telefoni sage helisemine või kliimaseadme pidev undamine).

Kuulmiselunditele on ka kahjulik müra ja kemikaalide koostoime. On ju teada, et ototoksilised ained on kuulmisnärvile mürgised. Teatavate selliste ainete ja valju müraga kokkupuutuvatel töötajatel on suurem kuulmiskahjustuste tekkimise risk kui ainult müra või nende ainetega eraldi kokkupuutuvatel töötajatel. Sellist sünergiat on täheldatud eelkõige müra ja mõnede orgaaniliste lahustite vahel, sh tolueen, stüreen ja süsinikdisulfiid. Neid aineid võidakse kasutada sellistes mürarikastes keskkondades nagu plastmassi- ja trükitööstus ning värvide ja lakkide tootmise juures.

Hanneli Rudi

Üksikasjad

Avaldatud: 27 august 2012

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Töötukassa

Täna toimunud Eesti Töötukassa nõukogu koosolekul valiti nõukogu uueks esimeheks Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis, sest senise esimehe Ametiühingute Keskliidu juhi Harri Taliga aastased volitused lõppesid. Tarmo Kriis valiti esimeheks ühehäälselt.

Töötukassa nõukogu esimehe Tarmo Kriisi sõnul on oluline järjest rohkem valmistada ette oskustega töötajaid, tehes seda koostöös tööandjatega, kes saavad näiteks pakkuda tööd otsivatele inimestele võimalusi tööpraktika käigus omandada tööks vajalikke oskusi. Kriisi sõnul näitab töötukassa head tööd see, et ettevõtted on töötukassale usaldanud vahendada järjest enam töökohti, käesoleva aasta jooksul pea 30 000 vaba töökohta. Veel lisas Kriis, et üks lähiaja oluline teema on töövõimetuskindlustuse väljatöötamises osalemine ja uue kindlustusliigi rakendamine töötukassas. Kriis rõhutas, et uuele süsteemile üleminek ei too kaasa makskoormuse tõusu.

Juhatus tegi kokkuvõtte teise kvartali majandustegevuse tulemustest ning andis ülevaate Eesti Töötukassa investeerimistegevusest aastatel 2003 kuni 2012.

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel tõi välja, et selle 10-aastase perioodile tagasi vaadates võisime olla rahul valitud investeerimispoliitikaga, mis tagas töötukassa varadele aastate lõikes kõrge likviidsuse ja positiivse tootluse. Suutsime garanteerida kindlustatutele tõrgeteta väljamaksed perioodil, kus töötukassa hüppeliselt kasvanud väljamaksed ületasid sissetulekut ja kasutusele tuli võtta kogunenud reservid, lisas Paavel.

Kokku teenis töötukassa perioodil 2002-2012 kindlustatute raha investeerimiselt 21,3 miljonit eurot.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 august 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Küsimus: Soovime tööle võtta tähtajalise elamisloaga inimese. Kas me peame temaga sõlmima tähtajalise töölepingu?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee:

Töölepingu seadus ei anna alust tähtajalise töölepingu sõlmimiseks selle tõttu, et inimesel on tähtajaline elamisluba. Tähtajalise töölepingu saab sõlmida ka välismaalasega ainult tähtajalise iseloomuga töö tegemiseks, eelkõige töömahu ajutisel suurenemisel, hooajatöö tegemiseks või teise töötaja asendamiseks, mitte aga töötaja isikuga seotud asjaoludel.

Tööandjal on kohustus töölepingu kehtimise ajal kontrollida, kas töötajal on seaduslik alus Eestis töötamiseks. Kui töötajal vastavat luba ei ole, tuleb tööleping lõpetada.

Seega, juhul kui töötaja elamisluba kaotab kehtivuse töösuhte kestel, saab tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alusel.

Teavet elamis- ja tööloa kohta saab Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt (http://www.politsei.ee/et/teenused/eestis-tootamine/).