Artiklid
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Olen hetkel lapsehoolduspuhkusel olev õpetaja. Mullu septembris nõustusin teises koolis poole koormusega töötama. Paraku usaldasin inimesi ja kirjutasin alla töövõtulepingule. Alles nüüd sain teada, et sellega seoses ei ole mul suvel loota ühtegi puhkusepäeva. Kas õpetajal on üldse võimalik töövõtulepinguga töötada või kas on võimalik see tagantjärele muuta ümber töölepinguks, et saada tasu ka väljateenitud puhkusepäevade eest?
2009. a jäeti haridusseadusest välja säte, mille kohaselt reguleeris pedagoogide töösuhteid töölepingu seadus. Sellega võib-olla sooviti anda koolidele vabadus sõlmida peale töölepingu ka võlaõigusseadusest tulenevaid teenuse osutamise lepinguid.
Töövõtulepingut ma õpetaja jaoks sobivaks ei pea, sest siis kohustuks õpetaja teenuse osutamisega saavutama kokkulepitud tulemuse, kuid vaevalt see koolis kohe võimalik on. Pigem võiks kõne alla tulla käsundusleping. Selle järgi peaks õpetaja vähemalt käsundiandja juhiseid täitma.
Nii töövõtu- kui ka käsunduslepingu puhul peab inimene olema töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev (TLS § 1 lg 4). Ei ole kuigi usutav, et õpetaja seda olla saab. Seega võib küsija taotleda tööandjalt oma töövõtulepingu ümbervormistamist töölepinguks. Kui seda ei tehta, siis saab ta vaidlustada lepingu olemuse töövaidluskomisjonis või kohtus ja nõuda töölepingul põhineva töösuhte tunnustamist ja kõike töölepingust tulenevat, sh puhkusetasu. Töövaidlusorganisse pöördumisel tuleb arvestada aegumistähtaegadega.
Saada oma tööalane küsimus:
- Üksikasjad
TÖÖINSPEKTSIOON
Pressiteade
Kahe viimase aasta jooksul viidi Tööinspektsiooni Ida inspektsioonis läbi kohalik sihtkontroll teemal «Füsioloogilised ohutegurid ja tervisekontroll», mille käigus külastati 21 ettevõtet Ida- ja Lääne-Virumaal.
Ida inspektsiooni töötervishoiu tööinspektori Kaja Niinlaupi sõnul on sihtkontrolli teema valik seotud sellega, et peamise põhjusena kutsehaigestumistel ja tööst põhjustatud haigestumistel diagnoositi ülekoormushaigus. «Sihtkontrollide põhjal järeldub, et töötajate teadlikkus ohutegurite kahjulikust mõjust on madal ning töötajad ei seosta oma terviseprobleeme tööasenditest ja töö korraldamisest tulenevate riskidega», selgitas ta.
Sihtkontrolli käigus tuvastati rikkumisi õigeaegsel tervisekontrollide läbiviimisel ja töötervishoiuarstide poolt kehtestatud järgmise tervisekontrolli korraldamise tähtajast kinnipidamisel. «Tervisekontrolli suunamisel esines probleeme töötervishoiuarstile esitatavate dokumentide osas: esitati küll riskianalüüs, kuid vahel jäeti esitamata eelmiste tervisekontrollide otsused. Kuna töötervishoiuarstide antud soovitustest enamik on suunatud lõõgastusharjutuste tegemisele, siis on mitmed tööandjad jätnud tähelepanuta töökorralduslikud meetmed: vastunäidustatud üle 5 kg raskuste käsitsi teisaldamine, vajadus korduvate liigutuste puhul teha harjutusi kätele, puhkepauside pidamine, lõõgastusharjutuste tegemine puhkepauside ajal», lisas Niinlaup.
Töötervishoiu tööinspektor Kaja Niinlaup tõi hea näitena välja mitmes ettevõttes töötajate töö- ja olmetingimuste parandamise. Näiteks mõnegi ettevõtete töötajad kolisid vastvalminud ruumidesse, kus on avarad pinnad ja kaasaegsed töövahendid.
Soovitused tööandjale
* Töökeskkonna süstemaatilise sisekontrolli käigus võiks suuremat tähelepanu pöörata ka füsioloogilistele ohuteguritele: töökoha ülevaatusel pöörata tähelepanu töökoha ergonoomilisele kujundamisele ja töövahendi ergonoomilisusele, töötooli kohandamisele arvestades töötaja kasvu ja tööülesandeid.
* Riskianalüüsi korraldamisel jälgida, et seal oleks hinnatud sundasenditest, sama tüüpi korduvatest liigutustest, silmade pingest tulenev terviserisk, keha kalletest ja pööretest tulenev terviserisk.
* Tervisekontrolli korraldamisel pöörata tähelepanu töötervishoiuarsti määratud tähtaegadest kinnipidamisele.
* Riskianalüüsis võiks lahti kirjutada mõisted soe ja külm tööruumide temperatuur ja õhuniiskus tööruumides.
* Rohkem kasutada tööplatvorme, mis aitaksid vähendada töötajate sügavaid keha kaldeid ette pooltoodete sorteerimisel, pakkimisel ja töötlemisel.
Täiendav info:
Olga Kurdovskaja
Teabespetsialist
Ida inspektsioon
Tel 3371194, GSM 56230269
- Üksikasjad
Erik Rand
Värske uuringu kohaselt käib 86% inimesi haigena tööl, et mitte palgas kaotada.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas nendib, et haigena tööl käimine ei ole kolleegide suhtes vastutustundlik, kuid ta ei näe rahalisi võimalusi haigushüvitiste süsteemi muuta.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
TÖÖINSPEKTSIOON
Pressiteade
1. veebruaril alustas Tööinspektsioon üleriigilist sihtkontrolli, mis uurib, kas tööandja saadab kõik töökeskkonna ohuteguritest mõjutatud töötajad tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde. Tänavu korraldab Tööinspektsioon lisaks mitmeid teisigi sihtkontrolle, et uurida alaealiste töötamist, ohtlike kemikaalide kasutamist jms küsimusi.
1. veebruarist kuni aasta lõpuni kestva sihtkontrolli eesmärgiks on uurida, kuidas tööandjad korraldavad töötajate tervisekontrolli pärast majandussurutise möödumist. „Tervisekontroll aitab avastada tööga seotud haigusi juba algusjärgus, et inimesed ei töötaks ennast haigeks, mille tagajärjeks on invaliidide armee,” selgitas Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon. „Masu ajal ning vahetult selle järel hakkasid ettevõtjad tööohutuse pealt kokku hoidma. Vajalikud tervisekontrollid jäeti tegemata ning ka uute töötajate koolitamine oli puudulik.”
Tööandja on kohustatud saatma töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli kõik need töötajad, keda ohustavad müra, vibratsioon vms ohutegurid, samuti öötöötajad ja kuvariga töötajad. Tervisekontrolli kulud kannab tööandja.
Sihtkontrolli käigus külastavad töötervishoiu tööinspektorid ettevõtteid nendelt tegevusaladelt, kus on enim tööga seotud haigestumisi: ehitus, igasugune töötlev tööstus nagu puidu- ja metallitöötlemine jms. Kontrollitakse ka ettevõtteid, kus viimase seitsme aasta jooksul on diagnoositud tööst põhjustatud haigestumisi või mille kohta on tööinspektor saanud vihje, et seal on probleeme tervisekontrolli korraldamisega.
„Mõned tööandjad väidavad, et inimesed ei taha minna tervisekontrolli, kuna kardavad võimaliku haiguse tõttu tööst ilma jääda,” ütles Silja Soon. „Töökoha säilitamine on mõistagi tähtis. Ent oluline on ka see, et töö ei kahjustaks tervist, nii et inimene saaks tervena elada ja vanemas eas pensionipõlve nautida. See on igaühe enda valik, kas teha ebasobivat tööd ja minna, jalad ees, või teha sobivat tööd, pea püsti.”
Möödunud aastal toimunud Tööinspektsiooni üleriigilised sihtkontrollid keskendusid psühhosotsiaalsetele ohuteguritele (meditsiinitöötajate puhul), töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisele, alaealiste töötamisele ning tööajast kinnipidamisele. Samuti kontrollis Tööinspektsioon mullu põhjalikult kaht kauplusteketti (Grossi poed ja Säästumarketid) ning teostas ehitusplatsidel kaks ühepäevast üleriigilist kontrolli.
2013. aastal kavatseb Tööinspektsioon korrata üle Eesti alaealiste töötamise sihtkontrolli ning ühepäevaseid ehitusplatside kontrolle. Lisaks teostab Tööinspektsioon tänavu üleriigilise sihtkontrolli ohtlike kemikaalide kasutamise kohta.
Lisaks üleriiklikele sihtkontrollidele teeb Tööinspektsioon ka kohalikke sihtkontrolle. Samuti toimub jooksvalt tavapärane järelevalve, mille käigus on kavas pöörata erilist tähelepanu uutele töötajatele ettevõttes.
Lisainfot tervisekontrolli kohta leiab Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee siit ning Tööelu portaalist siit.
Lisainfo:
Evelin Kivimaa,
Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist
Tel: 626 9403, 5699 2324
- Üksikasjad
Lugeja küsib: kas töölepinguga võib keelata läbirääkimised uue töökoha leidmiseks? (18)
31.01.2013 23:50
«Kas tööandja võib töölepinguga seada töötajale piirangu, et töölepingu kehtivuse ajal töötaja ei astu läbirääkimistesse kolmandate isikutega töökoha vahetamise eesmärgil ilma, et sellistest läbirääkimistest tööandjat eelnevalt ei teavitata? Kas selline töölepingusse lisatud punkt on seaduslik?» soovib küsija teada.
«Töölepingusse ei ole märgitud kuupäeva, millal toimub palga maksmine, kuigi töölepinguseadus näeb selle ette. Kas on mingi muu seadus, mis reguleerib, milline on järgmise kuu hilisem päev millal peab palga maksmine toimuma?»
Vastab Tiit Kruusalu METI personaliabist.
Teie poolt kirjeldatud piirangud meenutavad pärisorjusega kaasnenud sunnismaisust, mis eksisteeris Eesti- ja Liivimaal 14. sajandist kuni 19. sajandi keskpaigani. 1863. a passiseadusega kaotati see nähtus ära. Meie elame 21. sajandis, kus igale inimesele on põhiseadusega tagatud eraelu puutumatus ja õigus vabalt valida omale töökohta. Tööandjal on õigus nõuda Teilt tema ärisaladuse hoidmist ja konkurentsi mitteosutamist, aga mitte teavitamist Teie isiklikest plaanidest.
Teiseks, töölepinguseaduse § 33 lõige 1 määrab, et töötasu makstakse üks kord kuus. Seega võib siit tuletada, et töötasu peab olema välja makstud hiljemalt töö tegemise kuule järgneva kuu viimaseks päevaks. Kui töölepingus ei ole palgapäeva määratud, siis annab väljakujunenud praktika, millal ettevõttes harilikult palgapäev on, aluse õigustatud ootuseks sellel ajal palka saada. Ja ilma igasuguse vaidluseta on tööandjal tekkinud töötaja ees võlgnevus, kui palk ei ole järgmise kuu viimaseks päevaks välja makstud.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Toimetas: Tarbija24
Lehekülg 1138 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee