Artiklid

Toimetaja: Aive Mõttus, Maaleht

Lugeja küsib:
Minu suhted tööandjaga ei ole kõige paremad. Nüüd, möödunud nädalal tegi tööandja mulle kirjaliku hoiatuse tööle hilinemise eest, kuna jäin esmaspäeval tööle hiljaks umbes pool tundi.

Ütlesin tööandjale, et mina ennast süüdi ei tunnista, kuna hilinesin tööle raskete talviste teeolude tõttu. Kas ma saan seda mulle ülekohtuselt tehtud hoiatust kuidagi vaidlustada, näiteks töövaidluskomisjoni kaudu?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Kuni 30. juunini 2009. a. töölepinguga töötajate osas kehtinud töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (TDS) lubas töötajatel vaidlustada ühe kuu jooksul neile määratud distsiplinaarkaristuse – noomituse. Selleks pidi töötaja pöörduma vastavasisulise avaldusega kohaliku töövaidluskomisjoni poole, kes vaagides kõiki asjaolusid kogumis, võis töötajale määratud distsiplinaarkaristuse ka tühistada.

Hoiatus ei ole olemuslikult distsiplinaarkaristus, kuigi töötajale hoiatuse tegemine võib väliselt sarnaneda noomituse avaldamisega, kuna mitmed tööandjad vormistavad ka hoiatusi, sarnaselt noomitusega, käskkirjaga, tehes selle töötajale teatavaks allkirja vastu. Hoiatus on töötaja tähelepanu juhtimine mingile tõsisemale rikkumisele, millisele võib järgneda sama tegevuse kordumisel töölepingu ülesütlemine.

Hoiatus on teatud juhtudel lausa töölepingu ülesütlemise kohustuslikuks eelduseks. Nii sätestab kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 88 lõige 3 järgmist: „Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.“

Töötajapoolsete rikkumistena, mis võimaldavad töötajale töölepingu üles öelda, käsitleb seadus esiteks sellist olukorda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 3) ning teiseks juhtumeid, kui töötaja on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis (TLS § 88 lg 4).

Seega kokkuvõttes, hoiatust töövaidluskomisjonis eraldi vaidlustada ei saa. Küll aga tuleb töötajale tehtud hoiatus seal sisulisele arutusele sellisel juhul, kui töötaja vaidlustab hoiatusele järgnenud tööandjapoolse töölepingu ülesütlemise töövaidluskomisjonis.

Mullu diagnoositi naistel tööga seotud haigusi 143 korral ja meestel 86 korral ning haigestumisi esines enim müüjatel, kokkadel, õmblejatel ja koristajatel.

Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialisti Silja Soone sõnul pöörduvad naised arsti juurde lihtsalt varem, teatab tööinspektsioon. «Naised tunnevad suuremat vastutust ja võib olla mõtlevad ka rohkem selle peale, et mida kiiremini nad oma probleemidele reageerivad, seda kiiremini saavad ka abi,» tõdes Soon.

Ametialade lõikes diagnoositi tööst põhjustatud haigestumisi 2012. a enim kokkadel, müüjatel, loomakasvatajatel ja koristajatel; kutsehaigestumisi aga õmblejatel, loomakasvatajatel, põllumajandusmasinate juhtidel ja müüjatel. Kõikidele neile töötajatele on ühiseks nimetajaks töötamine sundasendis, monotoonne töö või raskuste käsitsi teisaldamine.

Soone sõnul ei ole nende ametite esiletõus juhuslik. «Tahtmata jagada ameteid naiste või meeste omadeks, tuleb siiski tunnistada, et naismüüjaid, -kokki, -õmblejaid, -koristajaid on Eestis hetkel siiski rohkem. Seega on hetkel ülekaalus need ametid, järelikult on ka haigestunute hulgas naisi rohkem kui mehi,» lisas Soon.

Töökeskkonnast tulenevaid ohutegureid, mis on põhjustanud kutsehaigusi, tuvastati diagnoosimisel järgmiselt: suurim osakaal on jätkuvalt korduvatel stereotüüpsetel liigutustel ning valest tööasendist põhjustatud haigestumistel. Vähenenud on aga mürast ja vibratsioonist põhjustatud kutsehaigestumiste diagnoosimine.

2012. aastal teatati tööinspektsioonile 57 töötaja kutsehaigestumisest ja 172 korral tööst põhjustatud haigestumist.

Toimetas: Hanneli Rudi, Tarbija24

Lauri Tankler

Töölepingu seaduse mõju uuring näitab, et koondamiste arv n-ö lakke ei hüpanud. Samas survestavad tööandjad lahkuma ka „poolte kokku­leppel” ja „omal soovil”. Omal soovil ja poolte kokku­leppel lahkunud ei saa töötus­kindlustus­hüvitist.

Veidi enam kui aasta tagasi tulid riigikogu Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Kalle Jents ja IRL-i saadik Marko Pomerants välja ettepanekuga, mis ärritas nii ametiühinguid kui ka tööandjaid ning mille heaks kiitmine rikkus lubadust hakata maksma töötuskindlustushüvitist ka nendele, kes lahkuvad töölt omal soovil ja poolte kokkuleppel.

Hüvitise maksmine pidanuks rakenduma tänavu jaanuarist. Lubadus oli 2009. aastal vastuvõetud seadusega lihtsalt edasi lükatud, sest kohe selle rakendamine oleks tähendanud majanduskriisis Eesti jaoks töötukassa pankrotistumist või veelgi kõrgemaid maksumäärasid.

Koalitsiooni jaoks oli hüvitistest taganemise põhjus eelkõige rahas — töötukassa hoiab niimoodi kokku miljoneid eurosid. Kõigi teiste jaoks aga põhimõttes — töölt n-ö omal soovil või poolte kokkuleppel lahkunud ei tee seda siiski alati vabatahtlikult.

Opositsioonierakonda kuuluv rahvasaadik Eiki Nestor ütles, et poolte kokkuleppel lahkumine on alati tööandja ettepanek. Peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi aga rääkisid valitsuse pressikonverentsil tõsiste nägudega, et pole ju mõistlik ise lahkuda soovinutele ühisest kassast hüvitist maksta.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson kinnitas, et Eesti ametiühingud jätkavad kindlasti alampalgakokkulepete sõlmimist ja teevad järgmise ettepaneku alampalga tõusuks tänavu suvel.

„Kuigi alampalk enamust töötajatest ei puuduta, on siiski palju töötajaid, kelle jaoks on see toimetulekuks ülimalt tähtis,” rääkis Peterson. „Unistan olukorrast, kus täisajaga töötav inimene ei peaks pere elatamiseks sotsiaaltoetusi taotlema. Kuni see ei ole saavutatud, jätkame vanal kursil,” lubas Peterson.

Rahandusminister Ligi ja tööandjate volikogu esimees Veskimägi tulid sel nädalal välja seisukohaga, et miinimumpalga võiks kaotada, kuna mõnes edukamas riigis – näiteks Saksamaal ja Rootsis – see puudub.

Peterson kinnitas vastulauses, et Eesti ei ole veel Euroopa viie rikkama riigi hulgas ning Eestis kehtivad kõikihõlmavad soliidsed palgalepped ainult kahes majandussektoris. Saksamaal, Rootsis ja Soomes on säärased lepped olemas igal elualal. „Veename tööandjaid igapäevaselt, et Rootsi mudel on parem, aga kahjuks ei märka nad selle süsteemi kõiki osi, mis on sealse majandusedu tegelikuks põhjuseks.”

Ametiühingujuht nõustus samas, et miinimumpalga läbirääkimiste tähtaega tuleks tuua varasemaks. „Valitsusel ja erasektoril on viimastel aastatel jäänud vähe aega oma eelarvete korrigeerimiseks. Seetõttu sooviksime seekord läbirääkimistega alustada juba suvel.“

Eelmisel aastal sai Eestis alampalka ligi 15 000 inimest. Euroopa kõrgeimatest miinimumpalkadest on Eesti miinimumpalk väiksem 4-5 korda.


MIINIMUMPALGAD EUROOPAS:

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/images/1/15/MW_map_EUR_January_2013.png

Naistel on õigus saada vastassooga võrdselt tehtud töö eest võrdset palka. Olukord hakkab küll tasapisi paranema, kuid paraku on teada, et palgalõhe on visa kaduma ja arenemisruumi on ohtrasti.

Finantsekspert Neale Godfrey kirjutab Huff Postis, mida iga naine peaks uut töökohta otsides silmas pidama.

Enne töövestlusele minekut tasub kodutöö ära teha ja uurida põhjalikult, milline on keskmine palk samaväärsetel ametikohtadel. Kindlat summat sa ei leia, kuid saad ilmselt teada, milline on mõistlik palgavahemik. Nõnda tead, mida oodata.

Küsi arenemisvõimaluste kohta. Kui esialgne palk pole päris see, mida ootasid, siis uuri, kas ja mis aja jooksul on võimalik ettevõttes edasi areneda.

Kui intervjueerija tõstatab palgateema (see võib juhtuda alles siis, kui tehakse konkreetne pakkumine), siis küsi, millest sinu tulu sõltub. Kas su palk sõltub mingite eesmärkide täitmisest või on võimalik saada ka preemiat ja lisatasusid? Need küsimused näitavad, et oled tegija ja valmis pingutama, mitte keegi, kes ootab vaid põhipalka.

Räägi julgelt! Erinevalt meestest ei julge naised sageli oma palganumbri üle läbirääkimisi pidada. Paraku ei anta palka, lisatasusid ja edutamisvõimalusi välja kergekäeliselt, seega pead õppima, kuidas raha jutuks võtta, et saada seda, mis oled tegelikult välja teeninud.

See on kurb tõsiasi, et praeguses majandusolukorras on heale töökohale palju kandidaate, mistõttu konkurents on tihe ja häid pakkumisi vähe. Võib juhtuda, et sa ei leia endale sobivat tööd sellise palgaga nagu unistad ning pead leppima pisut realistlikuma pakkumisega. Ära lase sel end heidutada, jätka siiski oma eesmärkide poole liikumist ja mis põhiline, küsi alati seda, mida väärt oled.

Toimetas Naine24