Juhan Haravee
Olukorras, kus 40% inimestest elavad napilt palgapäevast palgapäevani, on haiguspäevad karm katsumus. "Haiguse tõttu töölt eemale jäämine paneb pere-eelarvele ikka väga tõsise paugu," ütleb läinud talvel grippi põdenud Teet.
Haiguslehe võtmiseks tuleks enne koguda sääste või elu ära kindlustada
2009. aasta suvel jõustunud korra kohaselt hakatakse kindlustatule haigushüvitist maksma alates neljandast haiguspäevast, viis esimest päeva teeb seda tööandja, hiljem haigekassa. Hüvitise määraks on üldjuhul 70% töötaja keskmisest töötasust. Vanas vääringus suutis kokkuhoiurežiimile lülitunud riik sellega muuks hädavajalikuks kõrvale panna 456 miljonit krooni (30 miljonit eurot).
Kokkuhoiuvajadusi silmas pidanud seadusandja tegi ebapopulaarse otsuse, suutmata prognoosida, mida samm endaga kaasa võib tuua. Kohe pärast muudatuse jõustumist vähenes haiguslehtede arv drastiliselt. Kergemat sorti haigestumised, sealhulgas nakkushaigused,
eelistatakse läbi põdeda töökohal, peaasi, et ei kannataks niigi napp sissetulek. Arstide seisukohalt pole haiguspäevade tasustamise süsteem kindlasti mitte patsiendi huvides, aga ka tööandja vaatevinklist on selline praktika enam kui küsitav.
"Kui gripihaige inimene käib need kolm esimest päeva tööl, siis on ta justkui gripipomm," ütles mõni aeg tagasi televisioonis terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.
Põdemine: pauk pere-eelarvele
Sotsiaalministri Taavi Rõivase sõnul pole haigushüvitiste süsteemi muutmiseks lihtsalt raha.
"Täna on meil tegelikult väga tugev surve tervishoiu eelarvele. Selleks, et tagada kvaliteetset arstiabi, on pigem vaja inimeste ravimiseks raha juurde," eelistab minister keskendumist tagajärgede likvideerimisele, andmata lootust hüvitiste maksmise korra muutumisele.
"Haiguse tõttu töölt eemale jäämine paneb pere-eelarvele ikka väga tõsise paugu," kurdab läinud talvel grippi põdenud Teet (27), "Eriti raskeks teeb asja see, et mul on naine lapsepuhkusel ning pere toitja rollis olen praktiliselt mina üksi. Olenemata sellest, kas olla haigena kodus või saada pikema põdemise puhul 70%, ikka muutub olukord kriitiliseks."
Nurkasurutud noor pereisa Teet otsustas paarinädalase haiguse järel siiki tööle minna ja palus perearsti haiguslehe lõpetada. Kahe päeva pärast oli ta jälle voodis ja nädalaid kestev kodune ravi algas otsast peale – meeleheitlik katse pere finantsolukord jälle otsapeale aidata ei õnnestunud. Lühikese töölkäigu jooksul õnnestus tal aga tahtmatult rivist välja lüüa paar kolleegi.
Pole saladus, et haiguspäevadel väheneva sissetulekuga ei kahane oluliselt pere väljaminekud. Toit, küte, elekter ja muud kulud vajavad maksmist hoolimata sellest, kas tarbija on tööl või haigevoodis. Riikliku kokkuhoiukava raames sündinud haigushüvitiste maksmise kord on aga pöördvõrdelises suhtes elukalliduse kasvuga.
Kitsikuses Teedu pere sai raskel ajal veidi abi oma silmarõõmult, kaheaastaselt tüdrukutirtust.
"Kui juhtub, et minuga samal ajal jääb haigeks ka tütar, on targem endale lapsehooldajana haigusleht vormistada," ütleb Teet.
"Nii sai ka tehtud – asi seaduslik ja leht kehtib juba esimesest päevast ning 80% töötasust on ikka veidi rohkem 70."
SEB: koguge raha või kindlustage
Asjatundjate väitel viib aga kehtivasse haigushüvitiste korda peidetud püstijala põdemise sund sageli raskete tüsistusteni, mis vajavad haiglaravi ja sunnivad inimesi töölt eemal olema kuid.
Üldhaigestumiste puhul soovitavad kaastundlikud raamatupidajad kolleegidel vormistada haigusleht nii, et viiepäevase töönädala korral algaks see soovitatavalt kolmapäevast ja kataks ka järgneva nädalavahetuse. Nii õnnestuvat lahke seadusandja tahtel tõmmata saanud põdejal vähemalt kahe päeva raha 70% ulatuses tagasi saada – laupäeval ja pühapäeval kehtiva haiguslehe alusel makstava hüvitise võrra.
SEB Elukindlustuse andmetel on palgapäevast palgapäevani elavaid töötajaid 40% ja pikem töölt eemalolek kärbib nende sissetulekuid vähemalt 30%.
SEB Elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul on haiguslehel olemisega tekkinud finantspuudujäägi katmiseks kaks võimalust.
"Üks võimalus on endale eelnevalt koguda kolme kuu sissetuleku suurune rahaline tagavarapuhver. SEB uuringud näitavad, et üle 40% eestimaalastest elavad palgapäevast palgapäevani ning kolme kuu palga suurust summat kõrvale panna on keeruline. Teine võimalus kaitsta end ootamatustest tingitud finantsraskustesse langemise vastu, on sõlmida elukindlustus koos õnnetusjuhtumikindlustusega. Kindlustusseltsilt saadava hüvitisega saab klient keskenduda enda ravimisele ega pea muretsema majanduslike kohustuste katmise pärast," räägib Holst.
Ta toob näiteks 43aastase mehe, kes saab kuus 2012. aasta Eesti keskmist brutopalka 889 eurot ehk netopalgana 711 eurot kuus. Kui mees peaks kukkudes murtud jalaluu tõttu kolmekuusele haiguslehele jääma, kahaneb tema sissetulek sel ajal keskmiselt 471 euroni kuus. Seda on tema tavapärasest sissetulekust 34% vähem. Kui veel arvestada võimalusega, et 40% antud pere eelarvest moodustavad laenu- või liisingumaksed (näiteks keskmiselt 180eurone kodulaenu tagasimakse ning 120eurone liisingumakse), siis võib haiguseaegne sissetulekute vähenemine viia majandusseisu olulise halvenemiseni.
Kui sellel mehel on sõlmitud elukindlustusleping koos õnnetusjuhtumi lisakindlustusega, hüvitaks kindlustusselts talle kuus 360 eurot ja tema sissetulek haiguse ajal oleks 831 eurot.
Pikema töölt äraoleku puhul ei tohi unustada ka aeg-ajalt kalendrisse vaatamist. Seaduses on ette antud piir, kui kaua haigushüvitist saada võib – see on 182 päeva. Tulevase Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Laari hiljutise kogemuse näitel riigikogus saavat seda kella ka üürikese töölkäimise järel uuesti käivitada.
Kuidas haiguslehega toime tulla
• Ole haige koos lapsega – nii saad raha haiguslehe esimesest päevast ja 80% palgast;
• vormista haigusleht nii, et viiepäevase töönädala korral algaks see soovitatavalt kolmapäevast ja kataks ka järgneva nädalavahetuse. Nii õnnestuvat lahke seadusandja tahtel tõmmatasaanud põdejal vähemalt kahe päeva raha 70% ulatuses tagasi saada – laupäeval ja pühapäeval kehtiva haiguslehe alusel makstava hüvitise võrra;
• kogu eelnevalt kolme kuu sissetuleku suurune rahaline tagavarapuhver;
• sõlmi elukindlustus koos õnnetusjuhtumikindlustusega.
