Artiklid
- Üksikasjad
Priit Simson, arvamustoimetaja
Paljude inimeste töögraafik on ilmselgelt tervist kahjustav, ütleb Tartu ülikooli kliinikumi tööter-
vishoiu arst Kadri Hunt.
Hiljaaegu oli Eesti Päevalehes juttu turvatöötajast, kes töötab 24 tundi järjest ja seejärel on tal kolm päeva puhkust. Ta on üle 50 aasta vana. Milline on teie kui töötervishoiu spetsialisti hinnang sellisele graafikule?
Ma arvan, et see pole kindlasti õige asi. Isegi siis, kui ta on täiesti terve, pole see õige. Kuid tuleb arvestada, et üle 50-aastastel võib olla juba tervisehäireid. Veidi sõltub hinnang ka sellest, kas ta lihtsalt jälgib monitore või ta ka liigub, aga kindlasti ei pea ma õigeks 24-tunnist vahetust. 12 tundi on äärmine piir.
Üks teine töötaja kirjutas hiljuti, et temal on 15-tunnised tööpäevad. Mis vaevused inimestel sellise töögraafiku puhul tekkida võivad?
Välja võivad lüüa asjad, mis otseselt polegi sellest tööst põhjustatud. Ilmnevad vererõhuhäired, südameprobleemid, suhkruhaigus. Infarkti- ja insuldirisk on väga suur. Kui on istuvat laadi töö, näiteks monitoride jälgimine, siis tekivad tugielundkonna probleemid. See ei puuduta üksnes turvatöötajaid, vaid ka teisi, kes töötavad sundasendis, arvuti taga, kontorites.
Kui sageli te puutute kokku inimestega, kelle töövahetus on üle 12 tunni pikk?
Viimasel ajal järjest harvemini. Näiteks taastusraviosakondade ja hooldekodude põetajate puhul, neil, kes käivad tööle kusagilt kaugemalt, võib seda ette tulla. Kui nad kusagilt kaugelt, maapiirkondadest tööle tulevad, siis nad tahavad, et see vahetus oleks pikem, ei pea nii palju edasi-tagasi sõitma, saavad ka kauem vabad olla. Taastumine vahepealsete päevade jooksul on üsna individuaalne.
Aga kui tihti pöörduvad teie poole inimesed, kellel on mitu töökohta?
Palju. Kasvõi meditsiinitöötajad töötavad selle piirini, mis pole enam tervislik – kiirabitöötajad töötavad kiirabis täiskohaga ja haiglas täiskohaga. Ma ei kujutagi ette, kuidas see on võimalik. Üksikemad rabavad mitmel kohal. Teinekord teine töökoht on küll väiksema koormusega.
Kui sageli esineb ületöötamist?
Palju, ja mitte ainult töötamisest, vaid ka tööga paralleelselt õppimisest. Küll see inimene tunneb südamehäireid, kloppimist, küll teda uuritakse ja puuritakse, kuid välja tuleb, et asi on ikka ületöötamises.
- Üksikasjad
Villu Zirnask
Fontese analüütik Ilmar Põhjala, kas inimesel, kes on n-ö sündinud müüma näiteks raamatuid või spordikaupu, on lootust teenida head palka, kuigi keskmiselt on Eesti müüjate palgad suhteliselt madalad?
Fontese 2012. aasta palgauuringu andmeil oli Eesti keskmine muutuvpalga ehk tulemustasu osakaal kogupalgas 10%. Kauplustes kliente teenindavate kassiiride, müüjate ja müüjate-konsultantide tulemustasu osakaal oli väiksem, jäädes 8% piirimaile. Mõlema arvu puhul tuleb arvestada, et tegemist on keskmisega, mis sisaldab ka nende töötajate tasusid, kes muutuvpalka ei teeninud.
Jaekaubanduses on sageli küsimus, millega saab müüja müüki mõjutada. Üldlevinud arusaama kohaselt ennekõike kiire ja sujuva klienditeenindusega. Võrreldes müügitöödega, kus müügikonsultant mõjutab otseselt klienti ühe või teise kauba või teenuse kasuks otsustama, teeb klient tüüpilises jaekaubandusettevõttes oma ostuotsused ise, olles mõjutatud hindadest, kauba väljapanekust, kaupluse interjöörist, mis ei sõltu klienditeenindajast.
Milline on sääraste ametite puhul juhi seisukohast õige tulemustasustamise annus?
Tulemustasustamise õige skeemi koostamine on keeruline. Arvestada tuleb nii turul levinud tavasid kui ka organisatsiooni enda kultuuri ja ärimudelit. Hea tulemuse võib anda nii ainult põhipalga eest töötamine kui ka agressiivne tulemustasuskeem. Viimasel ajal on nii mõneski kohas soovitatud maandada ettevõtte riske madalama põhipalgaga ja võimalusega teenida tulemustasu. Ei ole see halb mõte, kuid tulemuspalka peaks teenima ikkagi ekstrapingutuse eest, mitte selle eest, kui töötaja lihtsalt ametijuhendis ette nähtud rutiinseid ülesandeid täidab.
Töötaja teenistuse suurus sõltub ennekõike ettevõttest, kus tööd tehakse. Alles seejärel tuleb tulemustasuskeem ja kuivõrd hästi töötaja suudab selle raames teenida.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Kui tööandja kolib linnast välja, kuhu pääsemiseks tuleb töötajail ühe ühistranspordivahendi asemel kasutada kahte ja tööl käimine läheb kallimaks või tuleb tööle sõita koguni isikliku sõidukiga, kuna ühissõidukitega sinna ei saagi, siis kas tööandja on sel juhul kohustatud lisakulud kompenseerima? Kui jah, siis kui suures ulatuses?
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Priit Simson, arvamustoimetaja
Paljud töölepingu keelud on ebaseaduslikud, ütleb transpordi- ja teetöötajate ametiühingu juht Peep Peterson.
Eesti Päevalehe sarjas „Mis meist saab?” ilmus ühe turvatöötaja kirjeldus oma elust („Turvatöötaja lugu”, EPL 28.1), aga tema isikut polnud võimalik avaldada, sest tööleping ei luba tal meediaga suhelda. Ka mõnigi teine sarjas kirjutanu on tundnud muret tööandjate reaktsiooni pärast. Kuivõrd õiguspärane selline piirang on?
Meie hinnangul on töövõtjatel samasugune sõnavabadus nagu tööandjatel. Inimõiguste kallale ei saa töölepinguga minna. Selle kohta on seadused olemas, missugune konkreetselt on ärisaladus, mida tuleb pidada, mida mitte. Tavaliselt tehakse see viga, et öeldakse näiteks, et sinu palganumber on meie ärisaladus. See on ekslik järeldus. Tegelikult on palgasaladus suunatud töötaja kaitseks, tähendab, töötaja võib iseenda palgast rääkida, aga tööandja ei tohi rääkida töötaja palgast avalikult. Tihtipeale kiputakse seadusi tõlgendama vastassuunas, kui nad tegelikult kehtivad. Seega, töötaja saab vajaduse korral oma palgast rääkida ka meedias. Aga loomulikult on tööpaigal oma sisemisi kokkuleppeid, kus eeldatakse ka lojaalsust, seda, et iga küsimust esimese asjana ei lahendata meedias, vaid püütakse ikka kohapeal lahendada.
Kui sageli on töölepingutes meediaga suhtlemise keeld?
Mulle tuleb meelde juhtum, kui pilootide esindaja rääkis oma palgast Postimehes ja sai kohe vallandamisähvarduse. Aga me suutsime seda põhjendada ja täna see inimene töötab omal kohal.
Meiega rääkinud turvatöötaja kurtis, et öösel töötamise eest ta lisatasu ei saa, sellest hiilitakse mööda, öeldakse, et see olevat juba palgas sees. Kui tihti selliseid juhtumeid esineb?
Neid katseid ikka tehakse ja sellistel juhtumitel astuge ametiühingu liikmeks, tulge ja konsulteerige juristiga. Vahel antakse ka telefoni teel suulist nõu.
Eesti Päevalehes on mitut puhku olnud juttu sellest, kuidas inimesed eelistavad mitte hakata oma muret otse tööandjale kurtma, vaid pigem lähevad minema. Kas see on nii?
Kahjuks on see tõsi. Valdavalt see nii ongi. Sama asja teine külg on ju see, et inimesed lähevad tööle Soome, selle asemel et püüda asja oma töökohal mingilgi määral parandada. Isiklikus plaanis tundub lihtsam leida endale parem tööandja. Meie soovitaksime vastupidist. Kui teile see töö meeldib, siis tasub ka vaeva teha oma asjad seal korda. Selleks muidugi on vaja tarkust. Aga selleks et vältida vaenulikku reaktsiooni, mis võib esile kerkida kahel juhul kümnest, soovitame meie tegutseda tasa ja targu, rahulikult. Rääkida kõigepealt kolleegidega, tuvastada, kas on ühine mure, ja siis väljendada kollektiivset arvamust, sest siis ollakse kaitstud. Enamikul juhtudel on võimalik teravused ära hoida.
Üks kollektiivse kaitse võimalus on ametiühingud, kuid teisalt on räägitud tööandjatele allutatud „nukuametiühingutest”. On nad kõik usaldusväärsed?
Eestis on tööandjate huve eelistavaid „nukuametiühinguid” paar korda loodud, aga need kipuvad hääbuma. Eesti ametiühingute keskliidu liikmed teevad oma tööd hingega. Sealt nukuametiühinguid ei leia.
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Kas rasedus- ja sünnituspuhkusel olles teenib töötaja puhkusepäevi või mitte ja kas lapsehoolduspuhkusel olles teenitakse puhkusepäevi või mitte?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 59 lg 1 sätestab, et naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. TLS § 62 lg 1 alusel on emal või isal õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
TLS § 68 lõike 2 kohaselt läheb põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka ajutise töövõimetuse aeg ja puhkuse aeg. Lapsehoolduspuhkuse aeg ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka ei lähe, s.t nimetatud aja eest töötaja põhipuhkust ei saa.
Seega rasedus- ja sünnituspuhkuse (140 kp töövõimetuslehte) aeg läheb aja hulka, mille eest on õigus puhkust saada, kuid lapsehoolduspuhkuse aeg ei lähe.
Lehekülg 1169 / 1652