Artiklid
- Üksikasjad
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper saatis hiljuti põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) peadirektorile Jaan Kallasele märgukirja seoses lapsepuhkuselt tagasitulijate palgakärpega. PRIA põhjendas kärbet töötajatele sellega, et lapsehoolduspuhkuselt naasev töötaja vajab tööle sisseelamiseks aega ja lisakoolitust.
Pärast Sepperi märgukirja lõpetaski Kallas alates tänavu oktoobrist juba 2009. aastast kehtinud korra. Korra kohaselt pidi lapsepuhkuselt tagasitulija ise allkirjastama lepingulisa, millega nõustus ajutise palgakärpega. Palka vähendati kümnendiku võrra ajutiselt, neljast kuust poole aastani. Postimehe allikate sõnul otsustas tööle tagasitulija palga vähendamise kestuse otsene ülemus.
Sepperi sõnul keelab soolise võrdõiguslikkuse seadus panna inimest ebasoodsamasse olukorda seoses tema lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmisega. Keeld kehtib võrdselt nii naiste kui ka meeste puhul. Ka meestel on õigus võtta lapsehoolduspuhkust.
Sepperi sõnul on kaebusi seoses lapsehoolduspuhkuselt tagasitulnute diskrimineerimisega jõudnud temani varemgi. «Kahetsusväärselt on sarnaseid juhtumeid olnud ka avalikus sektoris ja jutt ei käi sugugi ainult PRIAst,» ütles ta.
Sepper lisas, et tööandja on kohustatud pakkuma lapsehoolduspuhkuselt naasjale taas samaväärset ja sama palgaga tööd. Veelgi enam – kui kollektiivis on toimunud vahepeal üldine palgatõus, siis on ka lapsehoolduspuhkuselt tagasi tulijal õigus saada paremat palka.
Voliniku märgukirja järgi PRIA-le ei saa ainuüksi lapsehoolduspuhkusel viibimise faktist järeldada, et töötaja kvalifikatsioon on langenud. Sel juhul tuleks lugeda ametniku kutseoskuseid vähendavaks teguriks ka kõik teised juhtumid, mil kellegi töösuhe on peatunud, olgu see siis näiteks õppepuhkus või ajutine töövõimetus.
Postimees rääkis kahe anonüümsust palunud PRIA töötajaga, keda kärbe on puudutanud.
«See, et kümned kõrgharidusega noored naised on kirjutanud sellisele palgavähendamise lepingule alla, näitab palju nii selle asutuse kui ka nende naiste kohta – nad lihtsalt kardavad oma töökohast ilma jääda,» lausus esimene neist.
Allika sõnul on tema palk ka ilma kärpeta alla riigi keskmise ning ka teiste PRIA keskastme töötajate sissetulekud on pigem tagasihoidlikud.
Palga vähendamise põhjendusena nimetati vajadust töötajat vahepealsete uuendustega kurssi viia, seega teha lisakoolitust.
«Selle väljaselgitamiseks võiks ju siis olla mingi test, vestlus või muu kriteerium, mille alusel leitakse, et ma olen kehvem vahepeal tööl olnutest,» lisas allikas.
Masuajast alates on kümneprotsendilise palgakärpe osaliseks saanud erinevatel hinnangutel mitukümmend PRIA töötajat – igal juhul on ligi 400 töötajaga makseagentuuri töötajatest alaliselt lapsehoolduspuhkusel umbes poolsada inimest.
«Minu teada oli ka selliseid töötajaid, kes ei tahtnud kuidagi palga vähendamisele alla kirjutada, aga lõpuks andsid nad ikkagi oma nõusoleku,» lausus teine allikas.
Töötaja sõnul ajab teda lihtsalt kohutavalt vihale, kui seadustest kinni ei peeta. «Riigiasutus peaks olema eeskujuks erasektorile, mitte seadusi rikkuma,» lisas ta.
Kallase sõnul ei tulnud 2009. aastast ehk sügavast masuajast pärinev otsus kahandada lapsehoolduspuhkuselt tulijate palka kergelt. «Probleem on see, et meie ametis muutuvad tohutu kiirusega töövõtted ja -protseduurid,» selgitas PRIA juht.
Lapsehoolduspuhkusel ollakse praegu üldjuhul vähemalt poolteist aastat. «Tööle tagasi tulles on ju tegelikult uus töölaud, mis nõuab uut sisseelamist ja õppimist,» ütles asutuse juht, kelle sõnul tuleb siis motiveerida omakorda neid inimesi, kes juhendavad tagasitulijaid.
PRIA juhi sõnul maksti sellesama kümne protsendi arvelt juhendajaile lisatasu või kaeti tagasitulija koolituskulusid. «Osakonnajuhatajad otsustasid, kuhu nad panevad selle kümme protsenti, aga raha kasutamine pidi olema seotud tagasi tulnud inimesega,» lausus ta.
Kallase hinnangul on ebavõrdsus ka see, et tööle tagasi tulnud inimene pole võimeline panustama teistega võrdväärselt. Ta lisas, et ka naasjatega tegelemisega seotud lisatöö tekitas asutuse sees varem pingeid.
«Püüdsime lahendada olukorra kiriku ehitamisega keset küla, aga samas on kahtlemata õige ka see lähenemisnurk, mille volinik välja tõi. Tegimegi selle märgukirja alusel nüüd oma korra ümber,» tunnistas ta.
Idee palka niimoodi vähendada tuli Kallase sõnul jutuks kolm aastat tagasi ühel juhtkonna seminaril. «Ühine seisukoht oli, et niimoodi võiks selle lahendada,» ütles ta.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam ütles, et poolte kokkuleppel palga vähendamine on iseenesest kooskõlas tööseadusandlusega. Küll aga on selliste kokkulepete sõlmimine eetiliselt üsna küsitav, sest pole ju kahtlustki, kelle poolt tuleb ettepanek palga vähendamiseks.
«Küsimus on selles, kuidas on saadud selleks töötaja nõusolek – kas on avaldatud mingit survet, kas olnud ähvardamist või siis on töötaja saanud aru näiteks tööandja ajutistest raskustest ja tulnud tööandjale vastu,» lausus Siitam.
Igal juhul ei näita selline palga vähendamine riigiasutuses tööinspektsiooni osakonnajuhataja sõnul head eeskuju.
«Peame ikka arvestama seda, et töötasu on äärmiselt tundlik teema ja õhku jääb küsimus, mis juhtub töötajaga siis, kui ta pole selle vähendamisega nõus. Kas järgnevad mingid n-ö repressioonid ja ta on sunnitud asutusest lahkuma? Üsna palju leiab ka selliseid näiteid,» rääkis Siitam.
Osakonnajuhataja sõnul on seoses palga vähendamisega pärast lapsehoolduspuhkust pöördutud ka inspektsiooni poole, aga tavaliselt pärast töölepingu muudatuse allkirjastamist. Sel juhul pole neil aga enam midagi teha.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Inimene töötab kahekuulise summeeritud tööaja arvestusega. Graafiku järgi oli ta riigipühal tööl. Summeeritud tööaeg arvestatakse kokku arvestusperioodi lõpus. Tööandjaga oli kokku lepitud, et töötamine riigipühal kompenseeritakse vaba aja andmisega. Kas tööajagraafikusse tuli teha vastav märge, et üks vabadest päevadest oli töötamise eest riigipühal?
Tööajagraafikute koostamisele riigi õigusaktid midagi peale tööandja kohustuse pidada tööaja arvestust ette ei kirjuta, see on tööandja asjaajamise, töökorralduse reeglite või kollektiivlepingu küsimus.
Minu arvates oleks igati mõistlik, kui hüvitusena antud vaba aeg seal eraldi kajastuks.
Kui inimene on kuupalgaline ja kokku on lepitud töötamine kolmapäevast kuni pühapäevani. Kas töötamine riigipühal, mis oli pühapäeval, tuli kompenseerida vaba päevaga, kuigi kokku on lepitud, et tööpäevad on kolmapäevast kuni pühapäevani. Jääb tunne, et selline töötaja saab ühe puhkepäeva lisaks võrreldes sellega, kes töötab esmaspäevast reedeni. Tööandja rahaliselt töötamist ei kompenseeri, eelistab vaba aja andmist.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Streik ja toetusstreik on teemad, mis viimastel nädalatel ohtralt käsitlemist on leidnud. Ometi on see teema paljudele võõras ning tekitab palju küsimusi. Järgnevalt toome välja streigiõiguse kohta käivad kõige olulisemad küsimused-vastused.
Mis on streik?
Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate algatusel. Eesmärgiks on saavutada tööandjalt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Näiteks soovivad töötajad, et tööandja tõstaks nende töötasu, pikendaks puhkust, muudaks töökorraldust.
Millal tohib streikida?
Streikida tohib juhul, kui pooled on eelnevalt püüdnud rahumeelselt oma erimeelsusi lahendada, kuid see ei ole õnnestunud ka lepitaja vahendusel. Streikimine tuleb põhjalikult ette valmistada. Streigi toimumisest peab streigi korraldaja tööandjale, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult ette teatama vähemalt kaks nädalat. Teates peab olema selgelt kirjas, mis põhjusel streik toimub ehk mida streikijad nõuavad, millal streik algab, kaua kestab ja kes streigis osalevad.
Millal tohib korraldada toetusstreiki?
Toetusstreiki korraldatakse streikivate töötajate toetuseks. Seega on toetusstreigi eelduseks, et samal ajal toimub streik. Toetusstreikijad toetavad streikijate nõudmisi (kui streikijad nõuavad oma töötasu tõstmist, siis toetusstreikijad oma aktsiooniga annavad märku, et ka nemad leiavad, et streikijate töötasu tuleks tõsta). Toetusstreik ei või kesta üle kolme päeva ning sellest tuleb tööandjale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette teatada. Kui streigi korraldamise eelduseks on eelnev lepitusmenetluse läbimine streiki korraldavate töötajate ja nende tööandja vahel, siis enne toetusstreigi korraldamist lepitusmenetlust läbima ei pea. Põhjuseks asjaolu, et toetusstreikijate ja nende tööandja vahel töötüli ei ole.
Kas töötajad tohivad streikida/toetusstreikida, kui nad ei ole ametiühingu liikmed?
Streikimine ja toetusstreikimine ei ole ainult ametiühingu õigus. Kui aktsioonideks vajalikud toimingud on korrektselt teostatud, on ka ühingutesse mitte kuuluvatel töötajatel õigus toetusstreiki korraldada ning toetusstreigis või streigis osaleda. Ametiühingusse mitte kuuluvatel töötajatel on võimalik ametiühingu aktsioonides osaleda, kuna kollektiivsetes töösuhetes võib ametiühing esindada ettevõtte kõiki töötajaid. Ametiühingu olemasolul ettevõttes on just ametiühingul eelisõigus töötajate töötingimuste osas läbirääkida ning mitte ametiühingu liikmetel nõudmiste täitumisele aktsioonides osalemisega kaasa aidata.
Kas tohib streikida, kui asutuses on sõlmitud kollektiivleping?
Läbi kollektiivlepingu on töötajatel võimalik saavutada paremaid töötingimusi. Tööandjale annab kollektiivleping kindluse, et seni kuni kollektiivleping kehtib ning tema omapoolseid kohustusi täidab, töötajad samade tingimuste parendamise nimel streikida ei tohi. Toetusstreigi korraldamise võimalust see aga ei välista. Pooltel on võimalik kollektiivlepingut sõlmides küll kokku leppida ka teistsuguses töörahu klauslis, mis näiteks välistab ka toetusstreigi korraldamise. Seega tuleks enne streigi või toetusstreigi korraldamist meelde tuletada, milles kollektiivlepingut sõlmides kokku sai lepitud.
Mida teha streigi/toetusstreigi ajal töötajaga, kes aktsiooniga ei ole ühinenud?
Streigis ja toetusstreigis osalemine on vabatahtlik ja loomulik on, et kõik ei soovi nende aktsioonidega ühineda. Need töötajad ja tööandja jätkavad töölepingu täitmist vastavalt seal kokkulepitule ehk töötaja peab tegema tööd, tööandja talle selle tagama ja maksma töötasu. Olukorras, kus suur hulk töötajaid tööd ei tee, ei pruugi ka nendel töötajatel, kes aktsioonidega ei ühinenud, olla võimalik oma tööd teha. Sellisel juhul võivad töötaja ja tööandja näiteks kokku leppida võimalikes alternatiivsetest ülesannetes, mida töötaja oleks valmis aktsiooni perioodil täitma, mis teistest töötajatest ei sõltu. Samas võib juhtuda, et parim lahendus on, et selline töötaja jääb neil päevil lihtsalt koju. Töötasu on tal selle aja eest siiski õigus saada, kuna töötakistus ei ole tema poolt põhjustatud.
Kas tööandja tohib töötajal streigis/toetusstreigis osalemise keelata?
Tööandja ei tohi keelata töötajatel streikimist või toetusstreigis osalemist. Töötajal on õigus sellel ajal töötegemisest keelduda. Rakendada hilisemaid sanktsioone töötajate osas, kes osalesid seaduslikus streigis või toetusstreigis just selle pärast, et töötajad neid aktsioonides osalesid, on samuti keelatud.
Kas töötajale tuleb maksta töötasu streikimise/toetusstreigis osalemise aja eest?
Tööandja ei pea streikivale või toetusstreigis osalevale töötajale streikimise aja eest töötasu maksma.
Kas töötaja peab streikima/ toetusstreigis osalema, kui töötajate üldkoosolek või ühing on otsustanud, et streigitakse/korraldatakse toetusstreik?
Streigist ja toetusstreigist osavõtt on vabatahtlik. Töötaja ei pea streikima, vaatamata sellele, et enamus tema kolleegidest on sellise otsuse teinud. Jääb tema otsustada, kas olla teiste töötajatega solidaarne või mitte. Streikijatel ja toetusstreigis osalejatel ei ole lubatud takistada aktsiooniga mitteühinenud töötajate tööleasumist.
Kelle käest saada töökohal informatsiooni toimuva kohta?
Kõige informeeritum inimene streigi/toetusstreigi situatsioonis peaks olema streigijuht. Tema on kohustatud rakendama meetmeid tööandja vara säilimiseks, seaduslikkuse ja avaliku korra tagamiseks ning jagama ka vajalikku informatsiooni.
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Kas minu suvisel kaitseväe õppekogunemisel oldud aeg arvatakse ikka põhipuhkust andva aja hulka?
Vastas Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 68 lõike 2 kohaselt arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg, samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda TLS § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Seaduseandja on eelnimetatud sättes erandina välja toonud TLS § 19 punkti 3, milline sätestab töötaja õiguse keelduda töö tegemisest juhul, kui ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid.
Seaduseandja ei ole aga teinud erandit sama paragrahvi (TLS § 19) punkti 5 osas, milline sätestab töötaja õiguse keelduda töö tegemisest, juhul kui ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel. Eelnevast tulenevalt võib järeldada, et kaitseväe õppekogunemisel oldud aega ei arvata põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka. Küll võivad aga töölepingu pooled vajadusel eraldi kokku leppida selles, et õppekogunemisel viibitud aeg arvatakse töötaja põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka.
Juuli Laanemets
- Üksikasjad
Vilve Torn
Sclerosis multiplex’i põdejad varjavad oma haigust tööandja eest, sest kardavad töökohta kaotada.
Anu (26, nimi muudetud) põeb sclerosis multiplex’i (SM) kuuendat, Siret (29, nimi muudetud) üheksandat ja Pille-Katrin Levin (41) üheksateistkümnendat aastat.
Noorte täiskasvanute kesknärvisüsteemi haigus sclerosis multiplex (SM) armastab endast märku anda 20. ja 40. eluaasta vahel.
Anu kuulub nende patsientide hulka, kellel igapäevane kätevärin enam üle ei lähe. See muudab tööturul oleku tema jaoks mõnevõrra keeruliseks, sest seda seika ei saa tööandja eest ühegi nipiga varjata.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Lehekülg 1201 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee