Üksikasjad

Avaldatud: 12 Oktoober 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Mari Skuin
Naistekas

Naisteka ja Perekooli foorumites kurdavad lapsehoolduspuhkuselt tööle tagasi suunduvad emad pea iga päev, et neid tegelikult firmasse enam tagasi ei oodata, ülemus teeb elu põrguks ja otsitakse nippe, kuidas neist vabaneda. Kahjuks kuuleme väga tihti ka nendest juhtumitest, kus naine, kes ei ole oma õigustega kursis ega tea seadusi, kirjutabki ülemuse poolt ette antud paberile alla ja läheb kaks kätt taskus koju tagasi.

Küsisime Tööinspektsioonist nõu, mida iga naine peaks teadma ning milleks tuleks valmis olla, kui on plaan pärast lapsehoolduspuhkust tööle tagasi minna. Meie küsimustele vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal.

Tavalisemad probleemid on, et lapsehoolduspuhkuselt naasvat ema ei soovita enam tagasi võtta või teda sunnitakse lahkuma “poolte kokkuleppel”, väidetakse, et ta pole enam tööalaselt pädev ja seetõttu tuleb tal kohast loobuda. Kuidas end selliste asjade vastu kaitsta?

Lapsehoolduspuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle ja töötasule, milles tööandjaga oli kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Ettepanekuid töötingimuste muutmiseks on võimalik teha mõlemal poolel, kuid töölepingut muuta saab vaid kokkuleppe saavutamisel. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb tööd anda ja töötada vastavalt kehtivatele kokkulepetele.

Kuidas peaks käituma, kui tööandja soovitab lahkumisavaldusele alla kirjutada, kuid naine pole sellega nõus?

Enne allkirjastamist on väga oluline veenduda, et antav kinnitus või nõusolek vastab tahtele ja soovile. Hiljem on väga raske või lausa võimatu tõestada vastupidist.

Kui töötaja ja tööandja vahelist probleemi pole võimalik lahendada poolte kokkuleppel, saab pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Dokumentaalsed tõendid (näiteks e-kirjad, ettevõttesisesed dokumendid jms) või tunnistajate kontaktid tuleb esitada töötajal endal. Selleks on mõistlik tõendeid koguda ja säilitada juba varem.

Kui ema siiski tunneb, et tema elu tehakse põrguks ja tööandja leiab erinevaid viise, kuidas seadustest üle olla, kuidas siis peaks see ema käituma?

Informatsiooni oma õiguste kohta võib küsida Tööinspektsiooni juristi infotelefonilt 640 6000, mis annab nõu igal tööpäeval kell 10-15. Telefonile vastavad Tööinspektsiooni juristid, kes selgitavad töölepingu seadust ja sellega seonduvaid küsimusi. Tööinspektsioonile võib esitada küsimusi ka e-postile . Pikemat selgitust vajavate küsimuste puhul võib pöörduda tööinspektor-juristi vastuvõtule Tööinspektsiooni kontorites üle Eesti.

Kui pikalt tuleks oma soovist tööle naasta tööandjale ette teatada?

Lapse emal või isal on õigus lapsehoolduspuhkust kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest tuleb teatada tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. See tähendab, et ette võib teatada ka varem, või hoopis hiljem, kui tööandja seda aktsepteerib. Tööandjal on kohustus tagada töötajale töö ja keelduda sellest ei saa.

Kas tööandjal on õigus teha emale hinnalandust, st alandada palka, vähendada koormust, anda talle teised tööülesanded või madalam positsioon?

Lapsevanemat ei tohi võrreldes teiste töötajatega diskrimineerida. Rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisel naisel õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal. See võib olla näiteks senisest kõrgem töötasu, mida ülejäänud töötajatele tema eemalviibimise ajal rakendama hakati. Tööandjal tuleb tagada töötajate võrdne kohtlemine ja sellises olukorras on töötajal õigus nõuda muudatust ka enda töötingimustes.

Kas tööandjal on üldse mingit põhjust keelduda lapsehoolduspuhkuselt naasvat ema tagasi võtmast?

Kui tööandja on veendunud, et lapsehoolduspuhkuselt naasjaga pole võimalik töölepingut edasi täita töö lõppemise, sealhulgas töökorralduste muudatuste tõttu, tekib koondamissituatsioon. Kuna lapsehoolduspuhkuse ajal on töötaja koondamine keelatud, siis sellekohase avalduse saab töötajale teha alles pärast tema taas tööle asumist ehk esimesel tööpäeval.

Kas emal on õigus paluda, et teda koondataks?

Koondamine on tööandja otsus ja töötaja seda nõuda ei saa. Alla 3aastast last kasvataval vanemal on koondamisel eelisõigus tööle jääda. See tähendab, et kui temaga võrreldaval ametikohal töötab veel isikuid, kellel nii väikest last pole, tuleb koondada keegi neist.

Millised on lapsevanemate õigused lapsepuhkusele?

Nii emal kui ka isal on õigus igal kalendriaastal kasutada lapsepuhkust 3 tööpäeva ühe või kahe alla 14aastase lapse korral ning 6 tööpäeva ühe alla kolmeaastase või vähemalt kolme alla 14aastase lapse korral. 2012. aasta lõpuni makstakse nende päevade eest töötajale 4,25 eurot ühe päeva kohta. Alates järgmisest kalendriaastast muutub hüvitamise kord ja tasustamine hakkab toimuma lähtuvalt töötasu alammäärast. Need summad hüvitatakse nii praegu kui edaspidi tööandjale riigieelarvest.

Kas isadele on ette nähtud tasustatud lapsepuhkust?

Isadel on õigus saada kokku 10 tööpäeva isapuhkust, mida saab välja võtta kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva kuni kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Selle aasta lõpuni on isapuhkus tasustamata, kuid alates 2013. aastast tasutakse nende päevade eest isale tema keskmise töötasu alusel, mille ülempiiriks on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk.

Mida tähendavad nn lapsepäevad ja mis tingimustel neid kasutada saab?

Lisaks on vanematel õigus kasutada iga-aastaselt tasustamata lapsepuhkust kuni 10 tööpäeva, kui peres kasvab kuni 14aastane laps või kuni 18aastane puudega laps. Tööpäevad on siinjuures lapsevanema lepingujärgsed tööpäevad, mis ei pruugi kattuda kalendaarsete tööpäevadega. Seega lapsevanemal on õigus kasutada tasustamata lapsepuhkust ka enda graafikujärgsel tööpäeval, mis on langenud laupäevale või pühapäevale.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 Oktoober 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab töötaja või tööandja küsimusi ja tööinspektsiooni vastuseid neile. Seekord on teemaks töötajale tulemustasu maksmine.

Küsimus

Lugeja kirjeldab, et saab oma töö eest ka tulemustasu, mis makstakse välja kuu või paar hiljem, kui tulemused selgunud. Kas tal jääb sel juhul töölt lahkudes tasu saamata ning kas tal oleks võimalik tasu avansina ette küsida, kuna summa on kogu aeg sama olnud?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool

Töölepingu seaduse kohaselt peab tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis esitama andmed töö eest makstava tasu kohta, milles pooled on kokku leppinud. Seadusandja on kehtestanud töö eest makstava tasu ainukeseks mõisteks töötasu. Töötasu mõiste hõlmab kõiki töötajale töö eest makstavaid tasusid. Aga töölepingu seadus võimaldab tööandjal maksta töötajale nõutavast tulemuslikuma töö eest ka täiendavat tasu, tulemustasu, preemiat jt.

Tulemuspalga saamiseks vajaliku korra kehtestab tööandja ja kui töötaja on nõutavad kriteeriumid täitnud, on tal õigus tulemustasu saada ka töölt lahkudes. Kindlasti ei saa nõuda tulemustasu avansina, sest tulemused selguvad hiljem ja töötajal võib puududa õigus tulemuspalga saamiseks. Kui töötaja lahkub töölt ja talle ei maksta eelneva perioodi eest tulemustasu, mille ta on välja teeninud, on õigus pöörduda nõudega töövaidlusorganisse.

Toimetas: Liis Velsker

Üksikasjad

Avaldatud: 11 Oktoober 2012

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• Maaleht

Jäin pensionile, mul on neli last. Viimane laps on mul sündinud 1990. aastal. 2013. aasta 1. jaanuarist hakatakse maksma neile, kelle lapsed on sündinud ajavahemikus 1980–2012, pensionilisa. Kas mul on võimalus midagi juurde saada? Kas pensionärid peavad nüüd minema pensioniametisse või arvestatakse seal kõik ise ära?
A. S.

Vastab Katrin Välling
sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist

Kui teile on juba määratud soodustingimustel vanaduspension, siis eeldatavasti on teie pensioniõigusliku staaži hulka arvatud kõigi laste kasvatamise aastad (kaks aastat iga lapse kohta), kuna olete jõudnud neid kasvatada kaheksa aastat alates sünnist kuni 1998. aasta lõpuni.

Sellisel juhul teile pensionilisa alates 1. jaanuarist 2013 samade laste kasvatamise eest ei maksta.

Küll aga tekib teil 1. jaanuarist 2015 õigus täiendavale pensionilisale iga lapse kasvatamise eest ühe aastahinde väärtuses. Praegu on aastahinde väärtus 4.515 eurot. Kui aastahinde väärtus on sama ka 1. jaanuaril 2015, on teie pensionilisa suurus 18.06 eurot (4 x 4.515 = 18.06).

Nimetatud pensionilisa saamiseks ei pea te esitama pensioniametile avaldust.

Pensionilisa makstakse riikliku pensionikindlustuse registri andmete alusel automaatselt neile pensionisaajaile, kelle pensioniõigusliku staaži hulka on juba arvatud lapse kasvatamise aastad.

Üksikasjad

Avaldatud: 10 Oktoober 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Tööinspektsioon

Töövägivalda ja töökiusamist ei pea keegi vaikides kannatama – rängemate rikkumiste puhul võib töötaja lahkuda kasvõi päevapealt ja nõuda tööandjalt hüvitist.

Tööõnnetusi, mida otseselt põhjustas töötajate omavaheline vägivaldne käitumine, toimus Eestis 2007.–2011. aastal kokku 19. Seoses ähvarduste, solvangute või ahistamistega pöörduti Tööinspektsiooni poole 2009.–2011. aastal 228 juhul, lisaks on selle kohta esitatud küsimusi Tööinspektsiooni juristi infotelefonile.

"Tööandja ei tohi tolereerida töötajate omavahelist nääklemist, vaid peab andma selge sõnumi, et selline käitumine ei ole sallitud,” rõhutas Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon.
Kui tööandja ei reageeri töövägivalla ohvri korduvatele pöördumistele või kui rikkumine on eriti raske, võib töötaja päevapealt töölt lahkuda. Sel juhul on tegemist tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumisega, mille puhul ohvril on õigus saada tööandjalt hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Kui töökiusamine põhjustab töötajale tervisehäire, mille diagnoosib töötervishoiuarst, siis võib töötaja nõuda tööandjalt oma tervisekahjustuse põhjustamise eest hüvitist, mille suurus jääb töötaja enda otsustada. Kiusamisohver peaks tegema tööandjale avalduse kahju hüvitamise kohta. Kui tööandja ei aktsepteeri seda avaldust, siis võib ohver pöörduda kohtusse.

Ettevõtteid külastades hindavad tööinspektorid muuhulgas ka psühholoogilisi ohutegureid. Selles vallas liigub Eestis olukord paremuse poole: hea või pigem hea oli olukord 2008. aastal – 90% ettevõtetes, 2009 – 91%, 2010 – 92%, 2011 – 92% ettevõtetes.

Hea õhkkond on tööandjatele ka majanduslikult kasulik. Töökiusamine tekitab tööstressi, mille üks võimalik väljund on see, et kiusamisohver ei suuda oma ülesandeid täita. Inimene on küll füüsiliselt tööl, täidab kohta, saab palka, aga kui lõpuks hinnata tema töötulemusi, siis need on null.

Kuidas vähendada vägivallaohtu võõraste poolt?

Vaimsele tervisele on ohtlik ka see, kui töötaja satub võõraste isikute vägivaldse käitumise ohvriks. 2007.–2011. aastal juhtus sel põhjusel kokku 966 tööõnnetust.

"Mõningate ametite olemusse on võõrastepoolne vägivald peaaegu et sisse kodeeritud. Ent tööandja peab tegema kõik endast sõltuva, et seda vältida,” kinnitas Soon, kes analüüsis kõiki võõraste vägivallatsemisest tingitud tööõnnetusi, mis toimusid 1.01.2011 – 20.09.2012. Soone analüüsitud 407 õnnetusest kõige enam ehk 124 juhtumit toimus kaitseteeninduses töötajatega. Ohtlikkuselt järgmised ametid olid politseinik (94 juhtumit) ja vangivalvur (41 juhtumit). Samuti juhtus tööõnnetusi uksehoidjate ja valvuritega, meditsiiniõdedega, õpetajatega, detektiividega, bussi- ja trammijuhtidega jt.

Igal tööandjal on kohustus teha riskianalüüs ohtude kohta, mis ähvardavad tema töötajaid, ning püüda leida mooduseid, kuidas ohte kas vältida või vähendada. Soon leidis, et 5% analüüsitud juhtumite puhul oli tööandja jätnud riskianalüüsi sootuks tegemata ning 10% juhtudel ei olnud riskianalüüsis hinnatud vägivallaohtu.

Mida saab tööandja ette võtta? Näiteks siis, kui vaimsete häiretega patsient lööb meditsiiniõele rusikaga näkku, sest hääled tema peas käsivad seda teha. "Ohtude vältimiseks võtsime Regionaalhaiglasse tööle sisevalvetöötajad, tänu kellele on vähenenud raskete kehavigastuste arv. Vahel on piisanud sellestki, et ärritunud patsient näeb vormiriietuses sisevalvetöötajat ja juba rahunebki,” kinnitas Põhja-Eesti Regionaalhaigla töökeskkonnaspetsialist Kristel Oha.

Probleem on ulatuslik: eelmisel aastal kannatasid Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku töötajad patsiendipoolse verbaalse vägivalla all 660 juhul ja füüsilise vägivalla all 575 juhul. Üldjuhul juhtumid kattusid ehk siis töötajat tabas korraga nii verbaalne kui ka füüsiline vägivald, sealjuures arstiabi vajas 5 kannatanut.