Üksikasjad

Avaldatud: 06 jaanuar 2013

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Pensionikeskus

Kohustuslik teise samba pensionifond loositi eelmisel aastal 4037 kogujale.

2011. aastal oli sundkogujate arv 4157.

Kohustuslik pensionifond loositakse inimesele, kes pole ise endale pensionifondi valinud ja on sündinud 1. jaanuaril 1983. aastal või hiljem, sest nende inimeste jaoks on pensioni teise sambaga liitumine kohustuslik.

Kui selline inimene ise pensionifondide vahel valikut ei tee, siis avab väärtpaberikeskus maksu- ja tolliametist laekunud andmete alusel pensionikonto ning laekunud maksed suunatakse loositud pensionifondi. Loosimine toimub alles siis, kui laekub noore inimese esimene palgamakse.

Teise pensionisambaga liitunul on hiljem õigus soovi korral talle loositud pensionifondi osakud mõne teise kohustusliku pensionifondi osakute vastu ümber vahetada või jätta olemasolevad fondiosakud alles ning suunata uued maksed mõnda teise pensionifondi.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Juhtkiri
www.DELFI.ee

Norras on probleem - kuna vanemad on rikkad ja suudavad lapsi pikalt "rahastada", siis otsivad noored endale pikalt kõige sobivamat tööd. See aga tähendab, et enda jaoks välistatakse suur hulk ameteid, mis usaldatakse võõramaalastele.

Eestis on olukord natuke teine.

Tööandjate keskliit on mures, et kuigi noorte seas on tööpuudus suur ja ka ettevõtjatel oleks noori töötajaid vaja, ei taha noored teatud ametialadele kandideerida.

Tööandjate keskliidu palgauuringust selgus, et noored ei taha teatud töid teha, isegi kui nad on töötud. Ehk tegelikult on ka meil avanemas uksed võõrtööjõule ja just sellepärast, et noored tahavad mugavaid, väga hästi tasustatud ning kiire karjäärilennuga ameteid.

Delfi on kindel, et ambitsioonikus on edukaks eluks vajalik. Aga kui "õige ameti" otsimine võtab aastaid ja vahepeal puudub igasugune töökogemus, siis on ka väga raske leida seda õiget unistste tööd. Noortel tasuks lugeda Eestis ja maailmas tippu jõudnud inimeste elulugusid ning valdavalt on seal kirjas, et alustati lihtsa, vähetasuva, musta ning lootusetu ametiga. Aga just see annab arusaamise sõnast töö ning õpetab mõistma, kui raskelt voolab taskusse enda teenitud raha.

Me ei lükka noori võtma esimest pakutud ametit, aga me soovitame noortel leida tasakaal ambitsioonide ja võimaluste vahel. Kui tiivad kannavad, on alati võimalik leida õige tulevikutee. Lisaks tasub ka arvestada, et õige teeotsa leidmine võib õnnestuda alles teisel, kolmandal või neljandal katsel.

Rääkimata sellest, et õige teeots võib jääda ka leidmata...

Lubamatu on võimendada teadmist, et on ameteid, mis ei vääri tegemist. Praktiliselt kõiki töid saab teha uhkustundega.

Võluvitsa, kuidas noored kiiresti tööle ajada, pole. Vanemad, sõbrad, meedia ja ühiskonnas valitsevad väärtused peaks noore panema mõtlema ning tegutsema. Praegu saame oletada, et eelpool nimetatud tegurid pärsivad noorte avatud mõtlemist. Alati tasub arvestada, et kõik ei saa noorelt miljonäriks. Mõni ei saa kunagi miljonäriks. Aga ühel hetkel pole enam võimalik ka vanematele toetuda.

Mis siis saab?

Üksikasjad

Avaldatud: 04 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Uue aasta algusest jõustusid töölepingu sätted, mille järgi tasutakse isapuhkuse eest isa keskmise töötasu alusel. Suureneb ka lapsepuhkuse tasu ning laste kasvatamise eest hakkab saama pensionilisa.

Tasustatud isapuhkus

Taastatakse isapuhkuse eest riigieelarvest tasu maksmine. Isapuhkuse tasu arvutatakse isa keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui oli kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk üle-eelmises kvartalis.

Isapuhkust saavad isad võtta perioodil, mis vahetult eelneb ja järgneb lapse sünnile. Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust, mida võib võtta ka osade kaupa. Seejuures peavad kõik puhkuse osad jääma neljakuulisesse perioodi, mis algab kaks kuud enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kestab kaks kuud pärast lapse sündi.

Kümne tööpäeva pikkust isapuhkust on isadel olnud võimalik kasutada 2002. aastast. Kuni 1. jaanuarini 2008 oli isapuhkuse hüvitise päevamäär 66 krooni (4.25 eurot). Alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2012 oli isal küll õigus saada isapuhkust, kuid puhkusepäevi riigieelarvest ei hüvitatud.

Lapsepuhkuse tasu suureneb

Alates 2013. aastast suureneb lapsepuhkuse päevade eest makstav tasu. Lapsepuhkuse tasu arvutatakse vabariigi valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Eelmisel aastal oli töötasu alammäär 290 eurot kuus. Lapsepuhkuse päevatasu suurus on ühele tööpäevale vastav tasu kuu töötasu alammäärast.

Kuni 31.12.2012 oli lapsepuhkuse tasu 4.25 eurot päevas.

Lapsepuhkust on õigus saada kas emal või isal, kes kasvatab alla 14aastaseid lapsi. Emal või isal, kellel on üks või kaks alla 14aastast last, on õigus igal kalendriaastal kolme tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele. Emal või isal, kellel on vähemalt kolm alla 14aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps, on õigus kuue tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele kalendriaastas.

Õigus lapsepuhkusele on ka lapse eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping.

Pensionilisa noorele emale

Alates 1. jaanuarist 2013 hakkab riik tegema täiendavaid sissemakseid pensioni II sambasse kogumispensioni kohustatud isikule, kes kasvatab kuni kolmeaastast last.

Sissemaksele on õigus Eestis elaval last kasvataval vanemal, vanema abikaasal, eestkostjal või hooldajal. Sissemakseid tehakse laste eest, kes on sündinud alates 1. jaanuarist 2013. Õigus sissemaksele tekib alates lapse sünnist.

Riik maksab pensioni II sambasse 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Sissemakseid tehakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest. Sissemaksete tegemiseks tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada avaldus.

Enne 2013. aastat sündinud laste eest jätkub senine kogumispensionide seaduse alusel tehtav sissemakse määr − 1% vanemahüvitiselt. Korraga tehakse sissemakseid ühe vanema eest. Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda täiendavate sissemaksete tegemist mitmel õigustatud isikul, lepitakse kokku, kumb sissemaksete õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek. Isikut, kelle eest sissemakseid tehakse, saab kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni vahetada. Selleks tuleb esitada uus avaldus.

Pensionilisa laste kasvatamise eest

1. jaanuaril 2013 jõustub riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatus, mille kohaselt arvutatakse vanaduspensionile, töövõimetuspensionile ja toitjakaotuspensionile juurde pensionilisa lapse kasvatamise eest.Pensionilisale on õigus:

- ühel vanematest, vanema abikaasal, eestkostjal või peres hooldajal iga lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikus 1980. aasta 31. detsembrist kuni 2012. aasta 31. detsembrini ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kahe pensioni aastahinde suuruses;

- ühel vanematest, vanema abikaasal, eestkostjal või peres hooldajal, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari ja kes ei ole kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, iga lapse kohta, kes on sündinud 2013. aasta 1. jaanuaril või hiljem ning keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat, kolme pensioni aastahinde suuruses. Kehtiv aastahinne on 4,515 eurot.

Kui lapse kasvatamise aastad arvatakse isiku pensioniõigusliku staaži hulka, siis pensionilisa selle lapse kasvatamise eest ei maksta.

Kui sama lapse suhtes on õigus taotleda pensionilisa mitmel õigustatud isikul, lepivad isikud kokku, kes seda õigust kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse vaidlus kohtus.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 jaanuar 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Tööandjate keskliit ja ametiühingute keskliit sõlmisid 21. detsembril 2012 kokkuleppe, mille kohaselt kerkis brutopalga alammäär 1. jaanuarist 2013 seniselt 290 eurolt 320 eurole kuus. Üleriigiline laiendatud kollektiivkokkulepe ilmus ametlikes teadaannetes allkirjastamise päeval. Selles fikseeritud palgatingimused kehtivad kohustuslikuna kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja töötajatele töölepingu seaduse tähenduses. Palgaleppe tekstiga on võimalik kollektiivlepingute teadete all tutvuda siin >>

Valitsuse vastav määrus on kooskõlastamisel ja kehtestatakse suure tõenäosusega tagasiulatuvalt valitsuse korralisel istungil 10. jaanuaril. Sotsiaalministeerium väljastas 3. jaanuaril pressiteate töövaldkonna muudatuste kohta, kus seisab, et 1. jaanuarist 2013 on töötasu alammäär 320 eurot senise 290 euro asemel.
Tööandjate keskliidu volikogu otsustas 19. detsembril oma korralisel koosolekul vastu võtta ametiühingute keskliidu ettepaneku tõsta 2013. aastal alampalk 320 eurole kuus. Kui 2011. aastal tõusis alampalk 12 euro võrra ehk 4,3%, siis nüüd 10,3%. Vt ka keskliidu 19.12.2012 pressiteadet Tööandjad tõstavad alampalga 320 eurole

IRL-i esimees Urmas Reinsalu pidas miinimumpalga tõusu väga positiivseks signaaliks.

"See otsus, mis puudutab alampalga tõusu järgmisel aastal summas 30 eurot, on ikka väga kõva sõna. See on selge signaal, et tööandjad prognoosivad, et neil tekivad palgareservid järgmisel aasta," lausus 20. detsembril valitsuse pressikonverentsil kaitseminister Reinsalu, kes oli peaministri ülesannetes.

Reinsalu tuletas meelde, et palgakasvu on oodata ka alampalgast enam teenivatel inimestel, sest rahandusministeerium prognoosib tulevaks aastaks 5,6%-list nominaalpalga kasvu.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas nõustus Reinsaluga ja luges alampalga tõusust välja signaali, et tööturu osapooled on Eesti tulevikku väga optimistlikult vaatamas.

Ta lisas, et kui veel paar aastat tagasi sõnastati Eesti ühiskonna ühe olulise probleemina kõrget tööpuudust, siis praeguseks on see kaks ja pool korda vähenenud võrreldes paari aasta taguse ajaga.

FOTO: Postimees/E24