Artiklid
- Üksikasjad
«Töötajatega on sõlmitud kollektiivselt materiaalse vastutuse leping (tegemist on poega), materiaalse vastutuse ülempiiri ei ole seatud ning töötajatele täiendavat lisatasu materiaalse vastutuse kohustuse eest ei maksta. Kas sel juhul on üldse antud materiaalse vastutuse leping kehtiv? Iga kuu arvutatakse kokku poe puudujääk ning selle puudujäägi peavad tasuma töötajad, sest viidatakse materiaalse vastutuse lepingule. Kui tööandja on alusetult sundinud enda töötajaid kuust kuusse puudujääki kinni maksma, siis kas on töötajatel õigus enda alusetult makstud raha (puudujäägi eest) tööandjalt tagasiulatuvalt tagasi nõuda?» soovib küsija teada.
Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.
Teie poolt kirjeldatud olukord ei ole suure tõenäosusega õiguspärane. Varalise vastutuse (rahvakeeles: materiaalse vastutuse) kokkulepe kehtib üksnes töölepinguseaduse § 75 lõikes 2 kokkulepitud tingimustel, kui:
1) see on sõlmitud kirjalikult;
2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
3) töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil;
4) on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
5) tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
Juhul, kui ülaltoodud tingimused on täitmata, siis tuleks nn materiaalse vastutuse lepingut vaadelda personalivaldkonna praktikandi esimese ja ebaõnnestunud näpuharjutusena, mitte lepinguna.
Teie töötasust Teie nõusolekuta puudujäägi kinnipidamine ei ole õige. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seadusele säilib töötajal töötasu nõude esitamise õigus 3 aasta jooksul.
Soovitan tööandjat informeerida tema õigusvastasest käitumisest ja seejärel nõuda alusetult kinnipeetud töötasu tagastamist, andes selleks ka mõistlik tähtaeg.
Kui see tulemusi ei anna, siis oleks mõistlik tulla konsultatsioonile.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
- Üksikasjad
Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Samuti on pensionäridel lisaks pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kuus. Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4032 eurot aastas ehk 336 eurot kuus.
Kui pensionär täiendavalt tulumaksu juurde maksma ei pea, siis tuludeklaratsiooni esitamise kohustust ei ole. Tuludeklaratsiooni esitamise kohustus on näiteks juhul, kui maksuvaba tulu on arvestatud topelt. Soovitus on tuludeklaratsioon esitada juhul, kui maksuvaba tulu ei ole aasta kestel täies ulatuses arvesse võetud või kui maksuvaba tulu avaldust ei ole tehtud ning seetõttu on tulumaks kinni peetud. Kui pensioni summa on:
- kuni 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kalendrikuus, siis:
• töötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata. Maksuvaba tulu avaldus tuleks esitada tööandjale. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud tööandjale, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
• mittetöötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata.
- rohkem kui 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kalendrikuus kuni 4032 eurot aastas ehk 336 eurot kalendrikuus, siis:
• töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele. Tuludeklaratsioon on soovitatav esitada, kui palk on alla 144 eurot kalendrikuus ja maksuvaba tulu avaldus on esitatud tööandjale või avaldust ei ole üldse esitatud.
• mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
- üle 4032 euro aastas ehk 336 eurot kalendrikuus, siis:
• töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
• mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusele. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.
Seda, kas avaldus on Sotsiaalkindlustusametile esitatud, palume täpsustada infotelefonil 16106. Lisainformatsiooni pensionite osas saab ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt http://www.ensib.ee. Samuti soovitame esitada avalduse Sotsiaalkindlustusametile, kui Te ei ole seda teinud.
Täiendavat infot tulude deklareerimise kohta saab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt http://www.emta.ee/tuludeklareerimine, infotelefonilt 1811 või e-posti aadressilt .
- Üksikasjad
Lauri Tankler
Karjäärinõustaja Tiina Saare sõnul soosib tööturg neid, kel on käpas nii humanitaar- kui ka reaalteadused.
••Eesti Päevaleht on kirjutanud mitmest noorest, kes hoolimata kõrghariduse diplomist on praegu kas tööotsijad või hoopiski mujal tööl, mis ei vasta nende haridustasemele või soovidele. Teie olete rääkinud sellest, et kuni 30. eluaastani on eneseotsimine täiesti normaalne, aga mis te ütleksite nendele noortele, kes peavad samal ajal ikkagi leiva lauale tooma ja kuskilt palka saama?
Üks põhjus, miks need niinimetatud Odüsseuse aastad (eneseotsingu jaoks – toim) tekkisid, on see, et muutused tänapäeva ühiskonnas on nii hirmus kiired – nii majanduslikud kui ka poliitilised muutused. Vanasti olid plaanid pikalt ette teada, näiteks viisaastaku plaanid, mille järgi inimesed ennast sättisid. Praegu ongi tekkinud selline eklektiline olukord, kus kõik teavad, et hariduslaev pöörab aeglaselt, aga neil on vaja praegu ja kohe tööd saada.
Kui sa lõpetad põhikooli, pead tegema valikuid. Kui lõpetad gümnaasiumi, pead tegema valikuid. Aga selleks hetkeks ei ole sul piisavalt palju informatsiooni, mille alusel neid valikuid teha. Kui sa otsustad kiiresti ära ja lähed selle õppimisega lõpuni, tekibki reaalsus, millest te olete kirjutanud: ei leia oma erialal tööd. Kelle peale siis peaks näpuga näitama?
••Me pole veel kellegi peale näpuga näidanud, kes peaks vastutama. Kes see võiks olla?
Ma võin näpuga näitama hakata küll. Üks teema, mis minu jaoks on kogu aeg hinge peal, on see, et Eestis ei ole karjäärinõustamissüsteemi – sellist, mis algaks piisavalt varakult peale ja mis hariduse omandamisega paralleelselt aitaks noortel aru saada, kes nad on, mis neid huvitab. Kui kooli tuleb nõustamiskeskuse inimene ja teeb testid ära, et sa nüüd sobid ettevõtjaks, siis sellest ei piisa.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Novembris 2012 viis Tööandjate keskliit koos Targa tööandja infoportaaliga läbi tööandjate palgauuringu ning koostöös CV-Onlinega töötajate ja tööotsijate palgaküsitluse. Tulemused avaldati eelmise aasta lõpul.
Palgauuringud annavad värske ülevaate Eesti tööturul toimuvast tööandjate ja töötajate vastuste põhjal. Seekordses uuringus küsiti esmakordselt ka töötajatelt, millised olid nende töötasud võrreldaval
ajaperioodil, ning millised on palgaootused töötamisel erinevatel ametikohtadel.
Tööandjate keskliit viib palgauuringut läbi kaks korda aastas -
novembris oktoobrikuu palkade kohta ja mais aprillikuu palkade kohta.
Veebipõhises uuringus osalemine on tasuta, samuti on kõigile osalejatele tasuta uuringu väljaanded eesti, vene ja inglise keeles, mis koosnevad ülevaatlikust tekstifailist ja slaidide kujul esitatud graafikutest.
Järgmine uuring on kavas kevadel 2013, mil loodame teha ettevõtetele vastamise koostöös Taavi Tarkvaraga mugavamaks.
Palgauuringute väljaannete tutvustused eesti, vene ja inglise keeles:
http://tark.tooandjad.ee/palk/palgainfo-allikad/palgainfo
TASUTA saada olevad materjalid:
Tööandjate palgauuringu tutvustus koos partnerite artiklitega eesti keeles
http://tark.tooandjad.ee/images/files/Palk/Raport_sygis_2012/Palgauuring_sygis_2012_raport_tutvustus.pdf
Töötajate ja tööotsijate küsitluse kokkuvõte eesti keeles
http://tark.tooandjad.ee/images/files/Palk/Raport_sygis_2012/Tootajate_palgakysitluse_lyhikokkuvote.pdf
Töötajate ja tööotsijate palgaootused eesti, vene ja inglise keeles
http://smartwork.ee/et/tootajate-palgauuring/palgaootused-uuringu-tulemused/
Lisainfo:
Kadri Seeder
Tark tööandja OÜ (Tööandjate keskliidu partner palgauuringute ja
ümarlaudade läbiviimisel)
5093039
http://tark.tooandjad.ee
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
••Varsti saab minu emapuhkus läbi. Tahan minna tööle poole kohaga või osalise tööajaga, aga tööandja ütleb, et ei ole nõus ja võtab mind tööle ainult täiskohaga. Millised õigused mul on?
Kahjuks saab ka väikelapse ema ainult poolte kokkuleppel osalise tööajaga tööle jääda, s.t töölepingu sellekohast tingimust muuta, nõudeõigust seadus selleks ei anna. Jääb üle ainult kaks võimalust: jätkata lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni või asuda tööle täiskohaga. Lapsehoolduspuhkuse ajal on võimalik ka mõne teise tööandja juures töötada, võib-olla leiab küsija kusagil mujal ajutiselt poole kohaga tööd.
••Kas tööandjal on õigus kontrollida töötaja võimalikku alkoholijoovet tööandja alkomeetriga? Kas töötajal on õigust sellest keelduda ja millised õigused tal on? Kas kontrollimise õigus peaks olema töölepingus fikseeritud?
Tööandjal on seadustest tulenev õigus ja kohustus joobes töötaja töölt kõrvaldada. Seega on tal õigus töötajaid kontrollida. Kui liiklusseadus välja arvata, siis ei sätesta kahjuks ükski õigusakt, kuidas joovet tuvastada. Vahel on tööandjad selle korra kirjutanud töökorralduse reeglitesse või kehtestanud käskkirjaga, kuid nende seatud kord on teinekord läinud vastuollu põhiseaduse ja isikuandmete kaitse seadusega. Mõnikord korraldatakse tööpäeva alguses lauskontrolli kõikidele töötajatele, nõudes neilt alkomeetrisse puhumist. See ei ole kindlasti õiguspärane. Ka töölepingus aastateks ette antud kokkulepe ei ole õige.
Kontroll on õigustatud siis, kui konkreetsel juhul on kahtlus, et inimene ei ole kaine, ja ka siis on töötajal õigus alkomeetriga joobetuvastamisest keelduda, ehkki mõistlik oleks tunnistajate juuresolekul see analüüs teha ja anda kirjalikult juurde oma seisukoht või vastulause. Alkomeetrisse puhumisest keeldumise korral saab tööandja joovet kindlaks teha ka teistsuguste tõenditega. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses 3-3-1-45-11 leitakse, et alkomeetri kasutamisest joobe tuvastamiseks ei piisagi, sellele peaksid lisanduma muud tõendid, sh tunnistajate ütlused.
Kõiki sedalaadi vaidlusi on kõige kergem vältida sel moel, et tööle minnakse alati kainelt ja ka ilma nn jääknähtudeta.
Saada oma tööalane küsimus:
Lehekülg 1170 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee