Artiklid
- Üksikasjad
Tähtsamad pensionifondi valimise kriteeriumid on fondijuhi senised tulemused ja teie riskitaluvus.
Eurostati andmetel on eestlastel peaaegu ainsateks säästudeks pensionifondide teise samba raha. Seega sõltuvad inimeste sissetulekud pärast pensionile siirdumist peaaegu ainult sellest, kui hästi on nad endale pensionifondi valinud, sest muid sääste meie inimestel eriti ei ole.
«Pensionifondi kogumise eesmärk on sissetuleku tekitamine pensionipõlves. Mida suurem on kogutu väärtus, seda parem,» ütles LHV Varahalduse tegevjuht Mihkel Oja.
Ehkki teoorias, eriti finantsspetsialistide arvates, on fondide valimine üsna lihtne, pole see praktikas kaugeltki nii. Tihti kipuvad spetsialistide soovitused olema ka ebareaalsed, sest nendeks kasutatakse mõõdikuid, mille olemusest on keeruline aru saada isegi kogenud investoril.
Kui aga võtta arvesse, et teise samba fondidesse investeerijaid on umbes 700 000, on selge, et suurem osa investoreist, et mitte öelda peaaegu kõik, ei suuda hinnata erinevate pensionifondide investeerimisstrateegiaid. Aga kuidagi tuleb ju pensionisammast valida, ja loosi teel valida, nagu see võib juhtuda neil noortel, kes ise seda teha ei viitsi, poleks see vast mõistlik.
Tootlus näitab minevikku
Igasugusel investeerimisel, nagu ka pensionifondi valimisel, on olulised tulu ja risk – investeerimisspetsialistid räägivad riski ja tulu suhtest.
Oja sõnul tasuks pensionifondi valikut alustada halduri valimisest, kelle kätte oma vara kasvatamine usaldada.
«Siin tasuks pöörata tähelepanu fondijuhi senistele tulemustele – kui hästi on fondijuht oma tööga seni hakkama saanud,» ütles ta. «Kui fondijuhil on head tulemused ette näidata juba pikema perioodi kohta, siis pole ilmselt enam tegu juhusliku edukusega.»
Nordea Pensions Estonia juhi Angelika Tageli arvates tasuks teha taustauuringut ja vaadata, mida näiteks meedia on viimase viie või kümne aasta jooksul konkreetse fondivalitseja või pensionifondi kohta kirjutanud.
«Sisetunne peab olema hea. Kui kahtlus on hinges, siis ilmselt ei ole koostöö perspektiiv pikk,» ütles ta.
Nagu kõikide investeerimistoodete puhul, mõõdetakse ka pensionifondide tulemusi tootlustena. Kahjuks näitavad fondi tootlused minevikku ja need ei ole garantiiks, et samasuguseid või võrreldavaid tootlusi teenitakse ka tulevikus. Mõne spetsialisti arvates ei tohiks fondi valikul ainuüksi – mitme asjatundja arvates koguni mitte üldse – tootlusele tugineda.
«Tavaliselt kiputakse võrdlema fondide tootlust, sest see on lihtsasti arusaadav ning laialdaselt kättesaadav,» ütles Danske Banki investeerimisvaldkonna spetsialist Peeter Schamardin.
«Kes kindlasti tahab mineviku tulemuste põhjal järeldusi teha, võiks lisaks tootlusele jälgida ka fondi riskiastet ja seda, kas fond on suutnud inflatsiooni lüüa,» lisas ta.
Spetsialisti sõnul räägib riskiaste, kui suures ulatuses on osaku hind seni kõikunud. Mida kõrgem on riskiaste, seda rohkem osaku hind muutub. Inflatsiooni löömine tähendab seda, et valitud perioodi jooksul on tootlus olnud kõrgem kui tarbijahinnaindeksi tõus.
Swedbank Investeerimisfondide juht Loit Linnupõld toonitas, et tuleks jälgida ka fondi tootluse ja selle saavutamiseks võetavate riskide tasakaalustatust. «Hea pensionifondi portfell peaks olema mõistlikult hajutatud erinevate varaklasside, geograafiliste piirkondade ja tööstusharude vahel,» märkis ta.
Pensionifondide tootlusi saab võrrelda pensionikeskuse koduleheküljel www.pensionikeskus.ee.
Kuidas riske talun?
Teine asi, millega pensionivara koguja kindlasti arvestama peaks, on riskitaluvus. Ehkki pensionifondid on pikaajaline ja nooremate jaoks isegi ülipikaajaline investeering, on inimeste riskitaluvus üsna väike.
«Eesti 2008. aasta kogemus näitas, et kohalike investorite riskitaluvus on väike,» ütles SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing. «20 protsenti ületav langus pensionivarades ühe aasta jooksul oli paljudele ilmselgelt vastuvõetamatu – isegi kui varasemad aastad olid olnud vägagi positiivse tootlusega.»
Tema sõnul võib riskitaluvust igaüks ise hinnata, püüdes vastata küsimustele: «Kas ma saan endale lubada investeeringu väärtuse langust 10 protsenti? Aga 15 protsenti? Aga 20 protsenti?»
Teise samba fondid jagunevad nelja rühma vastavalt sellele, milline on neis aktsiate osakaal. Rusikareegel on selline, mida suurem on riskitaluvus ja mida pikem on aeg pensioni väljamakseteni, seda kõrgema riskiastmega fondi võiks valida.
«Keskmise riskitaluvusega inimene, kel on pensionini aega 25 aastat, võiks valida 50-protsendilise aktsiaosakaaluga fondi,» soovitas Schamardin.
Spetsialistide sõnul võiks tähelepanu pöörata fondi tootluse kõikumisele ehk volatiilsusele.
«Pensionikeskus avaldab kõigi fondide kohta viimase kahe aasta standardhälvet, mis volatiilsust mõõdab,» ütles ERGO Pensionifondide juht Madis Reinumägi.
«Kuna võlakirjafondi paigutatakse eeldatavasti paljude aastate jooksul kogutud vara vahetult enne pensionile minekut, siis selliste fondide järsud kukkumised ei ole aktsepteeritavad,» põhjendas ta.
Tõnis Oja
- Üksikasjad
Suve saabudes seisame igal aastal silmitsi probleemiga, kuidas palava ilmaga tööl hakkama saada. Paljudes majandussektorites on suvine periood kõrghooajaks, mille najal elatakse üle raske talveperiood. Seega ei ole oodata töökoormuse vähenemist ega lootust suvisele puhkusele.
Mis aga ikkagi teha, et palavus ei tapaks. Siinkohal vaatad töötajad tihtipeale tööandja otsa ning seda õigustatult. Nimelt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) kohaselt peab tööandja kujundama ja sisustama töökoha selliselt, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitaks töötaja töövõime ja heaolu. Töökoha õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus peavad olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga.
Tööinspektor Märt Nael sõnul puuduvad ettevõtetel tihtipeale rahalised vahendid ventilatsioonisüsteemide ehitamiseks ja konditsioneeride paigaldamiseks. Samas ei nõua inimlike tingimuste loomine alati suuri rahalisi vahendeid, vaid veidike nuputamist ning koostööd töötajate ja tööandja vahel.
„Vastastikusel kokkuleppel on võimalikud erinevad lahendused. Suureks abiks on perioodiliste vaheaegade tegemine. Raske füüsilise töö puhul on soovitav teha jahutavaid protseduure. Kaaluda tasub tööaja ajutist muutmist, s.t. alustada tööpäevaga hommikul varem ning pidada pausi siis, kui kiirgus on oma haripunktis. Väga oluline on kuumadel suvepäevadel varustada töötajad kvaliteetse joogiveega, soovitavalt rohke mineraalainete sisaldusega, sest higistamisega viiakse organismist välja mineraalaineid ja soolasid," lisas Nael.
Probleemide korral tuleks töötajal pöörduda töökeskkonnavoliniku või töökeskkonnanõukogu poole.
- Üksikasjad
PRESSITEADE
TÖÖINSPEKTSIOON
01.06.2013
Tähelepanu tuleb pöörata ka laste kaitsele töökeskkonnas
Sel aastal on 7–14 aastaste alaealiste tööle võtmiseks esitatud 24 taotlust, mis hõlmavad 774 noort, kellest 545 on tööle lubatud.
Töölepingu seaduse kohaselt peab tööandja taotlema töölepingu sõlmimiseks 7-14aastase alaealisega eelnevalt tööinspektori nõusoleku. Selle eesmärgiks on selgitada alaealisele pakutava töö tingimused ja teha kindlaks, et töö ei ole alaealisele keelatud. Lisaks tuleb kontrollida, et alaealise töötingimused on kooskõlas seaduses nimetatud nõuetega ning ka seda, kas laps soovib tööd teha.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul tuleb tööle rakendamise juures arvestada alaealise vanust ja kehalist arengut: “Näiteks sobivad 7–12aastastele lastele ainult kerged tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. 13–14-aastastel ja 15–16-aastastel koolikohustuslikel noortel on lubatud teha kergeid töid, mis on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks põllumajandustööd marjade või puuviljade korjamiseks või kaubandus- või teenidusettevõttes tehtavad abitööd kaupade lahtipakkimisel ja riiulitele asetamisel, toitlusasutuses laudade katmine, käsitöö, kontoritöö jmt,” lisas Miidla-Vanatalu.
Peamiselt taotlevad tööinspektori nõusolekut 7–14aastaste laste töötamiseks kohalikud omavalitsused ja õpilasmalevad, harvem erasektori tööandjad. Kurioossemate taotlustena võib välja tuua ühe omavalitsuse, kes soovis 13–14aastased alaealised tööle võtta järve puhastamiseks adrust. Töö oleks toimunud jalgupidi jahedas vees, adrulõikuri järel ehk töötava mehhanismi vahetus läheduses. See töö on ohtlik ka täiskasvanud inimesele, rääkimata alaealisest ja seega keeldus tööinspektor selle taotluse rahuldamisest.
Veel ühe näitena võib tuua taotluse, kus sooviti alaealisi rakendada kraavi puhastamiseks. Tööinspektor tuvastas, et töö tegemisel on oht libiseda, sest kraavis oli 30cm vett. Lisaks leidis inspektor, et töö käigus on võimalus külmetuda kuna alaealine ei oska tajuda, millises temperatuuris töötamine kujutab talle ohtu.
Miidla-Vanatalu sõnul on siiski hea meel tõdeda, et leidub tööandjaid, kes annavad noortele võimaluse töökogemust saada. “Seejuures tuleb järgida seaduse nõudeid ning alaealist ei saa lubada tööle, mis ei vasta tema vaimsele või füüsilisele arengule ja on ohtlik,” lisas ta.
Tööinspektori nõusolek on vajalik 7–14 aastaste töötamiseks, alates 15. eluaastast piisab lapsevanema nõusolekust.
Tööinspektsioon viib käesoleval aastal 1. juunist kuni 31. augustini läbi alaealiste töötingimuste sihtkontrolli, mis on kolmas omataoline.
Lisainfo:
Sander Sõõrumaa
Avalike suhete peaspetsialist
Tööinspektsioon
Tel 5699 2324
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Olen praegu rasedus- ja sünnituspuhkusel. Kui tahan jääda lapsehoolduspuhkusele või tahab seda teha lapse isa, siis millal tuleb teha tööandjale avaldus? Kas avalduse peal tuleb ära märkida ka lapsehoolduspuhkuse lõppemise kuupäev?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:
Töölepingu seaduse kohaselt on emal või isal õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või ositi igal ajal kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Eeldatakse, et lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Korraga on lapsehoolduspuhkuse kasutamise õigus ühel isikul. Seega on võimalik võtta lapsehoolduspuhkust näiteks alguses ühel vanemal, siis teisel vanemal, vahepeal üldse mitte võtta ning hiljem seda õigust uuesti kasutada.
Avalduses ei ole kohustuslik märkida lõpukuupäeva, sest seadusest tuleb õigus, et see võib kesta kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal. Lapsehoolduspuhkuse katkestamisest tuleb samuti teatada tööandjale 14 kalendripäeva ette, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
- Üksikasjad
Et Eesti suudaks täita Euroopa Komisjoni antud soovitused tööturu osas, vajaks töötajaskond teadmiste värskendamist vähemalt iga viie aasta tagant, ütles ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson täna avaldatud Euroopa Komisjoni soovitusi kommenteerides.
„Me ei saa loota jätkusuutlikule tööturule, kui me töötajate teadmisi ja oskusi ei uuenda,“ märkis ametiühingujuht. „Kiiresti arenevas maailmas on paratamatu ka vajadus aeg-ajalt nö. tarkvara värskendada. Mil viisil seda tagada, on üheks lähiaja olulisemaks teemaks ka läbirääkimistel sotsiaalpartneritega - ümberõpet ei saa rajada töötajate enda rahakotile, peame leidma kokkuleppe tööandjate ja riigiga.“
Koolituskeskuse Geomedia analüütik Rivo Noorkõiv on kogumikus „Eesti piirkondlik areng 2012“ märkinud, et 2011. aastal osales Eestis elukestvas õppes keskmiselt 12% töötajaskonnast (seejuures Kesk-Eestis vaid 8%).
Euroopa Komisjon märkis oma eile avaldatud soovitustes, et Eestil on vajadus suurendada oluliselt madala kvalifikatsiooniga töötajate osalust elukestvas õppes.
Lehekülg 1135 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee