Lugeja soovib teada, millistel tingimustel saab välismaal töötav isik kasutada Eestis isapuhkust?
Vastab sotsiaalministeeriumi töösuhete poliitika juht Seili Suder.
Töölepingu seaduse kohaselt on lapsevanemal õigus saada mitmeid puhkusi, sealhulgas näiteks isapuhkust (kümme tööpäeva isale enne või pärast lapse sündi), lapsehoolduspuhkust (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni), lapsepuhkust (kolm kuni kuus tööpäeva olenevalt laste arvust ja lapse vanusest), tasustamata lapsepuhkust (kümme tööpäeva). Puhkused on erinevalt tasustatud (isapuhkus – keskmine töötasu; lapsehoolduspuhkus – vanemahüvitis, lapsehooldustasu; lapsepuhkus – töötasu alammäära alusel makstav tasu; tasustamata lapsepuhkus – tasustamata).
Täpsemat infot vanemapuhkuste osas leiab sotsiaalministeeriumi kodulehelt, kus on üleval töölepingu seaduse selgitused ja voldikud. Lisaks on tööeluga seonduv info üleval ka tööelu portaalis.
Küsisite, kas Euroopa Liidus töötav isa saab jääda Eestis isapuhkusele? Töölepingu seadusest tulenevaid vanemapuhkusi (sh isapuhkust) on töötajal õigus kasutada juhul, kui töölepingule kohaldub eesti õigus (sh töölepingu seadus). Näiteks on Eesti kodanikul, kes töötab Euroopa Liidus Tšehhi ettevõttes ning talle kohaldub tšehhi õigus, võimalik saada puhkust vastavalt Tšehhi seadustele. Kui on näiteks tegemist Euroopa Liidus töötava isikuga, kelle tööandja on Eesti ettevõte ja töösuhtele kohaldub eesti õigus, siis on vanemapuhkusi (sh isapuhkust) õigus saada lähtuvalt töölepingu seadusest.
Euroopa Liidu tasandil on ette nähtud vanemapuhkuste miinimumtingimused (rasedus- ja sünnituspuhkusi reguleeriv direktiiv 92/85/EMÜ ja vanemapuhkuste direktiiv 96/34/EÜ). Kuna nimetatud reeglid on üldised ja näevad ette miinimumi, siis on riigiti vanemapuhkuste liigid, pikkused ja tasustamine väga erinevalt sätestatud.
Toimetas: Tiina Kaukvere
