Artiklid
- Üksikasjad
Sotsioloog Iris Pettai sõnul on vanemaealised Eesti tööturul keerulises olukorras ning selle üheks põhjuseks on, et nii riik kui tööandjad peavad nendesse investeerimist mõttetuks.
Eesti tööealisest elanikkonnast kolmaniku moodustavad üle 50-aastased. Kõige enam töötab neid haridussüsteemis, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas ning põllumajanduses, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Töötuid on selles vanuserühmas koguni 30%. Nii nagu nooredki, on üle 50-aastased tööturul riskigrupiks. Pettai rõhutas aga, et noorte ja vanemaealiste probleemid on erinevad.
"Kui vanemaealine kaotab töö, siis ta võib küll olla väga hea jurist või insener, kuid kui tööandja vaatab tema passinumbrit, siis on kõik," märkis ta.
"Vanemaealised peavad reeglina otsima tööd aasta või rohkemgi. Pikaajalistest töötutest moodustavad vanemaealised kolmandiku, mis on väga suur osakaal," ütles Pettai.
"Üle 80% vanemaealistest töötab aga allpool oma võimeid, kvalifikatsiooni või eriala," lisas ta.
Töötukassa koolitustel saavad osaleda ka vanemaealised, kuid Pettai kinnitusel on ametil neile pakkuda väha töökohti.
"Ka seal vaadatakse passinumbrit. Üks probleem on see, et kui inimene üle 60-aastane, siis teda enam naljalt ei koolitata ning tal on raske saada töötukassas nõustamist," ütles ta.
"Tööandjad ei taha temasse investeerida, riik ei taha temasse investeerida - arvatakse, et see on mõttetu."
Töötukassa Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu ei olnud aga sellega nõus. "Teatavatel juhtudel peame me inimest ise motiveerima, et ta oleks nõus koolitusele minema," kinnitas ta.
"Selle vanusegrupi puhul lööb kohati välja, et nõutakse töökohta, mitte koolitust. Selle taga võib peituda hirm, et koolitusel ei saada hakkama," rääkis Sarapuu.
"Kui sellest hirmust üle saadakse, on inimese soov ja tegelik hakkamasaamine hoopis teine asi."
Allikas: ERR
- Üksikasjad
Helve Toomla
Kas tegemist on töölähetusega ja ma võin lähetusest keelduda? Töölepingus on töö tegemiseks näidatud Tallinn aadressi täpsusega. Tööandjal on tekkinud juurde töökohti Harjumaal. Kas pean seal tööl käima, kuigi lepingut ei ole?
Töölähetus tähendab tööülesannete täitmist väljaspool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Tööandja võib töötaja lähetusse saata kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Kui lähetus kestab kauem, on vajalik poolte kokkulepe, st töötaja nõusolek. Rasedat ja alla kolmeaastast või puudega last kasvatavat töötajat võib mujale tööle saata ainult tema nõusolekul.
Töö tegemise kohana eeldab seadus kohaliku omavalitsuse üksust, st linna või valda. Kui küsija töölepingus on töötamise koht Tallinnas näidatud koguni tänava ja maja täpsusega, siis ei saa tööandja nõuda, et ta alaliselt töötaks väljaspool Tallinna, kuid lähetusse võib teda saata, kui ei ole eelnimetatud kokkuleppe nõuet ja kui tööandja hüvitab lähetusega kaasnevad kulud. Töötajal on seejuures õigus nõuda võimalike kulude hüvitamist juba enne lähetuse algust ettemaksuna ja kui seda ei tehta, on tal õigus lähetusest keelduda.
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Peale oma haiguslehe lõppemist tõin tööandjale arstitõendi, kuhu arst oli kirjutanud, et minu senine töö on mulle tervise tõttu vastunäidustatud ja võimalusel tuleks tööandjal mulle pakkuda kergemat tööd.
Tööandja ütles aga, et temal kergemat tööd mulle pakkuda ei ole ja et kirjutagu ma omal soovil lahkumisavaldus. Mina sellega nõus ei ole, sest kui ma end siis töötuna arvele võtaksin, ei hakkaks ma saama töötuskindlustushüvitist. Mida ma peaksin nüüd edasi tegema?
Vastab: Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Kui töötaja esitab arstitõendi või arstliku komisjoni otsuse, mille kohaselt tehtav töö ei vasta töötaja terviseseisundile, ei või tööandja lubada töötajal jätkata töötamist sellel tööl. Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 88 lõikele 2 peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Kui teist tööd pakkuda ei ole, peaks tööandja töötajale töölepingu üles ütlema TLS § 88 lg 1 alusel, näidates ülesütlemisavalduses ära töölepingu ülesütlemise tegeliku põhjuse - töötaja tervisliku seisundi, mis ei võimalda seni tehtud tööd jätkata.
Kui tööandjal tekib kahtlusi perearsti väljastatud tõendis esitatud töötaja tervisliku seisundiga seotud näidustuste osas, siis võib ta töötaja suunata tööandja kulul ja töötaja tööajast töötervishoiuarsti vastuvõtule. Töötervishoiuarst on kompetentne seostama töötaja tervislikku seisundit selle sama töötaja poolt teostatava tööga, andma eriarstina objektiivsema hinnangu ning väljastama vastava arstitõendi. Tööandja aga võtab töölepingu ülesütlemise aluseks nüüd juba töötervishoiuarsti vastava otsuse.
Töötaja ei pea kindlasti ise kirjutama ülesütlemisavaldust tervislikel põhjustel töölepingu ülesütlemiseks, aga võib seda soovi korral teha TLS § 91 lõige 3 alusel.
Töötuskindlustushüvitise saamise võtmes on vahe selles, et kui töölepingu ütleb üles (töötaja tervisest tuleneval põhjusel) tööandja (TLS § 88 lg 1), siis tekib töötajal õigus taotleda töötuskindlustushüvitist. Kui tervislikel põhjustel ütleb töölepingu üles aga töötaja ise (TLS § 91 lg 3), siis õigust töötuskindlustushüvitise saamiseks sellel töötajal ei teki.
- Üksikasjad
Veel mõnda aega tagasi oli inimeste vene keele oskus midagi elementaarset - kõik oskasid seda. Täna aga ajavad ettevõtted tikutulega taga vene keelt oskavaid inimesi.
Eriti just klienditeeninduse valdkonnas on seetõttu hinnatud töötajad need, kes pärit kakskeelsetest peredest või venekeelsest keskkonnast. Tööandjad tunnistavad, et vene noortel on enamasti eestlaste ees siin konkurentsieelis, sest noored venelased oskavad eesti keelt, kuid noored eestlased jäävad vene keelega enamasti täiesti jänni ja keeleoskus praktiliselt puudub.
Swedbanki personalidivisjoni direktor Signe Kaurson ütles, et vene rahvusest noorte eesti keele tase on üldjuhul parem - neil on enamasti lai eesti keele sõnavara ning nad saavad hakkama ka ladusa eneseväljendusega. «Seevastu noorte eestlaste vene keele oskus on enamjaolt väga vähene või praktiliselt puudub,» ütles ta. «Üldjuhul on aga vene rahvusest noored keeleoskuse poolest hetkel paremas seisus kui eestlased. Eestlaste hulgas on keeleoskuse probleem ka veidi vanemate noorte - ka 25-28-aastaste hulgas, kel lihtsalt praktika puudub.»
Kaurson ütles, et vene keele oskus on väga oluline nendes positsioonides, mis nõuavad klientidega suhtlemist. «Eestlased jäävad sageli juba CVde põhjal tehtavas eelvalikus kõrvale, kuna nende CVs puudub vene keele oskus või on see märgitud algtasemel,» sõnas ta. «Teenindussektoris jääb vene keele oskuse vajadus eriti Põhja-ja Ida-Eesti piirkondades kindlasti väga määravaks teguriks ka tulevikus. Seega võib ühe olulise tarbekeele puudumisest saada tõesti pikemas perspektiivis tõsisem probleem kohalikul tööturul: suureneb või süveneb ühest või teisest rahvusest inimeste jagunemine erinevate tegevusalade või sektorite vahel. Seda eelist suudavad juba täna väga hästi rakendada vene emakeelega ja hea inglise keelega vene noored Eestis.»
Toimetas: Kristina Traks
- Üksikasjad
Anne Pärnat, tööinspektsiooni tööinspektor-jurist,
Olen kuulnud, et haigestumise korral saab puhkuse katkestada. Kas puhkuse võib katkestada ka siis, kui mu laps haigestub ja arst väljastab hoolduslehe, küsib Maalehe lugeja.
Vastab Tööinspektsiooni Lääne regiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:
Töölepingu seadus annab töötajale õiguse puhkuse katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel, eelkõige ajutise töövõimetuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse või streigis osalemise tõttu. Ravikindlustuse seaduse kohaselt on töövõimetuslehe liikideks nii haigusleht kui hooldusleht ja mõlema eest makstakse hüvitist, seega annavad mõlemad võimaluse puhkuse katkestamiseks.
Puhkuse ajal haigestumisel või hoolduskohustuse tekkimisel ei ole kohustust puhkust katkestada, küll saab haigus- või hoolduslehte kasutada üksnes juhul, kui puhkus on katkestatud, s.t ei saa olla korraga puhkusel ja haigus- või hoolduslehel.
Peab meeles pidama, et töövõimetuslehe väljastamine ei katkesta puhkust automaatselt. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest esimesel võimalusel ning avaldama soovi puhkus katkestada.
Seega, kui töötaja seda soovib, peab ta esimesel võimalusel teada andma, et on ajutiselt töövõimetu ning soovib seetõttu puhkuse katkestada. Töötajal on õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemist.
Poolte kokkuleppel võib puhkuse kasutamise üle viia ka muule ajale. Kui töötaja puhkuse katkestamisest tööandjale teatab, oleks puhkuse katkestamiseks esitatavas avalduses hea märkida ka aeg, millal töötaja tahab oma kasutamata jäänud puhkusepäevad ära kasutada.
Teavitamiskohustus on tööandja seisukohalt väga oluline, et tal tekiks võimalus töötaja kasutamata jäänud puhkusepäevadega arvestada. Mõistlik on näiteks töökorralduse reeglites kehtestada, kellele ja kuidas teatada ning katkestamiseks avaldust esitada.
Kui töötaja teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja katkestab, lükkab edasi või lõpetab ennetähtaegselt puhkuse, on tal õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.
Lehekülg 1174 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee