Üksikasjad

Avaldatud: 17 märts 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Epp-Mare Kukemelk

Viimasel ajal on avalikkuse tähelepanu all olnud Eesti Energia, Estonian Airi, RMK ja EASi juhtide kõrged palgad, mis on riivanud paljude õiglustunnet. Karjäärinõustaja Tiina Saar selgitas Delfile, et tippjuhi lõplik hind kujuneb seeläbi, mis tippjuhil juba varasemalt portfellis on, kui palju on ta endasse investeerinud ja millist väärtust ta organisatsioonile suudab tuua.

"Kõigepealt on organisatsioonil olemas suund, kuhu soovitakse jõuda," selgitas Saar, kuidas toimub juhtide värbamine ja palgaläbirääkimised. "Vastutusala on ka enamasti päris põhjalikult kirjeldatud, lahendamist vajavad probleemid kaardistatud."

Saare sõnul võetakse sobiva "kosilase" otsimisel arvesse ka seda, kes toob kaasa suurema väärtuse ja kelle nägemus tõotab tuua organisatsioonile kõige suuremat kasu ja õitsengut.

"Lõplik hind kujuneb seeläbi, mis tippjuhil juba varasemalt portfellis on, kui palju on ta endasse investeerinud, millist väärtust ta organisatsioonile suudab tuua," loetles Saar. "Läbi väärtuse loome tulekski vaadata ka tasunumbrit."

Saar tõi näiteks, et värvatud juht võib küll olla kallis ehk tema palk kõrge, kuid ta suudab sisse viia muudatused, mis kuskil kohas raha jällegi kokku hoiavad ja kogu organisatsiooni efektiivsemalt tööle panevad.

"Tippjuhi töö on ääretult vastutusrikas ja põhimõtteliselt peaks see tasu sisaldama ka enese taastootmist," lausus Saar.

Saare sõnul tekib aga ettevõtte teiste töötajate ja valikkuse pahameel ning ebaõiglustunne siis, kui infot napib või juhi tegevus pole läbipaistev. Selle vastu omakorda aitavad selged eesmärgid, mõõdikud.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 märts 2013

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Kadri Paas

Tööandjate uue juhi Jüri Käo sõnul oleks sotsiaalmaksu jagamine töötajaid hariv liigutus.

„Praegu on ju nii, et võrreldakse Eesti ja Soome brutopalkasid ja öeldakse, et vaadake, kui madalad on ikka Eesti palgad. Tegelikult on Soome brutopalkadesse sotsiaalmaks sisse arvestatud ning seetõttu paistabki nende palganumber kõrgem,” ütleb värskelt tööandjate keskliidu volikogu esimeheks valitud Käo.

NG Investeeringute kaudu Liviko, Tallinna Kaubamaja, Selverite, jäätisetootja Balbiino ja mööblivabriku Kitman Thulema üks omanikke Käo on veendunud, et sotsiaalmaksu jagamine ettevõtete ja töötaja vahel annaks just töövõtjale parema ettekujutuse, kui palju tegelikult tema töökoht maksab. Idee oleks selles, et tulevikus võiks töötaja maksta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ehk 13% ja tööandjatele jääks endiselt tasumiseks pensioniosa ehk 20%. Töötajaid see nörritama ei peaks, sest netopalk ei väheneks.

Praegu pole näiteks 1000-eurost brutopalka teenival töötajal enamasti aimugi, et tegelikult kulutab tööandja tema peale igas kuus kokku 1340 eurot. Sellest on sotsiaalmaks 330 eurot (ravikindlustuse osa 42,9 eurot) ja töötuskindlustus kümme eurot. Töötaja saab aga ikka pangaarvele 788,64 eurot – juhul, kui on teise pensionisambaga liitunud, ilma sambata saaks ta 804,44 eurot – ja mõtleb, miks tööandja ikka nii kitsi on.

Nagu elektri vabaturg

„Ma võrdleksin sotsiaalmaksu tasumise jagamist uuest aastast avanenud elektri vabaturuga. Uuest aastast näeb elektritarbija ka palju täpsemalt, mille eest ta ikkagi ja kui palju maksab. Elektrilevist tuleb võrguteenuse arve ja elektrimüüjalt saame arve kulunud kilovattide kohta. Pilt on palju selgem kui varem. Nüüd oskame ka vajadusel konkreetse teenusepakkuja poole pöörduda ja korralikku kvaliteeti nõuda,” räägib Käo.

Samamoodi peaks tööandjate uue juhi sõnul Eestis tööjõumaksud tulevikus tervikuna vähenema, sest praegu on uue töökoha loomine nii kallis, et enamik väikseid ja keskmisi ettevõtjaid arvutab enne väga kaua, kui riskeerib uue koha loomisega. Sageli ei jõua uute töökohtade loomiseni isegi suured, jõukamad firmad.

Samas teab Käo, et läbirääkimised sotsiaalmaksu jagamiseks ametiühingute ja valitsejatega ei tule kerged. Valitsejad tegelevad peaasjalikult avaliku arvamuse toetusreitingu jälgimisega ning ametiühingud ajavad teinekord sõrad ka seal vastu, kus ei peaks üldse protestima.

Sellegipoolest kiidab Käo ametiühinguid. 28. jaanuaril kohtusid tööandjate ja ametiühingute keskliitude esindajad ja arutasid tööandjate ettepanekut jagada sotsiaalmaks tööandjate ja töövõtjate vahel.

Lepiti kokku, et ametlikud läbirääkimised algavad pärast seda, kui tööandjad esitavad ametiühingutele kirjaliku ettepaneku sotsiaalmaksu jagamisest. „Lähtume oma ettepanekus tänasest töötukassa mudelist, kus töötuskindlustuse maksukoormus on jaotatud sotsiaalpartnerite vahel ning töötukassa juhtimises osaletakse pariteetsetel alustel,” ütles keskliidu juhataja Tarmo Kriis.Sotsiaalminister passibMullu 19. detsembril otsustas tööandjate keskliidu volikogu alustada läbirääkimisi ametiühingutega, et netopalka vähendamata muuta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa töötaja maksuks.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles detsembris ametiühingute ja tööandjate vahelisi läbirääkimisi hinnates, et sotsiaalmaksu jagamine tööandjate ja töövõtjate vahel vajab põhjalikku analüüsi ning ta ei ole esialgu valmis ettepanekut ei toetama ega tagasi lükkama.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 märts 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Autor: Kaidi Tahula
Delfi Majandus

Tööinspektsioon tuvastas eelmisel aastal läbi viidud töö- ja puhkeaja sihtkontrolli käigus 46 rikkumist. Ühes ettevõttes oli töötajate keskmine tööaeg seitsme päeva jooksul 60 tundi.

Sihtkontrolli käigus külastasid tööinspektor-juristid üle Eesti 17 ettevõtet.

Inspektsiooni esindaja Sander Sõõrumaa sõnul tekivad sellised rikkumised, sest tööandjal on vaja töötajat kui väärtuste loojat ning töötaja, soovides olla tööandjale lojaalne ja teenida ausalt välja kokkulepitud töötasu või enamgi, nõustub tööandja ettepaneku või korraldusega.

"Sageli tulevad töötajad tööandajale vastu, saades aru, et sellest sõltub kogu ettevõtte tegevuse püsimine ja töökoha säilimine. Harvem on rikkumise põhjuseks töötaja teadmatus töölepingu seaduse nõuetest ja võimalusest ületunnitööst keelduda," ütles Sõõrumaa Delfi Majandusele.

Tööaja rikkumisi esineb Sõõrumaa sõnul igas teises ettevõttes, kus on kontrollitud töösuhteid.

"Rikkumisi esineb väga erinevates valdkondades, nii tootmises, teeninduses kui ka põllumajanduses," sõnas Sõõrumaa.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 märts 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Konsultatsioonifirma Talentor Estonia juhtivkonsultant Marit Antiku sõnul võib punastamine töökoha saamisel takistuseks saada, ka ei sobi sellise hädaga kimpus inimene igale töökohale.

«Punastamine intervjuudel on üldiselt päris loomulik nähtus. Enamiku inimeste jaoks on tööintervjuul osalemine eriline ja uudne olukord, mis tekitab kontrollimatu ja automaatse naha laiguliseks või punakaks värvumise. See avaldub peamiselt intervjuu algusminutitel, kadudes ajapikku ära,» selgitas Marit Antik. Ta tõdes, et liigne punastamine võib tööintervjuul tõesti ka takistuseks saada. «Muidu täiesti võrdsete kandidaatide puhul võidakse tõesti eelistada seda, kes liigselt ei punasta,» tunnistas ta.

Häbelikkus ja tagasihoidlikkus võivad takistuseks saada kandideerimisel ametikohtadele, kus olulisteks omadusteks on aktiivsus ja julgus. «Kui ametikoht eeldab pidevat suhtlemist võõraste inimestega, esmakohtumisi klientidega ja muid uusi olukordi, siis sellise olekuga jääb kandidaat suure tõenäosusega valikust kõrvale. Tema häbelikkus intervjuul ei anna kindlust, et ta tööl võiks äkki teisiti käituma hakata,» selgitas Antik. Küll aga ei saa punastamine, häbelikkus või tagasihoidlikkus tema hinnangul takistuseks ametikohtade puhul, kus töö eeldab vähest suhtlemist ja individuaalset töötegemist. Mõnel puhul võivad need omadused olla isegi eeliseks.

Piret Lakson