Artiklid

Vilve Torn, toimetaja

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajuristi Elina Soometsa sõnul reedavad usaldust mõlemad osapooled.

••Mida mõista töösuhtes usalduse all?

Usaldussuhe tähendab eelkõige seda, et saab oma lepingupartneris kindel olla, üksteisega suheldakse takistusteta, organisatsioonis antakse konstruktiivset tagasisidet, kokkulepped kehtivad. Usaldada tuleb, kuid samas ei saa piiritult usaldada. Kusagil jookseb alati mõistlik piir, millest alates peab rahulikult võimalikud ohud läbi kaaluma.

••Kui tihti puutute kokku usaldussuhtest tulenevate muredega?

Näen pidevalt usaldussuhte kuritarvitamist ja reetmist, kokkulepetest mitte kinni pidamist. Vastastikune usaldamine on kriitiline töösuhte kolmes etapis: töölepingu sõlmimisel, selle täitmisel ja muutmisel ning lõpetamisel. Võtame või töölepingu sõlmimise. Töötaja usaldab oma tööandjat liigselt ja asub tööle kirjaliku töölepinguta ja suuliste kokkulepete alusel. Kui töötaja mõne aja pärast avastab, et töökohustused või töötasu erinevad oluliselt kokkulepitust, on see usalduse kuritarvitamine.

••On selliseid näiteid palju?

Neid ikka esineb ja üsna sageli välismaale tööle minejatega. Samas ei pruugi usalduse kuritarvitamine alati olla tahtlik ja kujuneb paratamatult suuremaks konfliktiks. Näiteks usalduse kuritarvitamine töölepingu täitmisel ja muutmisel. Töölepingus on määratletud konkreetsed tööülesanded, mida töötaja usinalt ja korrektselt täidab. Ühel heal päeval palub tööandja tal juurde võtta lisakohustusi. Samuti annab ta suusõnalise lubaduse maksta lisakohustuste eest lisatasu. Töötaja on nõus ja asub agaralt tööle. Kui palgapäeval lubatud lisatasu pole, võib töötaja protsessida ja aru pärida. Kirjalikult vormistamata kokkuleppe alusel saab töötaja töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu töötasu nõuda, kuid siiski tuleb tal kokkuleppe olemasolu muul viisil tõendada. Töötaja usaldus tööandja vastu on aga kadunud ja see mõjutab nii ehk naa edasist töösuhet.

••Töötaja võib ju tööandja usaldust samuti enda kasuks pöörata.

Kiuslik töötaja võib heale tööandjale usaldussuhtes väga palju peavalu põhjustada. Näiteks kauplustes, kus tekivad suured puudujäägid. Samuti kahjuhüvitise nõudeid esitades, kui kahju oleks saanud suhtlemisega ennetada. Näiteks ei anna töötaja tööandjale nimme teada, mis teda tööl häirib või mis võib ohustada tööandjat, teiste inimeste elu, tervist, vara. Kuna tööandjapoolne rikkumine pole enam väheoluline rikkumine, kasutabki töötaja seda töölepingu lõpetamisel ära.

••Kas enim töövaidlusi on ikkagi lõppenud töösuhte pinnal?

Seda küll. Vähe sellest, et vaieldakse sisuliselt töölepingu ülesütlemise üle ja nõutakse kokkulepete täitmist, ka töövaidlusmenetluses endas on olnud liigset usaldust. Töövaidluskomisjonis oli istung, kus töötaja taotles tööandjalt lõpparvet. Kõik viitas sellele, et töötaja väljub vaidlusest võitjana. Korraga palus tööandja vaheaega. Ta kutsus töötaja enda juurde ja lubas talle neljasilmavestluses, et kannab hommepäev üle vaidlusalusest summast märksa kopsakama summa, kui too avaldusest loobub. Töötaja nõustus ja istung lõpetati. Kui uks nende selja taga kinni langes, teatas tööandja töötaja sõnul üsna ülbelt, et ei kavatse midagi maksta. Töötaja jäi kõigest ilma, sest uut avaldust ta samade andmete põhjal enam sisse anda ei saa. See on väga kurb näide usalduse kuritarvitamisest.

Sotsiaalministeerium saatis eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele vanemahüvitise seaduse muutmise eelnõu. Seaduse muudatusega soodustatakse töötamist vanemahüvitise saamise ajal ning tagatakse vanemahüvitise saajatele töötamise korral alati suurem kogusissetulek.

Muudatused tagavad, et vanemahüvitise saajal säilib alati vähemalt hüvitise määra ehk 290 euro suurune vanemahüvitis. Kehtiva regulatsiooni kohaselt vanemahüvitist ei maksta, kui vanem teenib hüvitisega samaaegselt üle viiekordset hüvitise määra ehk rohkem kui 1450 eurot kuus. Uus korraldus kaotab selle piiri ära.

„Muudatused vanemahüvitise süsteemis tagavad paindlikuma korralduse emadele-isadele, kes tahavad hüvitise saamise ajal ka tööl aktiivsed olla,“ ütles sotsiaalminister Rõivas. „Kui pere soovib oma elu korraldada nii, et vanemahüvitise saamise ajal käib ka hüvitist saav vanem osalise ajaga tööl, siis uus valem seda toetab,“ lisas minister.

Vanemahüvitise määr, mis sel aastal on 290 eurot, sõltub eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast. Näiteks, kuivõrd 2013. aastal on töötasu alammäär 320 eurot, siis järgmisel aastal on vanemahüvitise määr 320.

2012. aasta detsembri seisuga sai vanemahüvitise saajatest sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu 9,1%. Neist 74,9% olid naised ja olid 25,1% mehed. Tulu saajatest üle poole ehk 66,2% said tulu vanemahüvitise määra ulatuses ehk 290 eurot. Neist enamik olid naised (87%). 33,8% said tulu üle vanemahüvitise määra ning neist 50,7% olid naised, mehi oli 43,3%. Sealhulgas üle 5-kordse vanemahüvitise määra tulu saajaid oli 3,4%, neist kaks kolmandikku olid mehed.

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti Ametiühingute Keskliidule.

Seadus jõustub käesoleva aasta sügisest.

Sotsiaalministeeriumi pressiteade

10. juuni 2013

Lugeja soovib teada, millistel tingimustel saab välismaal töötav isik kasutada Eestis isapuhkust?

Vastab sotsiaalministeeriumi töösuhete poliitika juht Seili Suder.

Töölepingu seaduse kohaselt on lapsevanemal õigus saada mitmeid puhkusi, sealhulgas näiteks isapuhkust (kümme tööpäeva isale enne või pärast lapse sündi), lapsehoolduspuhkust (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni), lapsepuhkust (kolm kuni kuus tööpäeva olenevalt laste arvust ja lapse vanusest), tasustamata lapsepuhkust (kümme tööpäeva). Puhkused on erinevalt tasustatud (isapuhkus – keskmine töötasu; lapsehoolduspuhkus – vanemahüvitis, lapsehooldustasu; lapsepuhkus – töötasu alammäära alusel makstav tasu; tasustamata lapsepuhkus – tasustamata).

Täpsemat infot vanemapuhkuste osas leiab sotsiaalministeeriumi kodulehelt, kus on üleval töölepingu seaduse selgitused ja voldikud. Lisaks on tööeluga seonduv info üleval ka tööelu portaalis.

Küsisite, kas Euroopa Liidus töötav isa saab jääda Eestis isapuhkusele? Töölepingu seadusest tulenevaid vanemapuhkusi (sh isapuhkust) on töötajal õigus kasutada juhul, kui töölepingule kohaldub eesti õigus (sh töölepingu seadus). Näiteks on Eesti kodanikul, kes töötab Euroopa Liidus Tšehhi ettevõttes ning talle kohaldub tšehhi õigus, võimalik saada puhkust vastavalt Tšehhi seadustele. Kui on näiteks tegemist Euroopa Liidus töötava isikuga, kelle tööandja on Eesti ettevõte ja töösuhtele kohaldub eesti õigus, siis on vanemapuhkusi (sh isapuhkust) õigus saada lähtuvalt töölepingu seadusest.

Euroopa Liidu tasandil on ette nähtud vanemapuhkuste miinimumtingimused (rasedus- ja sünnituspuhkusi reguleeriv direktiiv 92/85/EMÜ ja vanemapuhkuste direktiiv 96/34/EÜ). Kuna nimetatud reeglid on üldised ja näevad ette miinimumi, siis on riigiti vanemapuhkuste liigid, pikkused ja tasustamine väga erinevalt sätestatud.

Toimetas: Tiina Kaukvere

2013.a jõustunud nn vanemapensionile omavad õigust teiste hulgas ka need praegused pensionärid, kes ei jõudnud oma lapsi 1998. aasta lõpuks vähemalt kaheksa aastat kasvatada ja seetõttu ei ole nende pensionistaaźi hulka arvatud kahte lisa-aastat iga lapse kohta.

Alates selle aasta algusest on nimetatud pensionäridel õigus taotleda pensionilisa kahe pensioni aastahinde väärtuses iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat.

Juhime tähelepanu, kes veel ei ole jõudnud pensionilisa taotlust Sotsiaalkindlustusametile esitada, et seda tuleks teha juunikuu jooksul.

Seda seetõttu, et pension arvutatakse ümber alates seaduse jõustumise päevast ehk 1. jaanuarist 2013 üksnes juhul, kui avaldus on esitatud 6 kuu jooksul arvates seaduse jõustumisest.

Kui kuus kuud on mööda lastud ja taotletakse hiljem, siis lapse kasvatamise eest makstav pensionilisa määratakse alates taotluse esitamise päevast.

Vanemapensioni õigust saab kasutada ainult üks vanematest või vanema abikaasa või eestkostja või hooldaja, mistõttu tuleb esitada ka teise vanema nõusolek.

Neil pensionäridel, kes jõudsid oma lapsi 1998. a lõpuks vähemalt kaheksa aastat kasvatada, on pensionistaaźi hulka juba arvatud kaks aastat iga lapse eest juurde. Nemad juba ka saavad sellevõrra suuremat pensioni ning praegu neil ei ole vaja seoses laste kasvatamisega Sotsiaalkindlustusametilt midagi taotleda.

Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse kontaktandmed üle Eesti on kodulehel http://www.ensib.ee/klienditeenindused/, infotelefon 16106 või +372 612 1360.

Helve Toomla, jurist

Meie korteriühistu aruandest avastasime üllatuslikult, et esimees oli endisele raamatupidajale maksnud puhkusehüvitist aastate 2002–2007 eest, kusjuures raamatupidaja töötas 2002. aastal vaid 8 kuud, aga hüvitist on arvestatud kogu aasta eest.
Kas 10 aasta taguse ehk siis aastate 2002–2007 puhkuse hüvitamine on seadusega kooskõlas? Kas siin ei kehtigi töölepinguseaduse paragrahvi 68 lõige 6? Miks KÜ raamatupidajale ei kehtinud 2002. a seaduse paragrahv 7 – töötajal ei ole õigus puhkusest loobuda?

Enne 1. juulit 2009 kehtinud puhkuseseadus nägi ette puhkusenõude 4-aastase aegumistähtaja. Samast kuupäevast jõustunud töölepinguseadus (paragrahv 68 lg 6) sätestab lühema tähtaja – üks aasta, arvates kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Sellel sättel ei ole tagasiulatuvat jõudu, varem väljatöötatud puhkustele jäi kehtima 4-aastane aegumine. 2009. a toimus üleminek tööaastate arvestuselt kalendriaasta arvestusele ja oli tarvis teha nn puhkuste inventuur seisuga 31. detsember 2009, et selgitada selleks ajaks väljatöötatud kasutamata ja aegumata puhkusepäevad. Küsimusele lisatud inventuurilehelt on näha, et tööandja ongi seda teinud, kuid ekslikult on näidatud nõudeõiguse alguseks 2002. a. Tegelikult võis töötajal selleks ajaks olla aegumata puhkust alates tööaastast 2005–2006, kokku 4 tööaasta eest. Nii ongi tööandja arvestanud, arvates välja kasutatud puhkuse 28 kalendripäeva. 2010. kalendriaasta puhkust kasutas töötaja 2011. aastal. 2009. aastaks aegumata 4 aasta puhkusetasule tuleb töölepingu lõppemisel lisada 2012. a 14. septembriks väljateenitud puhkusepäevade tasu.

Siiski ei ole inventuurilehelt võimalik hüvitamisele kuuluvaid päevi täiesti täpselt välja lugeda, sest sellel on näidatud kalendriaastad, kuid kuni praeguse TLS-i jõustumiseni anti puhkust tööaasta eest.

Kindlasti oleks tööandja pidanud koostama igal aastal puhkuste ajakava ja selle alusel töötajad puhkusele saatma, kuid tööandja tegematajätmise tõttu ei saa vähendada töötaja hüvitist. Tõenäoliselt tehti ühistus igal aastal revisjon, ka selle käigus võinuks revident uurida kasutamata puhkusi ja juhtida korteriomanike üldkoosolekul tähelepanu raamatupidaja „puhkuseinvesteeringutele”.

Meeldetuletuseks töötajatele ja tööandjatele – kõik enne 1. juulit 2009 väljateenitud aegumata puhkusenõuded aeguvad selle aasta 1. juuliks. 1

Küsi: