Artiklid
- Üksikasjad
Lugejat huvitab, kas töötajal on kohustus olla töökohal enne tööpäeva algust.
Lugeja selgitab: «Näiteks tööpäev algab 7.00 ja tööandja nõuab, et ollakse kohal varem, et vajalikud arvutiprogrammid kella seitsmeks töövalmis oleksid. Nende käivitamine kestab ca 5 – 10 minutit. Küsimus on sellise olukorra kohta, kus need eelnevad 5 – 10 minutit ei ole tasustatud ega kuulu tööaja sisse.»
Vastab vastused.ee leheküljel METI personaliabi info- ja personalitöötaja Merike Michelson
Kui kehtib nõue, et arvutid kella 7.00-ks töösoojad oleksid, siis selle nõude tagamiseks peaks Teie ametlik ja tasustatud tööpäev algama tõepoolest enne kl 7.00.
Normaalsete töösuhete juures ei tee sellises olukorras tavaliselt kumbki pool varasemast tööpäeva algusest probleemi, kui sellega kaasneb töötaja võimalus mõistlikkuse piirides reguleerida lõunapausi pikkust või tööpäeva lõpuaega.
Teie poolt püstitatud küsimus viitab teravnenud töösuhetele ja ilmselt oleks mõistlik pöörduda algpõhjuse juurde ning teise osapoolega olukord emotsioonidevabalt läbi arutada. See eeldab muidugi mõlema poole vastavat soovi.
Toimetas: Liis Velsker, reporter
- Üksikasjad
Toimetaja: Aive Sarjas
Lugeja küsib: Töötaja lahkus meilt töölt ette teatamata ja meile tundmatus suunas, mistõttu olime sunnitud talle töölepingu üles ütlema. Töötajast jäi maha tööleping. Kas tööandjana peaksin selle töötaja töölepingu alles hoidma? Ja kui pikaks ajaks siis?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Töölepingu seaduse § 5 lõike 5 kohaselt säilitab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti (tavaliselt töölepingut) selle kehtivuse ajal ning kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates.
Seega peaksite kõnealuse töötaja töölepingut säilitama talle töölepingu ülesütlemise järgselt veel kümme aastat.
- Üksikasjad
Tööandjate keskliit teeb ettepaneku jagada sotsiaalmaksu koormus selliselt, et tööandjad jätkavad sissemakseid pensionisüsteemi, töövõtjad aga teevad sissemakseid ravikindlustusse. Lisaks hakkavad tööandjad tegema sissemakseid tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusse. Uue ravikindlustussüsteemi loomisel võetakse aluseks töötuskindlustussüsteem, kuhu panustavad nii tööandjad kui ka töövõtjad ja seda juhitakse pariteetsetel alustel.
„Tegemist ei ole mitte lihtsalt maksukorraldusliku, vaid sisulise muudatusega,“ rõhutas tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. „Sotsiaalmaksureformi eelduseks on, et töötajate netopalk ei lange ja kindlustuskaitse võrreldes senisega ei halvene.“
Kriisi sõnul tegid tööandjad juba oma esimeses manifestis ettepaneku viia sotsiaalmaksukohustus tööandjate ja töövõtjate vahel pariteetsetele alustele, muutes sotsiaalmaksu osaliselt töövõtja maksuks. See võimaldaks sotsiaalkindlustuse küsimustesse kaasata ka kindlustatud isikud – töövõtjad.
„Sotsiaalmaksu ja tulumaksu käsitlemine üksikisiku maksukohustusena võimaldaks teha selgemaid valikuid tulu ümberjaotamise osas ja suurendaks ühiskondlikku huvi maksude otstarbeka kasutamise kontrollimiseks. Eesti poleks selles küsimuses erandiks, sest ka teistes riikides on võetud suund sotsiaalmaksu käsitlemisele üksikisiku tulumaksuna,“ öeldakse „Tööandjate manifestis 2007–2011“.
„Euroopa Liidus on sotsiaalmaksu koormuse jagamine töötajate ja tööandjate vahel tavaline,“ märkis Kriis. „Näiteks Euroopa majandusmootoriks ja sotsiaaldialoogi musternäidiseks oleval Saksamaal jaotub sotsiaalmaks tööandja ja töövõtja vahel võrdselt ning sellele on seatud lagi. Selles võrdluses oleks meie pakkumine ametiühingutele isegi vastuvõetavam – rahaliselt mahukama pensionikindlustuse eest tasuvad jätkuvalt tööandjad.“
Sotsiaalmaksu näol on sisuliselt tegemist üksikisiku tulumaksu eriliigiga, mille eesmärk on finantseerida ravikindlustuse ja riikliku pensionikindlustuse süsteeme. Vastavalt sellele jaguneb sotsiaalmaks (33%) ravikindlustusmaksuks (13%) ja pensionikindlustusmaksuks (20%). Sotsiaalmaksu omapäraks Eestis on asjaolu, et selle maksmise eest vastutab tööandja ja sotsiaalmaks ei kajastu otseselt töötaja brutopalgas nagu tulumaks.
Tööandjate keskliit esindab 1500 Eesti tööandja huve suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ja ametiühingutega.
Allikas: Eesti Tööandjate Keskliidu pressiteade, 17. oktoober 2012
Kuula Tarmo Kriisi selgitusi tööandjate ettepanekule KUKU raadios siit >>(media.kuku.ee/intervjuu/intervjuu201210171413.mp3) ja Harri Taliga kommentaari sellele siit >> (media.kuku.ee/intervjuu/intervjuu201210171439.mp3)
Vt ka
Eiki Nestor: tööandjate sotsiaalmaksu jagamise ettepanek on üle kümne aasta vana (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eiki-nestor-tooandjate-sotsiaalmaksu-jagamise-ettepanek-on-ule-kumne-aasta-vana.d?id=65126454)
Euroopa kannatab vähepaindliku tööturu hädade tõttu (http://tooandjad.ee/et/kompetents/uudised/15721-euroopa-kannatab-vaehepaindliku-toeoeturu-haedade-tottu)
- Üksikasjad
Töötan töölepingu alusel E-R 8.00-17.00. Inventuur toimub laupäeval ja mind on määratud laokomisjoni. Kas mul on õigus saada selle päeva eest raha?
Vastab METI personaliabi OÜ juhatuse liige Tiit Kruusalu:
Kuna tegemist on tööga väljaspool kokkulepitud tööaega ja -mahtu, siis tuleks laupäevast inventuuri vaadelda kui ületunnitööd. Ületunnitöö tegemine eeldab sellekohast eelnevat kokkulepet. Seadus näeb ette ületunnitöö hüvitamise eelkõige samas mahus vaba aja andmisega, kui ei ole kokkulepet ületundide hüvitamiseks rahas. Rahalise hüvituse korral maksab tööandja ületundide eest 1,5-kordset tasu. Ületunnitöö tegemist reguleerib TLS § 44.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel (http://www.vastused.ee/loe/oigus/toooigus/1.html).
- Üksikasjad
Naised, kellel on väikesed lapsed, ei püüa töökoha otsinguil sellest eriti rääkida. Arvatakse, et nii vähenevad šansid hea ameti saamiseks. Ometi on vanemlik staaž hindamatu kogemus karjääriredelil tõusmiseks!
Elades erakluses koos väikelapsega, tekib alati tunne, et ollakse lootusetult elust maha jäänud: unustatud on see, mida kunagi teati, ei oska teha enam seda, mida omal ajal tehti. Seetõttu, suundudes tööintervjuule, väriseb noor ema ilmsest ebakindlusest. Ning see kindlusetus kandub mingil müstilisel moel üle tööandjale. Kõik peaks aga olema hoopis vastupidi! Otsustage ise.
On õhtu, te seisate pliidi ääres ning keedate putru, põrandal teie juures mängib aastane tütreke. Ootamatult tungib kööki teie kolmeaastane poeg, komistab õele otsa, kukub ning lööb pea valusasti vastu lauanurka. Mõlema lapse kisa täidab köögi. Samal hetkel valgub keemaläinud puder üle potiääre. Heliseb telefon…
Tuttav pilt? Tundub, et veel veidi ja te jätate kõik sinnapaika ning põgenete teisele poole maakera. Ometi ei jookse ju! Ei, te karastute ning muutute tugevamaks, kannatlikumaks — need on aga just need iseloomujooned, mis peavad olema heal töötajal. Nii õpetavad lapsed meid raskustest jagu saama.
Ema 13 asjalikku omadust
Iga töö nõuab mitte ainult teadmisi, vaid ka teatud kindlaid oskusi ning iseloomuomadusi: töökust, initsiatiivikust, suhtlusvõimet jms. Tänapäeval on kombeks viidata kõikidele oma väärtustele otse CV-s, ootamata, kuni neid märkab töövõtja.
Niisiis, kui hakkab lõpule jõudma lapsepuhkus ning te kavatsete taas aktiivselt elama hakata, ärge kiirustage saatmast kõikvõimalikesse töökohtadesse oma vana CV-d, mis kirjutatud enne lapse sündi. Võtke pliiats ja paber ning püüdke analüüsida, mida olete viimasel ajal õppinud. Kui asjasse tõsiselt suhtuda, koostate kindla peale aukartustäratava nimekirja väärtustest, mida võib ära mainida oma uues CV-s. Seal leidub kindlasti alljärgnevaid omadusi:
1. Oskus paralleelselt töötada mitme ülesande lahendamise kallal. (vt. lugu pudruga).
2. Vastupidavus igasugustele stressiolukordadele. (vt. sama )
3. Vastutustunne. Kui olete õppinud olema hoolas lapsevanem, siis ei suhtu te ka töö juures oma kohustustesse lohakalt.
4. Oskus strateegiliselt mõelda. Lapsi kasvatades õpime pidevalt arvestama meie poolt momendil vastu võetud otsuste lähemaid ja kaugemaid perspektiive.
5. Paindlik mõtlemine. Teil on plaan teatrisse minna. Piletid (muide, üldsegi mitte odavad) on ostetud. Etenduse päeval avastate, et lapsel on palavik. Eks ole tuttav lugu? Jah, lapsed on suured meistrid meile selliseid “üllatusi” valmistama ning meie plaane segama. Mis siis ikka, tuleb jääda haige lapsega koju. Karastunud lapsevanem, puutudes taolise situatsiooniga juba kümnendat korda kokku, ei satu enam meeleheitesse. Ta suudab jääda rahulikuks ning lepib muutunud asjaoludega.
6. Kannatlikkus. Kui palju aega kulub teie mudilasel 25-meetri pikkusele teekonnale koduuksest autoni? Terve igavik! Ta peatub ju igal sammul, et avastada järjekordselt midagi vapustavat. Lastel on oma elutempo. Ning nendega arvestamine on suur kunst.
7. Oskus kokku leppida. Seda tehnikat ei õpeta mitte keegi teine paremini kui kangekaelsed ja visad lapsed. Need, kes valju nutuga kukuvad kõnniteele, et saada oma tahtmist või need, kes kategooriliselt keelduvad supist, mida olete tervelt pool päeva nimelt tema jaoks valmistanud.
8. Diplomaatilisus. Laste kollektiivis kerkivad paratamatult esile konfliktsituatsioonid. Sama käib ka täiskasvanute kohta. See, kes on õppinud mudilaste vahel liivakastis vorme jagama, saab rahulepitajaks ka kaastööliste seas.
9. Hea reageerimisvõime ning oskus kiiresti otsuseid vastu võtta. Teie laps jookseb sõidutee suunas, mõtlemiseks siin aega ei ole — teie reageermiskiirusest sõltub lapse elu. On muidugi ka vähem pingelisi olukordi. Näiteks, kui põngerjas sattus kogemata jäätiseleti taha ning jonnib nüüd seal. Sel juhul peate kiiresti orienteeruma ning otsustama, milline oleks parem käitumisviis: kas anda alla ja osta talle jäätis või jääda vankumatuks.
10. Oskus võtta situatsiooni sellisena, nagu see on. Te unistasite, et pojast saab majandusteadlane, tema aga vihkab matemaatikat. Tahtsite endale ühte last, tulid aga hoopis kaksikud. Jääb üle vaid olukorraga leppida ning õppida koos sellega elama. Ega ka töökohal pole kõik ideaalne. Teie oskusest võtta ilma sisemise protestita vastu reaalsus, sõltub, kas kohanete uues kollektiivis.
11. Võime reastada prioriteete. See puudutab nii koduseid kui ka tööülesandeid.
12. Füüsiline vastupidavus. Elu koos väikeste lastega on seotud suure füüsilise koormusega. Ja mida maksavad unetud ööd lapsevoodi kõrval? Siin ei räägita üldsegi nendest üliinimlikest pingutustest, mis nõutakse naiselt sünnituse ajal. Te pole kaugeltki nii nõrk, kui teile näib.
13. Produktiivsus ja organiseeritus. Noorel emal tuleb võimalikult efektiivselt kasutada aega, ühildades seda teiste pereliikmete režiimiga.
Ehk piisab. Kas oli tunda, kuidas enesehinnang kerkis? Pole kahtlust, et võite ise seda nimekirja jätkata, tuginedes oma unikaalsetele vanemlikele kogemustele.
Uued kõrgused
Mis puutub tõketesse, mis lastevanemate ees teel uutele ametikõrgustele pidevalt üles tõusevad, siis nendega tuleb kindlasti võidelda. Lastehaigused, lasteaiapeod, tegemata jäänud koolitööd ei tohi olla ahelaiks teie liikumisel mööda karjääriredelit üles. Mida siis teha? Otsige vanaemadelt tuge, kasutage lapsehoidjate abi, leidke hea lasteaed ning tugev kool. Ja siis teie hääl ei värise, kui potentsiaalne ülemus küsib laste kohta. Teatate talle uhkusega, et teil on laps (kaks, kolm, neli…), ning kinnitate, et see ei kajastu mingil moel teie töö efektiivsuses.
Aga võibolla te juba töötate ning ilmutate täie rinnaga kõiki oma suurepäraseid omadusi? Siis mõelge sellele, kas teie praegune palk vastab teie ebatavalistele võimetele. Kas poleks tõepoolest aeg tõstata küsimus palgalisa saamiseks? Peamine — ärge hinnake end liiga madalalt, nii tekib ka teistel võimalus teid austada.
Naistekas
Lehekülg 1197 / 1652