Artiklid

«Suvine koolivaheaeg on kolm kuud. Kas lapsevanemale peab andma puhkust just nendeks nädalateks, kui ta soovib, või võib anda ükskõik, millisel ajal selle kolme kuu sees?» küsib lugeja.

Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.

Vastavalt töölepinguseaduse § 69 koostab tööandja puhkuste ajakava, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Eristaatuses on kuni seitsmeaastast last kasvatav vanem, kes võib puhkust nõuda temale sobival ajal, ja seitsme- kuni kümneaastast last kasvatav vanem, kes võib nõuda puhkust lapse koolivaheajal, mille hulka tuleb arvata ka õppeveerandite vahelised vaheajad sügisel ja kevadel.

Kuna küsimusest ei selgu töötaja lapse vanus, siis puudub kahjuks võimalus sellele täpselt vastata - küsija jaoks on vastus peidus küsimuses endas, kes peaks teadma lapse vanust.

Paraku ei anna seadus lahendust olukorrale, kus endale sobival ajal puhkuse nõudeõigusega töötajaid on rohkem, nende nõuded kattuvad, aga tööandjal ei oleks töökorralduslikult võimalik kõigile soovitud ajal puhkust anda. Sellisel juhul eeldatakse täiskasvanud inimeste vahel kokkulepet, mis arvestab mõistlikult kõikide osapooltega.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.


Toimetas: Tarbija24

Töökohtade vahendamisega tegelevad ettevõtted kinnitavad, et valdav osa hooajatöid ei eelda erialahariduse olemasolu, kuigi eelnev kogemus tuleb alati kasuks.

CV-Online´i turundusjuht Heikko Gross rääkis, et üldjuhul hakkavad ettevõtted juba märtsis hooajalisi töötajaid otsima ja see periood kestab kuni juuli-augustini. Kõige aktiivsemalt otsitakse hooajatöötajaid aprillis-mais, millele viitab iga-aastane töökuulutuste arvu kasv sel perioodil.

Tema sõnul on suviste ametite valik üsna lai – alates toote esitleja ja klienditeenindaja positsioonist kuni internetikasiino teenindaja ja välisriigis giidi positsioonini. «Hooajatöödele iseloomulikult on enim klienditeenindusega seotud pakkumisi, aga otsitakse ka näiteks asendussekretäre või kokkasid,» lausus ta.

Kõige enam värbavad uusi inimesi Grossi sõnul ettevõtted, kelle töökoormus suvel kasvab, enamasti on need seotud klienditeenindusega, nagu näiteks Meritoni ja Radissoni hotelliketid, McDonald’s, Statoil ja Tallink. «Kohati aga vajatakse suveperioodiks puhkavatele inimestele ajutisi asendajaid – see puudutab nii teenindus- kui ka muid sektoreid, näiteks on asendajaid värbamas mobiilioperaator Tele2,» lisas ta.

Personalifirma Manpower Baltikumi müügijuht Kristjan Vanaselja leidis, et kõige enam otsivad suveks tööjõudu tootmis- ja logistikaettevõtted, kes vajavad puhkuste asendamiseks või ka hooajaks täiendavat tööjõudu: lao- ja tootmistöölisi. Järgmisena tõi Vanaselja välja samuti klienditeenindajad ning asendussekretärid.

Raskusi tuleb tõsta

Valdav osa hooajatöid erialaharidust ei nõua, samas tuleb kogemus ettevõtte tegevusvaldkonnas kindlasti kasuks. «Mõne ameti puhul on aga eelnev kogemus ja kohati ka kutsetunnistus olulised, siinkohal võib välja tuua näiteks koka positsiooni,» märkis Gross.

«Kuna tegemist on enamasti ajutiste töökohtadega, mida on võimalik lühikeseks aja ja juhendamisega täita, siis erilisi suuremaid nõudmisi kandidaatidele ei esitata. Oluline on tahe ja valmisolek korrektselt tööl käia, soov tööd teha ning mõnel juhul ka valmisolek graafiku alusel töötada, näiteks nädalavahetustel või õhtuti,» selgitas Vanaselja ja lisas: «Laotöö puhul tuleb tihti ette, et kandidaadid peavad olema võimelised tõstma raskemaid esemeid.»

Klienditeenindajatele kehtivad Vanaselja arvates praktiliselt samad nõudmised, aga oluliseks peetakse ka kliendile orienteeritust, Tallinnas võõrkeelte oskust (eelkõige vene keel, aga ka inglise ja soome keele oskus). Isikuomaduste poolest hinnatakse Grossi sõnul kõige rohkem positiivset ellusuhtumist ja sõbralikkust.

Grossi arvates võib eeldada, et paljud klienditeenindusega seotud tööpakkumised on ahvatlevamad noorematele, kellel puudub eelnev töökogemus ja kes soovivad suvisel perioodil endale lisaraha teenida. Samas ei ole tegemist reegliga ja vanuselisi iseärasusi on raske välja tuua, sest soovitud iga tööpakkumistel otseselt välja ei tooda.

Liis Velsker

Selleks, et oma karjääri kaitsta ja olla edukas, on mõnikord kõige olulisem enda eest seista, et keegi teine ei saaks sinu töö või ideede arvelt lõivu lõigata.

Forbesi karjäärinõustaja Lisa Quast sai kirja lugejalt, kes kurtis, et ülemus esitab tema ideid endal omadena ja ei lase tal ettevõtted edasi areneda.

Lugeja olukord

Mu ülemus on hakanud minu töö eest au endale võtma. Ühel koosolekul vaatas mu otsene juht mulle otse silma ja esitas minu idee enda idee pähe. Ma olin šokeeritud. Kogu see nädal olen märganud, et ta korrutab koosolekutel seda, mida mina olen öelnud. Otsustasin, et ma ei paku selle projekti tarbeks enam välja ühtegi oma ideed ja tegelen vaid nende ülesannetega, mis on konkreetselt mulle suunatud. Tavaliselt ma nii ei tööta, eelistan olla proaktiivne. Olen kaalunud tema peale kaebamist, kuid tema on siin töötanud viimased 30 aastat ja ta on personalijuhi väga hea sõber. Mina aga olen siin töötanud vaid kolm aastat. Viha sunnib mind kaebama läbi ametiühingu, kuid kas see oleks mõistlik? Ma tahaks kasvõi töölt ära minna või haiguslehele jääda, sest see käib mulle niivõrd närvidele.

Spetsialisti vastus

Praegu väldid sa negatiivse olukorraga tegelemist nii, et sul hakkab paha pelgalt sellele mõtlemisest. Esimese sammuna peaksid alati minema ebaeetiliselt käituva inimese juurde ja temaga rääkima. Hea oleks, kui saaksid ülemusega konfidentsiaalselt rääkida tema käitumisest. Lisaks võiks ta selgitada, miks ta ei ole lasknud sul oma ideid ise esitleda.

Kui kardad seda, kuidas ülemus vestlusele reageerib, siis võid paluda mõne kolleegi abi, kes on sellise olukorraga juba kokku puutunud ja teab, kuidas ülemus käitub, et ta saaks sind vajadusel toetada. Kui juhi reaktsioon on halb, siis on sul ka tunnistaja.

Mõnikord jätkavad sellised inimesed oma käitumist senikaua, kuni oled välja öelnud, et tead, mis toimub ja ootad selgitust. Kui läheksid tema peale kaebama kas personalijuhile või ametiühingusse, siis küsivad ka nemad sinult esimese asjana: «Mina su juht selle peale kostis, kui temalt vastust nõudsid?» Sa pead olema valmis sellele küsimusele vastama ja tõestama, et sina suuda olukorda suhtuda täie tõsidusega ja täiskasvanulikult.

Praegu tundub juhile, et ta saab vabalt sinu arvel liugu lasta, sest sa ise lased seda teha. 30 aastat töötamist ühes ettevõttes ei õigusta kuidagi ebaeetilist käitumist, kuid see ei lõpe enne, kui sina ja teised kolleegid, keda see puudutab, enda suud lahti ei tee. Esiteks peate rääkima oma otsese juhiga ja kui ta käitumine ei muutu, pöörduma personalijuhi poole või ametiühingusse.

Kui seisad enda eest (võimalikult viisakalt ja vaoshoitult), siis saad ka tulevikus selliste probleemide esinemisel paremini hakkama ja saad lahti stressist, mis sind painab.

Toimetas Naine24

Tarbija24 lugeja Andre Kilvits soovib teada, kas tööandja, kes nõuab töötajalt tervisetõendit, on ka kohustatud selle töötajale kinni maksma?
«Minu puhul on tõendi maksumus 36 eurot,» märkis Kilvits.

Vastab tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Sander Sõõrumaa:

Esmase tervisetõendi võtab töölesoovija ise kaasa oma perearstilt, juhul kui töökuulutuses seda nõutakse. Edaspidi rahastab seda kui perioodilist tervisekontrolli tööandja, seega peaks ta ka ise järge pidama, et tervisetõend ikka kehtiv oleks ning õigeaegselt töötajale meelde tuletama, et ta kontrollis käiks. See korraldus on töötajale täitmiseks kohustuslik.

Toimetas: Liis Velsker, reporter

Delfi Majandus

Millest koosneb Elioni jaekaubanduse osakonna IT-valdkonna juhi Aivar Otsa sõnul ühe väikettevõtte kodukontori jaoks sobiv IT-lahendus?

1. Arvuti. Arvuti peaks sobima kontorist väljas kasutamiseks. Kui töötate kodukontoris, võib see olla ka lauaarvuti, muul juhul sülearvuti, mille puhul võiks arvesse võtta aku vastupidavust. Ergonoomilisuse mõttes on hea omada suurt ekraani ning korralikku hiirt ja klaviatuuri. Kindlasti peab arvutil olema ka ID-kaardi lugeja.

2. Tarkvara. Kontoritööks vajalik tarkvara on tänapäeval suuresti ka vabavarana kättesaadav, head tasulist alternatiivi pakuvad ka pilvetehnoloogial põhinevad tarkvarad nagu Office 365 või Google Apps – nii saad vajadusel ükskõik millisest teisest arvutist või nutiseadmest (nutitelefonist või tahvelarvutist) tööd jätkata. Lisaks peaks arvutis olema suhtlustarkvara kiireks infovahetuseks või konverentskõnedeks – näiteks Skype või Google Hangouts.

3. Internetiühendus. Eesti ettevõtetel on siin valida erinevate pakkujate vahel. Võrguseadmed tulevad tüüpiliselt teenusega koos kaasa, kindlasti tasub mugavuse huvides panustada juhtmevabale internetile.

4. Telefon. Ka siin on valikuid mitmeid, lauatelefonist nutitelefonini. Neil, kes aga eelistavad kasutada "päris" telefoni asemel arvutisse või nutiseadmesse paigaldatud suhtlustarkvara, on mõistlik soetada ka mugavad kõrvaklapid koos mikrofoniga.

5. Printer-koopiamasin. Tänapäeva Eestis on palju asju võimalik ajada paberivabalt, aga sellegipoolest võib ette tulla olukordi, kus pead näiteks andmeid skaneerima või pabereid kopeerima. Kodukontorisse sobivad hästi väikesemõõtmelised multifunktsionaalsed printer-koopiamasinad, mis täidavad mitut ülesannet korraga.

31. mail toimub teist aastat järjest kaugtöö päev, mille eesmärk on julgustada nii tööandjaid kui töötajaid murdma kontoritöö traditsioone ja kasutama targalt tänapäeva tehnoloogilisi võimalusi oma töö tegemiseks väljaspool kontorit.