Artiklid

Iga aastaga esitatakse soolise võrdõiguslikkuse voliniku kantseleile üha enam kaebusi soolise diskrimineerimise kohta palga maksmisel, peamiselt torkavad silma just juhtumid, kus ebavõrdselt koheldakse naisi seoses lapsevanemaks olemisega.

Kui 2010. aastal laekus palgas soolise diskrimineerimise kohta kaebusi 40, 2011. aastal 45, siis möödunud aastal juba 61.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper märkis, et praktikas on olulisel kohal sellised juhtumid, kus naise ebavõrdne kohtlemine tasustamisel on aset leidnud seoses naise lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustustega.

«Näiteks kahandatakse naise töötasu pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist või ei taga tööandja töötajale samaväärset tööd kui enne puhkust. Ka madalama järgu töö pakkumine pärast lapsepuhkust viib selleni, et naine kaotab palgas üksnes seetõttu, et ta on saanud emaks ning hoolitsenud lapse eest. See on seaduse silmis sooline diskrimineerimine,» ütles Sepper.

Ka ebavõrdse töötasustamise juhtumid on seotud just lapsehoolduspuhkusel viibimisega.

Juhtumite lahendamiseks kontakteerub Sepper tavaliselt väidetava diskrimineerijaga ning too viib oma tegevuse kooskõlla seadusega. Samuti võib volinik anda oma arvamuse, kas on toimunud diskrimineerimine ja avalikustab diskrimineerija nime. Veel võib volinik aidata inimesel pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

«Lähiajast on voliniku kantseleis mitu positiivset näidet, kus inimestele on hüvitatud diskrimineerimisega tekitatud kahju,» ütles Sepper, tuues esile näiteks PRIA kaasuse. Mitmes asjas on vaidlused pooleli.

Lähiaastatel on Sepperi sõnul eesmärk tõhustada diskrimineeritute õiguskaitset ning teisalt anda tööandjatele märku, et diskrimineerimine ei ole lubatud ning õiguste rikkumisega kaasnevad tõsised tagajärjed.

«Juba alanud ettevõtmise raames tegutsetakse selle nimel, et tekiks kohtupraktikat soolise diskrimineerimise asjades. Selleks on volinikul võimalus ja tänu Norra kuningriigile rahalised vahendid korraldada õiguspoliitiliselt olulistes juhtumites õigusabi andmine, kohtusse pöördumine ning teha oma õiguste eest seismine kannatanule võimalikult lihtsaks ja odavaks,» lisas soolise võrdõiguslikkuse volinik.

Sepperi sõnul on tööandjad erinevad: «On tööandjaid, kes püüavad seadust järgida ning rikkumiste korral viivad oma praktika kooskõlla kehtiva õigusega. Kahjuks on ka teistsuguseid näiteid, sh avaliku sektori asutuste ja tuntud kaubamärkidega opereerivate suurfirmade seas, kes ei mõista oma eksimuste sisu ning ei soovi muuta oma personalipoliitikat.»

See, et (endised) põlevkivikaevanduste töötajad on üha rohkem hakanud vigastuste või kutsehaiguste pärast kohtusse pöörduma, on eelmisel aastakümnel hoo sisse saanud tava. Küllap on siin põhjus nii seadusandluse ja kohtupraktika arengus kui ka konkreetsete juhtumite lahendites. Aga muidugi on asi ka inimeste endi julguse ja teadlikkuse kasvus. Ning ekskaevurid on hüvitisi välja võidelnud, tõestades, et nende ihuhädades on süüdi endine tööandja.

Me ei tea, kui palju on kaevanduskontsern nõustunud nii-öelda kohtuväliselt endistele töötajatele nende tervisekahju kompenseerima, kuid teame, et kohtulugude puhul ettevõte end tavaliselt vastutavaks ei pea. Tavaliselt ongi käinud vaidlus selle üle, kas töötaja rikkus ohutuseeskirja (vigastuste puhul) ning kas hageja on suutnud tõestada tööandja vastutust (püsiva terviserikke või kutsehaiguse puhul).

Tänases lehes kirjeldatud kohtulugu, kus töötaja sai trauma, kuna eiras nõudeid, lõpeb aga riigikohtu tõdemusega: see, et töötaja rikkus nõudeid, ei tähenda, et tööandja ei pea vastutama inimesele tekitatud kahju eest. Loogika on selles, et seadmed ning töökeskkond, kus see juhtus, kuuluvad ettevõttele ning seetõttu ei saa Eesti Energia Kaevandused eemalduda vastutusest vaatamata sellele, et töötaja ei järginud reegleid.

Selline praktika seab hoopis uude valgusesse tööandja seniarvatud vastutuse piirid. See omakorda ei tähenda aga midagi muud kui ettevõtete suurema tähelepanu osutamist tööohutusele.

Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Neenu Pavel kirjutab, et joobes ja ülbitseva klienditeenindajaga võib töösuhte erakorraliselt üles öelda ka hoiatamata.

Tööandja küsib: «Olin paar päeva lähetuses ning naastes leidsin postkastist vihase pöördumise. Klient kirjeldas, kuidas minu alkoholijoobes teenindaja oli temaga ülbelt ja solvavalt käitunud, lubas vahejuhtumi «suure kella» külge panna ja teatas, et tema ja ka kõik tema sõbrad-tuttavad tulevikus enam meie remonditöökoja teenust ei kasuta. Kuna nimetatud töötajaga on ka varem probleeme olnud, isegi hoiatanud olen, siis kas võin nüüd töösuhte lõpetada või peab tõesti enne olema kolm korda hoiatatud?»

See, et töökohustuste rikkujat peaks enne töölepingu ülesütlemist kolm korda hoiatama, on visalt leviv meelevaldne liialdus. Töölepingu seaduses on küll kirjas, et tööandja saab töösuhte erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis, eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, kuid kolmekordse hoiatamise kohustust ei ole.

Enamgi veel – kui töötajapoolne kohustuste rikkumine on sedavõrd räige, et võimalike uute ja tõsiste tagajärgedega rikkumiste kartuses ei jää aega eelnevaks hoiatamiseks ja töötaja meeleparandamise ootamiseks, võib töösuhte erakorraliselt üles öelda ka hoiatamata.

Kui näiteks lennujuht on tööpostil joobes, kõrvaldatakse ta töölt ning ilmselt lõpetatakse kohe ka töösuhe, sest mõistlikult ei saa eelda hoiatamist kuni järgmise joobeseisundini, kuna viivitamine võiks endaga kaasa tuua inimohvritega lennukatastroofi.

Hoiatamine ei ole karistus, töötaja seda vaidlustada ei saa. Hoiatus on tööandjapoolne teavitus: «Töötaja, ma pole rahul sinupoolse töökohustuste täitmisega, tähtaegade rikkumisega, hooletustega või muuga, jälgin sind ja annan sulle aega oma töösse suhtumise parandamiseks või muidu ... järgneb töösuhte erakorraline ülesütlemine.»

Joobnud töötaja tuleb ohutuse tagamiseks töölt kõrvaldada

Mis puutub joobeseisundis tööl viibimisse, siis töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on selle kohta punkt töösuhte mõlema poole jaoks. Tööandja on kohustatud töölt kõrvaldama alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja, töötajal on keelatud töötada joobeseisundis.

Sätte eesmärgiks on eelkõige ära hoida tööõnnetuse toimumist, samuti vältida olukorda, kus joobnud töötaja oma liigse lustilisuse või agressiivsusega segab teistel töö tegemist. Seda keeldu korratakse tavaliselt ka ettevõtte töökorralduse reeglites, rõhutades, et tegemist on ühe olulisema töötajapoolse kohustuse rikkumisega. Oluline lepingutingimuste rikkumine toob kaasa lepingu erakorralise ülesütlemise.

Joobeseisundi tuvastamisest

Kui tööandja lõpetab töölepingu töötaja joobes tööl viibimise tõttu, peab ta suutma seda hiljem vaidluse korral ka tõendada. Praktikas on joobeseisundi tuvastamine aga üsna keeruline, sest puudub vastav regulatsioon. Töötajat ei saa viia või saata ekspertiisi, kui ta ise sellega ei nõustu, samuti võib ta keelduda alkomeetrisse puhumisest.

Kui joobnu ei sea oma käitumisega ohtu iseennast ega teisi isikuid – ei nori tüli ega kakle – ei pruugi politsei tööandja väljakutsel kohalegi tulla. Töötajalt võib nõuda seletuskirja kas kohe või pärast kainenemist, kuid ta võib selle kirjutamisest keelduda või seletuses kõike eitada.

Sellises olukorras on tööandjal soovitav koostada kohapeal vabas vormis kirjalik kuupäeva ja kellaajaga varustatud joobe tuvastamise akt, millele kirjutavad alla samu asjaolusid kinnitavad tunnistajad.

Aktis tuleks kirjeldada visuaalsel vaatlusel töötaja joobele viitavaid tunnuseid: isiku välimus, iseloomulik lõhn, aeglustunud reaktsioon, häirunud kõne, aja, isiku ja koha tajumise häired, teadvuse seisund ning mälu-, koordinatsiooni- ja käitumishäired. Samas ei tohi unustada, et terviseseisund, sealhulgas joobes olek, kuulub töötaja delikaatsete and­mete hulka, mille töötlemine on piiratud isikuandmete kaitse seadusega.

Solvavalt käituv teenindaja peletab kliente eemale

Tööandja küsimusest nähtub, et antud juhul on ilmselt tegemis mitme töötajapoolse rikkumisega. Tööandja oma silmaga joobes teenindajat ega kliendiga toimunud intsidenti ei näinud, tagantjärgi joobe tuvastamise akti koostada ei saa. Küll tuleks aga võtta seletuskirjad tunnistajatelt ehk kaastöötajatelt, kes juhtunut pealt nägid. Samuti kinnitab töötaja joobes tööl viibimist ning lubamatut käitumist kliendi kaebus.

Solvava käitumisega on teenindaja töökoja mainet kahjustanud ja põhjustanud kolmanda isiku – kliendi – usaldamatuse tööandja vastu. Konkreetset varalist kahju ehk saamatajäävat tulu ei ole küll võimalik kindlaks määrata, kuid negatiivses võtmes meedia tähelepanu alla sattumine klientide arvu kindlasti ei suurenda.

Tööandjal tuleb selgitada asjaolud, kokku koguda kõik juhtunud intsidendi tunnistajate ütlused. Ja arvestades töötaja eelnevat käitumist ning seda, et töötaja peab täitma kohustusi lojaalselt, tööandja kasu silmas pidades, kaalutleda ja otsustada töösuhte erakorralise ülesütlemise poolt või vastu.

Toimetas: Liis Velsker, reporter

ERIK KALDA

Naistöötaja, kes sai kaks aastat tagasi Narva karjääris tööõnnetuses raskelt vigastada, suutis riigikohut veenda, et kaks alama astme kohut on eksinud, kui leidsid, et ta oli oma vigastustes ise süüdi.

See juhtus 2010. aasta 25. märtsil Narva karjääri Viivikonna laadimiskompleksis. Seal vagunite täitmise ning põlevkiviproovide võtmisega tegelnud Diana avastas ühtäkki, et põlevkivi proovivõtumasin on katki. Naine pöördus lukksepa poole, kellega koos nad avasid masina trumli ülemise luugi ning märkasid, et põlevkivitükid olid ummistanud varbresti. Kui lukksepp resti eemaldas ning Diana hakkas käega ummistus puhastama, kukkus naise käele vasarpurusti. Tagajärjeks oli käeluu hulgimurd.

Nõuab 21 000 eurot

Kannatanu esitas Eesti Energia Kaevanduste vastu hagi, leides, et õnnetuse põhjustas tööandjapoolne ebapiisav väljaõpe.

Hageja leidis, et tööõnnetuse toimumises oli süüdi Eesti Energia Kaevandused, sest töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab tööandja tagama töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras ning tööandja peab tagama töövahendi kasutamiseks väljaõppe ja ohutusalase juhendamise.

Vigastada saanud naine nõudis, et kaevanduskontsern maksaks talle kahju korvamiseks ligi 21 000 eurot.

Eesti Energia Kaevandused hagi ei tunnistanud, teatades, et Diana oli läbinud vajalikud ohutusalased juhendamised nii laadijana kui proovivõtjana.

“Tööõnnetuses oli süüdi hageja ja õnnetuse asjaolud olid fikseeritud tööõnnetuse raportis. Hageja täitis tööülesannet, mis ei kuulunud tema töökohustuste hulka,” leidis kaevanduskontsern oma kohtule esitatud seisukohas, lisades, et seadet puhastama asudes eiras Diana kehtestatud tööohutusnõudeid.

Kontsern viitas võlaõigusseadusele, mille kohaselt tuleb kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitada juhul, kui kahju tekitaja on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse alusel. “Hagist ei selgu tööandja õigusvastane tegu, põhjuslik seos kahju ja tööandja teo vahel ning tööandja süü kahju tekitamises,” leidis Eesti Energia Kaevandused.

Nii Viru maakohus kui Tartu ringkonnakohus asusid kaevanduskontserni poolele ja leidsid, et hagi on põhjendamata.

Väljavõte kohtuotsusest: “Maakohus leidis, et iseenesest oli õige tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes toodud järeldus, et ohutusalane juhendamine peab hõlmama teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega, ja selle kasutamisest saadud kogemusi. Maakohus oli siiski seisukohal, et mitte üheski ohutusjuhendis ei ole võimalik ette näha ega juhendada töötajat juhtudeks, kui töötaja on ise raskelt hooletu.”

Vastutuse välistaks enda tahtlik vigastamine

Ent riigikohus, kuhu Diana lõpuks oma kaebusega jõudis, oli teist meelt.

Riigikohtu arvates leidsid alamad kohtud ekslikult, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle tõttu, et hageja enda hooletu tegevus välistab kostja vastutuse. Riigikohus on juba varasemates lahendites öelnud, et hageja kui kannatanu enda hooletu tegevus, mis aitas kaasa kahju tekkimisele, omab tähtsust üksnes kahjuhüvitise suuruse määramisel.

Kõrgem kohus leidis, et Eesti Energia Kaevanduste vastutus juhtunu eest oleks välistatud vaid juhul, kui Diana oleks tahtlikult tekitanud endale kehavigastuse. Ja lisas, et juhul, kui naine ei tahtnud ennast ise vigastada, on ettevõte siiski põhjustanud Diana kehavigastuse, “sest hageja sai kehavigastuse kostja seadmest (proovivõtumasin) tuleneva kahjuliku mõjutuse tõttu ajal, mil kostja seade oli käitatud kostja majandustegevuse käigus. Sellist seadme käitamist ja töötamist tuleb lugeda kostja tegevuseks, sest on selge, et see seade käitati ja see töötas kostja antud korralduse alusel”.

Riigikohtu selgituse kohaselt tähendab see, et töövõtja ei pea tööandja vastutusele võtmiseks tõendama, et viimane rikkus tööohutuse nõudeid. “Küll aga saab kostja tõendada, et ta järgis tööohutuse nõudeid ning selle asjaoluga põhjendada /…/, et ta ei olnud hagejale kehavigastuse tekitamises süüdi hooletuse tõttu,” väitis riigikohus.

Riigikohus tühistas Tartu ringkonnakohtu otsuse, millega jäeti Diana kaebus rahuldamata, ning saatis asja kohtule uueks läbivaatuseks tagasi.


Suurbritannias läbi viidud uuring näitas, et peaaegu poolte inimeste töölaual valitseb suur segadus ning selle tulemusel minnakse kolleegidega tülli, saadakse ülemuselt noomitada ja tuntakse suuremat tööstressi.

Keskmiselt vedeleb iga töötaja laual umbes 19 kasutut paberit ning pooled uuringus osalenud töötajatest tunnistas, et on kaotanud olulisi dokumente, sest nende töölaud on segamini, vahendab femalefirst.co.uk.

Paljud lisasid, et koristasid oma töölauda viimati umbes pool aastat tagasi.

Selgus, et mõne töötaja laud on lausa niivõrd segamini, et nende kolleegid või ülemus on pidanud neile märkuse tegema. Üks töötaja kümnest on lausa ametliku hoiatuse saanud segamini töölaua eest.

Uuringus osales 2000 britti ja peaaegu kolmandikul vedeleb töölaual pooleldi söödud toitu, tühjasid pakendeid või pudeleid ning pea pooled tunnistasid, et jätavad mustad nõud töölauale.

Kuigi arvatakse, et naised on korralikumad ja puhtamad kui mehed, siis uuringust selgus, et õrnema soo esindajate töölauad on täpselt sama segamini kui meestel.

Äripsühholoogia professor dr Tomas Chamorro sõnas, et segamini töölaud mõjub halvasti nii mõtetele kui ka suhetele töökaaslastega.

Umbes pooled küsitletutest kinnitasid, et tajuvad stressi tõusu, kui peavad rinda pistma segamini töölauaga kohe hommikul. Hoolimata sellest koristab enamik inimesi oma tööpinda umbes vaid korra kuus.

Olulised näitajad:

* Naised on sama räpakad kui mehed.
* 52 protsenti inimestest koristab töölauda vaid korra kuus, 10 protsenti teeb seda kuue kuu vältel.
* 48 protsenti töötajatest on kaotanud olulisi dokumente, sest nende töölaud on segamini.
* 56 protsenti osalejatest tunnevad stressi, kui neile vaatab hommikul vastu segamini laud.

Toimetas Naine24