Üksikasjad

Avaldatud: 09 april 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse. Seekord on teemaks tööandjalt vanade palgalehtede nõudmine.

Küsimus

Kas mul on õigus tööandja raamatupidajalt saada kuni kolme aasta vanused palgalehed? Nende alusel saab tagasi osa töötasu, mis on saamata jäänud, aga pole enam kõiki lehti alles ja töötajad, kes on küsimas käinud, nendele pole antud. Kas seaduses on mõni paragrahv, millele viidates võiksin enda palgalehti nõuda?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee

Teatiseid töötasu kohta on võimalik tööandjalt küsida tuginedes töölepingu seaduse § 28 lõige 2 punktile 12, mille kohaselt on töötajal õigus nõuda teatist, mis sisaldab andmeid talle arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.

Töötajal on õigus küsida andmeid keskmise töötasu arvutamise ja igakuise töötasu kohta sõltumata sellest, kas makstakse ajaühiku (kuutöötasu) või töösoorituse eest (tükitöö), samuti on õigus küsida infot töötaja lisatasude, preemiate jms kohta.

Töölepingu seadus ei sätesta üksnes töösuhte ajal teatiste ja andmete andmist töötajale. Kuna sellist piirangut pole seatud, seega pole tööandjal alust keeldumiseks.

Soovitav on vastav nõue tööandjale esitada kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis st e-posti või faksi teel.

Toimetas: Eger Ninn

Üksikasjad

Avaldatud: 05 april 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Kuidas arvutatakse puhkusetasu, kui mul on muutumatu suurusega töötasu? Olen lugenud, et kasutatakse erinevaid arvutuskeeme. Kas muutub midagi tasu arvestuses, kui võtan puhkust välja osade kaupa (1-2 nädalat korraga)?

Vastas õigusbüroo VK & Partnerid jurist Kuldar Kirt

Puhkusetasu arvutamisel tuleb lähtuda TLS § 70 ja § 29 lg 8 ning Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusest nr 91 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord.

Nimetatud määruses § 1 lg 1¹ on sätestatud, et kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu eest ainult muutumatu suurusega töötasu, siis puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu. Osade kaupa puhkuse välja võtmisel jääb tasu arvutus samaks.
Vajalik on ka puhkepäevade arvestuse pidamine.

Juuli Laanemets

Üksikasjad

Avaldatud: 05 april 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Asusin tööle 1.09.2010. aastal. Läksin puhkusele 2011 aasta juulis ja võtsin välja töövõimetusprotsendi alusel (töövõimetus 40%) 7 päeva.
Nüüd, 2012 aasta kevadel võtsin välja töövõimetuse protsendi alusel 7 tasulist päeva. Lahkusin töölt 23.03.2012. Saamata jäi minul terve aasta eest puhkuse raha, sest välja võtsin sellel aastal ju ainult 7 päeva. Lõpuarvet mulle töölt ära tulles ei antud ja pole ka järgi kutsutud. Tööraamatut ei küsitud üldse, kui sinna tööle läksin.
Lahkusin töölt päevapealt oma avalduse alusel, sest töö oli minu jaoks väga raske ja mõjus tervisele .

Vastas Õigusbüroo VK & Partnerid jurist Kuldar Kirt

Reeglina toimub töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alusel, järgides TLS § 97 sätestatud tähtaegu. Vastavalt TLS § 88 lg 3 võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

Enne ülesütlemist peab tööandja võimaluse korral pakkuma töötajale teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.

Töötaja poolt toimub töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 sätestatud alustel, järgides TLS § 98 sätestatud ülesütlemise etteteatamise tähtaegu. Kuna käesoleval juhul on töötaja ise avaldanud soovi töölt lahkumiseks ning eeldatavasti on tööandja sellega nõustunud, siis loetakse tööleping lõppenuks töötaja poolt tööandjale vastava ülesütlemisavalduse esitamisest. Juhul, kui töötaja lahkus töölt omavoliliselt ilma töölepingut üles ütlemata, tekivad tööandjal töölepingu seadusest tulenevad nõuded töötaja vastu.

Arvestades TLS § 71 sätestatut on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

Juhul, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, tuleb järgida TLS § 100 lg 4 sätestatut, mille kohaselt maksab sellisel juhul tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.

Kuna töösuhe on küllaltki põhjalikult reguleeritud, siis tuleks igale juhtumile läheneda individuaalselt, kasutades vajadusel professionaalset õigusteenust.

Juuli Laanemets

Üksikasjad

Avaldatud: 03 april 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Küsimus: Tööandjal on probleem töötajaga, kellel on alles katseaeg, kuid too viibib praegu haiguslehel. Soovime temaga töölepingu lõpetada võimalikult kiiresti, kuna ta ei saa oma tööülesannetega hakkama ja tema kohta on esitatud ka juba kolm kirjalikku kaebust. Kas võib seda teha haiguslehe ajal ja mis paragrahvile tuleks sel juhul viidata?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda ka töötaja töövõimetuslehe ajal. Töölepingu ülesütlemise põhjendus saab tugineda seaduses toodud alustele. Kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja/või isikuomadused pole katseajal vastanud tasemele, mida nõutakse kokkulepitud töö tegemisel, siis on tööandjal õigus tööleping katseaja jooksul üles öelda töölepingu seaduse (TLS) § 86 lõike 1 alusel. Ülesütlemist tuleb ülesütlemisavalduses töötajale põhjendada.

Katseajal tuleb töölepingu ülesütlemisest ette teatada 15 kalendripäeva või hüvitada töötajale vähem ette teatatud päevad.

Ülesütlemisavaldus kui tahteavaldus tuleb edastada töösuhte teisele poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lõige 1). Suuline ülesütlemisavaldus on tühine ja tagasiulatuval kuupäeval leping lõppeda ei saa. Kõige varem saab leping lõppeda tahte teatavaks tegemise päeval - näiteks avalduse töötajale kättetoimetamise või tähitud kirjana postkontoris kättesaadavaks tegemise päeval. Ülesütlemisest katseajal võib teatada ka katseaja viimasel päeval, kuigi leping lõpeb alles pärast katseaja lõppu.