Üksikasjad

Avaldatud: 24 september 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Töötan kolmekuulise summeeritud tööajaga. Siiani hüvitati ületunnid rahaliselt, nüüd tahetakse üle minna ületunnitöö hüvitamisele vaba ajaga. Arusaamatu on, millal mulle see vaba aeg siis tuleks anda, kui ületunnid selguvad alles arvestusperioodi lõpus ja kas ma pean sellega nõustuma?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Ületunnitöö on töötajaga kokku lepitud tööaega ületav töö olenemata sellest kas töötatakse täistööajaga või osalise tööajaga. Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel või erandkorras tööandja nõudel. Viimasel juhul peab see olema seotud ettenägematute asjaoludega või kahju ärahoidmisega tööandja tegevuses või ettevõttes. Ületunnitöö tegemisel tuleb silmas pidada, et täidetaks kõiki töölepingu seaduse (edaspidi TLS) nõudeid igapäevase ja iganädalase puhkeaja osas.

TLS § 44 lg 6 kohaselt on ületunnitöö kompenseerimise eelduslikuks esimeseks valikuks täiendava vaba aja andmine võrdses ulatuses ületunnitöö ajaga. Kui töötaja ja tööandja ei ole ületunnitöö hüvitamise osas kokkulepet sõlminud, hüvitatakse töötajale ületunnitöö vaba aja andmisega. Samas on võimalus leppida kokku ka ületunnitöö hüvitamine rahaliselt. Sellisel juhul maksab tööandja töötajale ületunnitöö eest vähemalt 1,5 kordse töötasu

Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid tõesti alles arvestusperioodi lõpus. Kuna vaba ajaga hüvitamise eesmärgiks on kompenseerida ületunnitööd tehes kaduma läinud puhkeaeg, tuleks see anda võimalikult ruttu peale arvestusperioodi lõppu, millel ületunnid tekkisid. Mõistlikuks ja eesmärgi päraseks ei saa pidada kompenseeriva vaba aja andmist alles järgmise arvestusperioodi lõpus või veelgi hiljem. Eriti kui rakendatakse 4 kuust pikemat summeeritud arvestusperioodi.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 september 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

CV-Online’i mai lõpus läbi viidud uuringust selgus, et 23 protsenti töötavatest inimestest prognoosis, et nende palk tõuseb 2012. aasta teises pooles. 2013. aastal prognoosis palgatõusu 45 protsenti vastanuist.

2011. aasta mais prognoosis 19 protsenti vastanuist, et nende palk tõuseb sama aasta teises pooles, 2012. aasta mais oli see näitaja aga 23 protsenti.

Samas nende inimeste osakaal, kes arvavad, et nende palk tõuseb tuleva aasta sees, on pisut langenud – 2011. aasta mais prognoosis seda pool vastanuist, selle aasta mais aga oli sama näitaja 45 protsenti.

Veidi alla kahe kolmandiku nii 2012. aasta teises pooles kui 2013. aasta sees palgatõusu prognoosinud inimestest arvab, et see jääb vahemikku 1-10 protsenti.

2013. aasta palgatõusu väljavaateid hindavad parimaks Järva- ja Harjumaal töötavad inimesed ning kõige kasinamaks aga Lääne-Virumaal ja Raplamaal töötavad inimesed.

Sektorite lõikes hindavad oma väljavaateid parimaks IT, turunduse/ reklaami ja kinnisvara alal töötavad inimesed. Neis valdkondades hindab üle 50 protsendi töötajatest, et 2013. aasta sees nende positsioonil palk tõuseb.

Kõige tagasihoidlikumad ootused palgatõusu osas on korrakaitses, päästeteenistuses ja avalikus sektoris, kus seda prognoosib ligi 25 protsenti vastanuist. Meditsiini ja sotsiaaltöö valdkonnas, mis on meedias viimasel ajal väga teravalt esil olnud, usub veidi üle 40 protsenti töötajatest, et 2013. aastal nende palk tõuseb.

Ametipositsioonide lõikes hindavad oma väljavaateid parimaks tippjuhid, esmatasandi juhid (töödejuhatajad ja projektijuhid) ning keskastmejuhid ja tippspetsialistid. Väikseim protsent palgatõusu prognoosivaid töötajaid on lihttööliste ning klienditeenindajate seas.

Ka tunnistavad uuringu kohaselt, et tänavu on tunda oluliselt suuremat survet palgatõusuks ning uute töötajate leidmine on muutunud senisest keerulisemaks.

Statistika põhineb CV-Online’i poolt 2012. aasta mai lõpus töötajate ja tööotsijate seas läbi viidud uuringul, millele vastas üle 8000 inimese üle Eesti. Üle 6700 uuringus osalenuist töötas kas täis- või osaajaga ja pisut alla 1300 ei olnud tööga hõivatud.

Toimetas: Adele Pao

Üksikasjad

Avaldatud: 23 september 2012

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Maaleht

öötuks jäämisel on tähtis, kui mitu kuud on töötul töötuskindlustusstaaži, sest sellest sõltub, kas tal on õigus saada töötuskindlustushüvitist ja kui kaua seda hüvitist makstakse.

Mitmed töötud aga viitavad, et töötukassa on leidnud meetodi ja võimaluse, kuidas nullida osa töötuskindlustusstaažist, sest niimoodi saab vähendada ka väljamakseid töötule.

Nii kirjutab töötu Olev R. Maalehele, et tema Võrumaa Kutsehariduskeskuses töötatud 60 kuust arvati töötuskindlustusstaaži hulka ainult 40 ja Tallinna Tehnikaülikoolis töötatud 48 kuust arvas töötukassa töötuskindlustusstaažikõlbulikuks ainult 39.

Olev R. viitab sellele, et töötukassa arvestab töötuskindlustusstaaži hulka ainult need kalendrikuud, mille eest on tööandja töötuskindlustuse makse üle kandnud.

Kui näiteks tööandja maksab puhkusetasu välja enne puhkusele siirdumist, siis reeglina järgmisel kuul tööandja väljamakset ei tee. Aga see väljamakseta kuu, kus töötaja eest töötuskindlustusmakset üle ei kantud, jääbki välja ka töötaja töötuskindlustusstaažist.

Esile tuuakse sedagi, et näiteks pedagoogidel, kel on pikk suvepuhkus ja puhkusetasu makstakse tavaliselt juunis, jäävad juuli ja august töötustaažist välja.

Milles on siis asi?

Kes saab töötuskindlustushüvitist?

Õigus saada töötuskindlustushüvitist on töötul, kellel on vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelneva 36 kuu jooksul.

Kui töötuskindlustusstaaži on vähem kui 56 kuud, saab töötuskindlustushüvitist maksimaalselt 180 kalendripäeva.

Kui töötuskindlustusstaaži on 56–110 kuud, makstakse töötuskindlustushüvitist kuni 270 kalendripäeva ning 111-kuulise ja enama töötuskindlustusstaažiga töötutele kuni 360 päeva.

Kahjuks ei saa töötuskindlustuse seaduse (TKS) alusel panna võrdusmärki tööstaaži ja töötuskindlustusstaaži vahele, kuigi nii tööstaaži kui ka töötuskindlustusstaaži saab arvestada kalendrikuudes. Kõikide tööl või teenistuses oldud kalendrikuude eest ei pruugi tekkida sama palju kalendrikuid töötuskindlustusstaaži.

Töötuskindlustuse seaduse (TKS) § 7 lg 2 kohaselt üks kuu töötuskindlustusstaaži arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, millal kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse.

Töötuskindlustusmakset ei maksta näiteks haigustoetustelt, koondamishüvitistelt ja lähetustasudelt.

Seega lähevad töötuskindlustusstaaži arvestusse ainult need kalendrikuud, millal tasu on välja makstud, töötuskindlustusmakse kinni peetud ning maksu- ja tolliametile deklareeritud.

Töötuskindlustusstaaži arvestusse ei lähe need kalendrikuud, kus pole makstud tasu, millelt tuleb kinni pidada töötuskindlustusmakse.

Näiteks kaotab töötaja töötuskindlustusstaaži arvestusse minevaid kalendrikuid, kui ta on mitu kalendrikuud olnud töölt eemal puhkuse või töövõimetuse tõttu. Samuti siis, kui töötaja on küll iga kuu töötanud, ent tööandja ei ole töötasu igas kuus maksnud.

Praegu kehtiva TKSi järgi võib seega tekkida olukord, kus töötuks jäänud inimesel pole õigust saada töötuskindlustushüvitist või siis saab ta hüvitist lühemal ajavahemikul.

Kas töötu õigusi on tõepoolest rikutud

Juba 2011. aastal on õiguskantsler leidnud, et TKSi § 7 lg 2, mille kohaselt inimesed võivad jääda töötuskindlustushüvitisest ilma, on vastuolus põhiseaduse paragrahvist 12 tuleneva võrdsuspõhiõigusega.

Õiguskantsler saatis 2011. aasta mais vastavasisulise märgukirja sotsiaalministrile, kuid sotsiaalminister õiguskantsleriga ei nõustunud ning vabariigi valitsusele seaduseelnõu TKSi muutmiseks ei esitanud.

2012. aasta aprillis tegi õiguskantsler ettepaneku Riigikogule viia TKSi § 7 lg 2 kooskõlla põhiseadusega.

Õiguskantsleri 2011. aasta 23. mai märgukirja ja tänavu 10. aprilli ettepaneku nr 15 leiab õiguskantsleri seisukohtade andmebaasist www.oiguskantsler.ee.

Riigikogu arutas õiguskantsleri ettepanekut tänavu 18. aprillil ja tegi Riigikogu sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada seaduse eelnõu TKSi kooskõlla viimiseks põhiseadusega.

Kuigi TKSi § 7 lg 2 on vastuolus põhiseadusega, ei ole hetkel veel seaduse eelnõu selle muutmiseks.

Töötukassa ametnikud juhinduvad otsuste tegemisel kehtivatest õigusaktidest ja eelkõige töötuskindlustusseadusest. Seaduse muutmiseni on paraku kaotajad ikkagi töötuks jäänud inimesed.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 september 2012

• TULUMAKSUSEADUS
• Maaleht

Silja Lättemäe, Maaleht

Soomes elavad Eesti pensionärid kaebasid Eesti riigi peale, kes võttis nende pensionilt tulumaksu, samas
kui Eestis elavad eakad saavad oma pensioni kätte maksuvabalt. Võit tuli Euroopa Kohtust tänavu kevadel.

“Kui Eestis elavatel pensionäridel oli tulumaksuvaba 336 eurot, siis välismaal elavatele pensionäridele läks iga Eestist saadud pensionikroon maksu alla. Meie pidime Eesti riigile maksma täie rauaga tulumaksu 21 protsenti,” toob Soomes elav pensionär Lembit Int välja ebavõrdse seisu.

Lembit Int elab 1992. aastast Soomes ja saab nüüd pensioni nii Eestist kui Soomest.

Int ja ka paljud teised eakad eestlased Soomes pidid tulumaksuseaduse muudatuse tõttu alates 2005. aastast osa oma Eestist saadud pensionist tulumaksuks loovutama.

Euroopa Kohus nõudis võrdset kohtlemist

Selline seis kestis seitse aastat, kuni tänavu 10. mail tuli Euroopa Kohtu otsus, millega selline pensionäride ebavõrdne kohtlemine lõpetati.

Int lisab, et kaebuse esitas keegi Soomes elav pensionär Euroopa Komisjonile juba mitu aastat tagasi. Kaebuse järgi asus Eesti kodanik tööle Soomes, hakates hiljem saama pensioni nii Eestist kui Soomest. Kaebaja tõi kaebuses esile, et talle ei kohaldatud maksuvaba tulu piirmäära pensioni eest nii nagu pensionäridele Eestis.

“Kui Eesti ei lõpetanud pensionäride ebavõrdset kohtlemist, siis Euroopa Komisjon andis ise asja Euroopa Kohtusse, seda arutati mitu aastat,” räägib Lembit Int.

Tänavu 10. mail tegi Euroopa Kohus otsuse kohtuasjas C-39/10 (Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik), mis puudutab mitteresidendist pensionäride pensioni tulumaksustamist Eestis.

Ebaõiglaselt võetud tulumaks antakse tagasi

“Maksuametist öeldi, et viimase kolme aasta kinni peetud raha võib nüüd tagasi saada,” on Lembit Int rõõmus.

“Mina saan Eestist pensioni 200 eurot ja sealt võeti kogu aeg tulumaksu maha. Nüüd sain korraga tagasi viimase kolme aasta eest kinni peetud tulumaksu, kokku üle 1000 euro,” on kohtuotsusega rahul Vantaas elav eestlasest pensionär Andu Virkala.

“Minul on tulumaksu tagasi saada ühe aasta eest,” räägib Helsingis elav Jaan Leichter. Tema pensioniarvestus on Soomes veidi teistsugune. Nimelt sai mees Eestist pensioni 75%, ülejäänu oli tal Soome rahvapension 44 eurot kuus.

Temalt võeti algul ära tulumaks 21%, hiljem sai ta selle vastava deklaratsiooni alusel tagasi. Tulumaks jäeti osaliselt tagastamata alles siis, kui mees hakkas saama uut liiki pensioni, garantiipensioni, sest selle järgi suurenes Leichteri kogu pension umbes 700 euroni, nii et Eestist saadu oli nüüd väiksem kui 75%.

Edaspidi saab raha tagasi tuludeklaratsiooniga

“Eesti ja Soome vahel on sõlmitud tulu- ja kapitalimaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (maksuleping). See maksuleping annab Eestis makstava pensioni maksustamise õiguse ainult Eestile,” selgitab sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja asetäitja Merle Sumil-Laanemaa.

Ta toob esile, et see kord ei ole muutunud ning sotsiaalkindlustusamet peab Soome residentidele makstavatelt pensionidelt kinni tulumaksu 21% ilma maksuvabastust rakendamata.

Iga aasta lõpus on pensionäridel aga õigus taotleda maksu- ja tolliametilt tagasi enam kinni peetud tulumaks. Euroopa Kohtu otsuse põhjal on maksu- ja tolliamet muutnud tänavu kevadel ka tulumaksu tagastamise korda.

“Tulenevalt Euroopa Kohtu lahendist saavad tõepoolest nüüd ka Soomes elavad Eesti pensionärid Eesti tulumaksusoodustusi kasutada,” teatab maksu- ja tolliameti (MTA) maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.

Liivamägi kinnitab, et sellest muutusest on teadlikud väga paljud Soomes elavad pensionärid, kes on esitanud tuludeklaratsiooni ning saanud ka raha tagasi. Kohtulahend puudutab ka 2011. aastast varasemaid aastaid, seega deklaratsioone on võimalik esitada 2009. ja 2010. aasta kohta, teatatakse maksu- ja tolliametist.

“Peamiselt mõjutabki see teema Soomes elavaid Eesti pensionäre, ülejäänud riikidega sõlmitud maksulepingutes Eestil pensionide maksustamise õigus üldjuhul puudub,” lisab maksude osakonna juhataja Liivamägi.

Soomes on alammäär 700 eurot

Eestis on keskmine pension praegu 309 eurot.

Kuigi Soomes oli see juba enne kõrgem, kehtestati seal 2011. aastast uus pensioniliik – nn garantiipension ehk tagatispension, mille kohaselt Soome tagab kõigile oma pensionäridele miinimumpensioni, mis on umbes 700 eurot.

Kui kõik teised pensionid jäävad alla selle määra, korrigeerib puudujääva osa garantiipension.

“Soomes tasub nüüd tõesti pensionipõlve pidada, sest garantiipension annab võimaluse ära elada,” räägib Jaan Leichter, kelle pension tõusis tunduvalt.

Lembit Int selgitab, et garantiipensioni abil saavad kõik Soomes elavad eakad vähemalt 700 eurot pensioni rahvusest hoolimata, kui nad on vähemalt 65 aastat vanad ja elanud alaliselt Soomes vabariigis vähemalt viis aastat.

Jaan Leichter lisab, et kuigi eestlased töötavad meelsasti Soomes, on paljud eelistanud siiski pensionipõlve Eestis pidada.

“Soome tööpensioni saab Eestisse kaasa võtta, aga garantiipensioni ei saa,” märgib Leichter, lisades, et nüüd võivad mitmedki eakad eestlased ümber mõelda Soome kasuks.

Nii on üle lahe elavatel eakatel tähistada korraga kaks võitu – Soomes suurendati pensioni ja ka Eestis makstakse kopsakas summa mitme aasta tulumaksu tagasi.

VÕRDLUS
Pensionid Eestis ja Soomes  

- Eestis on keskmine pension 309 eurot, pensionäril on maksuvaba tulu 336 eurot kuus. Maksuvaba tulu avaldus tuleb esitada Eestis elukohajärgsele pensioniametile.

- Soome keskmine pension on meestel 1530 eurot, naistel umbes 1200 eurot, mõlemast moodustavad maksud kuni 40%.

- 2011. aastal kehtestati Soomes garantiipension, mis tagab Soomes elavale inimesele miinimumpensioni umbes 700 eurot kuus.

- Eesti riigilt saab praegu pensioni umbes 400 000 inimest.

- Välismaal elab ca 6000 inimest, kes saavad Eestist pensioni. Neist üle 2700 elab Soomes, üle 1400 Lätis, alla 1000 Saksamaal ja Leedus.

- Soome riigilt saab pensioni üle 500 eestlase, neist rohkem kui 300 tööpensioni, alla 100 töövõimetuspensioni ja perepensioni (makstakse noortele või leskedele).

- Keskmiselt maksab Soome riik eestlastele pensioni 781 eurot kuus.

Allikas: sotsiaalkindlustusamet, Kansaineläkelaitos, internet