Artiklid

Piret Lakson

Vajalikud, ent ülikeerulised seadused takistavad paljusid alaealisi töö­kogemust hankimast.

Pärnu 10. klassi näitsik Ketryn Kustasson alustas suviti töötamist eri töölaagrites 11-aastaselt. Paar aastat tagasi sai ta kohalikku baari abitöötajaks, kuid sinna ta enam ei kandideeri. „Ei olnud kindlat graafikut ega midagi, pidin pidevalt telefoni otsas rippuma, et äkki mind vajatakse. Otsin midagi kindlamat, kuid see on raske,” kinnitas Kustasson, kes uurib võimalusi peamiselt oma tuttavatelt. Kustasson soovib saada klienditeenindajaks, aga võib ka koristada – peaasi, et saaks kogemusi ja ise raha teenida.

Seda soovivad paljud kooliõpilased. Peagi jõuab kätte suvepuhkus ning juba praegu lokkavad tööportaalid ja foorumid noorukite tööotsimiskuulutustest. Samuti on siis rohkem hooajalisi tööpakkumisi.

Enne tööle asumist on aga rangelt soovitatav end oma õiguste ja kohustustega kurssi viia, sest neid on palju. Alaealistele tuleb tagada erikaitse tööst tulenevate ohtude eest ja tööandjad peavad olema valmis alaealise eest vastututama. See on ka põhjus, miks ettevõtete uksed alaealiste ees sageli suletuks jäävad. „Alaealisena ei taha mind keegi tööle, ega naljalt ilma tutvusteta ei saa. Ka seadused on totrad: kohvikus puutun kokku alkoholiga, järelikult seaduslikult tööle ei saa!” ütles Kustasson.

Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon nentis, et noor ei tohi töötada teda kahjustavate ohuteguritega keskkonnas ega kohtades, mis ohustavad tema kõlblust, näiteks on keelatud käidelda alkoholi ja ka baaris laudadelt tühje napsiklaase korjata.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Kristiina Viiron

Kui tööotsija omale seatud kriteeriume ei madalda, läheb õige töö leidmisega pikalt.

19-aastane abikoka paberitega Julia Marahova on töötu olnud sügisest saati, mil ta Tartust pealinna kolis ja seetõttu abikoka tööst Tartu tööstushariduskeskuses loobuma pidi. Ligi poole aasta pikkusesse aega jääb u 50 laiali saadetud CV-d, millest paljud on jäänud vastuseta või olnud äraütlevad. Ühest tööpakkumisest aga loobus neiu ise. „Kohaleminek oleks liiga kaua aega võtnud – tund aega,” põhjendab ta. Julia Marahova möönab, et ega ta kiiret tööle saamist lootnudki, kuna tema töökogemus on nii väike. Usub aga, et leiab tööd kindlasti suveks, mil toitlustus lisatööjõudu vajab. Seniks tuleb hakkama saada elukaaslase palgaga.

29-aastase majandushariduse ja raamatupidamistöö kogemusega Klaarika tööotsingud kestsid poolteist aastat tagasi kokku ligi viis kuud. Ta tõdeb, et kuigi oli kolm aastat töötanud raamatupidajana-projektijuhina ühes väikses ettevõttes, ei maksnud tema kogemus toona tööturul väga midagi, sest rakenduseta oli küllaga ka suurtes firmades töötanud raamatupidajaid.
„Otsustasin siiski, et poole aasta jooksul üritan leida erialast tööd, mis mulle endale meeldib ja kus on ka normaalne palk,” meenutab ta ja lisas, et muule tööle, näiteks lapsi hoidma oleks ta tuttavate kaudu saanud ka kohe minna.

„Aga teadsin, et kui lähen enda jaoks kehvema töö peale, siis ma ka jään sinna, sest ei viitsi uut tööd otsima hakata,” selgitab Klaarika. Kuna ta eelmisest töökohast koondati, aitas tööotsingute aega üle elada töötuskindlustus.

CV-sid sai laiali saadetud u 30 ja mitmele vestlusele kutsuti teda ka.

Parema palgaga koht

„Mul oli näiteks viis vestlust mainekate tööandjate juures,” märgib Klaarika, et ta ei kaotanud selle aja jooksul sidet töömaailmaga – ta sai oma CV-dele vastuseid ja temaga peeti vestlusi, ehkki tööpakkumistega need ei päädinud. „Töötukassas ka öeldi, et see on hea tulemus, paljud ei saa oma CV-dele üldse vastuseid. See aitas mul tuju ülal hoida, ehkki see polnud kerge. Kogu aeg oli peas ka mõte, et äkki peaks siiski kehvema töö vastu võtma,” tõdeb ta.

Ühest arvestatavast intervjuule minekust loobus ta ise, sest tundis, et sealsed ülesanded käinuks tema teadmistele üle jõu.

Pärast nelja kuud töötut olemist ja järjekordset töövestlust sai ta pakkumise ühelt riigiasutuselt, mille rõõmuga vastu võttis. „Kui vestlusele läksin, seadsin endale kriteeriumi, et sealsed inimesed peavad mulle sümpaatsed tunduma, ja see oli neist kohtadest, kus käinud olin, esimene, kus inimesed mulle tõesti meeldisid,” märgib ta, et kokkuvõttes töötas tema plaan hästi ja see, mis ta omale eesmärgiks seadis, selle töökohaga ka täitus.

21-aastane valdavalt ehituses töötanud Andres otsis sobivat tööd kaks aastat, määravaimaks teguriks palk. Töötuks ta end ei võtnud ja tegi aeg-ajalt väiksemaid otsi. Kuna ta elab Järvamaal, jäid mitmed ettevõtted, kus töötada võinuks, kodust liiga kaugele.

Mõni aeg tagasi sai Andres tööd metallifirmas, kus ta aga jõudis olla vaid kolm nädalat, sest sõber tegirahaliselt parema pakkumise, ja nii töötab ta nüüd hoopis kopa peal.

Statistika
Kui kaua kulub aega
■Töötukassa statistika näitab, et poole aasta jooksul leiavad omale töö ligi pooled registreeritud töötutest. Näiteks 2010. aasta 31. detsembri seisuga sai poole aasta jooksul tööd 47,7% töötuna arvel olnuist, tänavu 31. märtsi seisuga aga 56,5%.

■10–13%-l kulub töö leidmiseks 6–8 kuud. Nii sai selle aja jooksul 2010. aasta 31. detsembri seisuga 11,9% töötutest, selle aasta märtsi seisuga aga 13,3%.

■6–11%-l kulub töö leidmiseni 9–11 kuud. 11,2% töötutest sai uuesti ametisse 2010. aasta detsembri seisuga, selle aasta märtsi andmetel aga 6,4%.

■2010. aasta detsembri seisuga kulus 12–23 kuud töö saamiseks 22,8%-l töötuna arvel olnutest, selle aasta märtsis aga 12,4%-l.

■Vähemalt 24 kuud on töötuna arvel 2010. aasta detsembri seisuga olnud 6,5% kõigist registreeritud töötuist, selle aasta märtsi seisuga aga 11,3%.

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse. Seekord on teemaks puhkuse väljavõtmine.

Küsimus

Tööandja ei ole koostanud puhkuste ajakava 2012. aastaks ja ei ole siiani arvestanud ka töötajate soovidega puhkuse osas. Paljudel töötajatel on veel kasutamata puhkust eelnevast aastast. Millised õigused on töötajatel saada ettenähtud puhkust 2012. aasta eest ja ka eelneval aastal kasutamata puhkuse osas?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ann Tiitson

Vastavalt töölepingu seaduse §-le 55 eeldatakse, et töötaja igaaastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.

See tähendab, et töötajal peab olema võimalus kasutada kalendriaastas põhipuhkust 28 kalendripäeva, kui ei ole ettenähtud pikemat põhipuhkust. Seaduse § 69 lg 2 kohaselt koostab tööandja puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul.

Puhkuste ajakava mittekoostamise korral või puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (st teate võib saata ka lisaks kirjalikule vormile veel näiteks e-posti või faksi vahendusel), märkides teates, millal ja kui pikaks perioodiks ta soovib puhkusele jääda.

Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada puhkust täies ulatuses ja põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul, kasutamata puhkus viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Põhipuhkuse nõue aegub aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.

Eelnevast nähtub, et töötaja peab oma iga-aastase puhkuse täies ulatuses ära kasutama. Kui see ei ole võimalik, siis viiakse kasutamata jäänud puhkuse osa järgnevasse aastasse. Kasutamata jäänud puhkuse osa all peetakse silmas puhkust, mille väljavõtmist on takistanud kas ettevõtte hädavajadused või töötaja isikust tulenev oluline põhjus.

Kuigi igas kalendriaastas tuleb välja võtta 28 kalendripäeva põhipuhkust, on oluline on rõhutada, et TLS ei sätesta, millises järjekorras ja millise perioodi eest töötajale puhkusi antakse, st kas töötaja saab esmalt jooksva aasta puhkuse ja alles seejärel varasemalt kasutamata jäänud puhkuse või vastupidi.

Puhkuste kasutamise eelisjärjekorra määramine jääb poolte kokkuleppe lahendada. Kokkulepete tegemisel on oluline võimaldada töötajale väljatöötatud puhkuste kasutamist enne puhkusenõude aegumist. Tööandja ettevõttesisesed puhkuse kasutamise reeglid ei saa viia tulemuseni, kus töötajal puudub võimalus oma puhkus enne selle aegumist ära kasutada.

Esitades tööandjale avalduse puhkuse kasutamiseks on soovitav avalduses märkida, millise perioodi eest ta puhkust soovib saada, st kas tegemist on näiteks 2012. aasta puhkusega või eelmisel aastal kasutamata puhkusepäevadega.

Peab silmas pidama, et põhipuhkuse 28 kalendripäeva võib üksnes poolte kokkuleppel kalendriaasta sees jagada osadeks. Taolise kokkuleppe olemasolul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 kalendripäeva.

Töölepingu seaduse § 69 lg 7 kohaselt on teatud tingimuste olemasolu korral töötajatel õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal. Nii on õigus kasutada põhipuhkust naisel vahetult enne ja pärast rasedus-ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal.

Puhkuse aja valimisel on eelised vanematel, kes kasvatavad kuni seitsmeaastast last ja vanemad, kes kasvatavad seitsme- kuni kümneaastast last peavad saama soovi korral puhkuse lapse koolivaheajal.

Toimetas: Eger Ninn, ajakirjanik

Helve Toomla
jurist

Kuidas arvutatakse puhkusetasu järgmisel juhul: 2011. aasta eest anti kümme päeva puhkust 2012. a jaanuari lõpus. Töötasu aga 1. jaanuarist vähendati, eelmisel aastal oli see kõik 12 kuud ühesugune. Kas sel juhul n-ö jätkatakse puhkuse ajal palga maksmist (kui jah, siis kas uue või vana palga järgi)? Või peaks jaanuaris puhkusetasu arvutama eelmise aasta kuue kuu keskmise töötasu alusel? Kas on õige, et võttes puhkust tänavu veebruarist juunini, saaks puhkaja tasu eelmise kuue kuu keskmise töötasu alusel, aga alates juulist puhkajad saavad juba praeguse palga ehk jaanuarist kehtima hakanud vähendatud palga järgi?

Selle aasta algusest jõustusid vabariigi valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” muudatused ja nüüd on puhkusetasuna võimalik arvestada töötasu, kuid seda ainult juhul, kui puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest maksti muutumatu suurusega töötasu. Tegemist ei ole töötasu säilitamisega nagu kunagi aastate eest. Seetõttu tuli küsijale jaanuaris arvutada puhkusetasu sellest töötasust, mida talle maksti möödunud aasta juulist detsembrini ühesuuruste summadena, mitte lähtuda vähendatud palgast.

Neil, kes lähevad puhkusele veebruarist juunini, on üldjuhul arvestuse aluseks oleva kuue kuu (detsembrist maini) sees töötasu muudatus, seetõttu tuleb puhkusetasu arvutada keskmise töötasu alusel, kuid pärast seda võib jälle puhkusetasuna maksta muutumatu suurusega töötasu, st vähendatud palka.
Kuna puhkusetasu tuleb arvutada enne eelviimast tööpäeva, siis võib arvutamise vajaduse tekke aeg muuta arvesse võetavaid kuid. Näiteks juhul, kui töötaja jääb puhkusele esmaspäeval, 2. juulil, tuleb talle puhkusetasu arvutada juba 28. juunil või isegi veel varem ja arvesse võetavad kuud on detsembrist maini ning küsijale peaks arvestama keskmist töötasu, kuna palk selle aja sees muutus.

Ka uue korra puhul on lubatud vana põhimõtte rakendamist – töötajale soodsama arvestusviisi kasutamist.

Nelja aasta eest ametiühingute, tööandjate ja valitsuse heaks kiidetud töölepingu seaduses tekitab töötajaile kõige enam probleeme asjaolu, et tööandjad kipuvad sageli kuritarvitama võimalust sõlmida suuline tööleping tähtajaga kuni kaks nädalat.

«Suuline tööleping jätab töötaja sisuliselt kaitseta, sest kui tööandja seda rikub, on töötajal pea võimatu tõestada, millistes töö- ja palgatingimustes tegelikult kokku lepiti,» märkis EAKL esimees Harri Taliga.

Maksu- ja tolliameti hiljutised kontrollreidid tõestasid, et suulised töölepingud on massilised näiteks ehitussektoris. «Soovitame töötajail suhtuda suulise töölepingu pakkumisse kui häiresignaali, sest lisaks ümbrikupalgale ähvardab neid ka ilmajäämine pensioni-, ravi- ja töötuskindlustusest,» hoiatas ametiühingujuht.

Arvukalt töövaidlusi põhjustavad ka töölepingud, mille sõlmimisel ei lepita täpselt kokku tööaja- ja palgatingimusi. Segadus tööajaga mõjutab aga otseselt makstavat tasu – teatavasti tuleb ületunnitöö eest maksta täiendavalt, ja kui seda ei tehta, kannatab töötaja.

Et töötajad ja tööandjad paremini orienteeruksid keerulise sõnastusega uues seaduses, andis EAKL aasta eest Euroopa sotsiaalfondi toel välja töölepingu seaduse e-käsiraamatu. Tasuta saavad seda kõik huvilised kasutada ametiühingute keskliidu (www.eakl.ee) või töötukassa veebilehe (www.tootukassa.ee/index.php?id=12495) kaudu.

Aastaga on e-käsiraamat kogunud enam kui 10 000 kasutajat. Võrdluseks võib öelda, et eelmisel aastal müüdi Eestis kokku vaid 7500 digiraamatut.

Toimetas: Sirje Niitra,