Artiklid

Kontoritöötajad, kelle töökeskonnas on rohkem looduslikku päevavalgust, magavad teistest kauem, nende uni on kvaliteetsem, nad on füüsiliselt aktiivsemad ja nende elukvaliteet on parem.

Ajakirjas Journal of Clinical Sleep Medicine avaldatud uuring näitas, et akendega ruumides töötavad inimesed puutusid töö ajal päevavalgusega kokku 173 protsenti rohkem ning magasid öösiti keskeltläbi 46 minutit enam kui need inimesed, kelle töökoht loodusliku valgusega kokkupuudet ei võimaldanud, vahendab ERRi teadusportaal.

Päevavalgust nautivad töötajad kaldusid olema ka füüsiliselt aktiivsemad kui akendeta ruumides tegutsevad inimesed.

Päevane kokkupuude valgusega (seda eriti hommikutundidel) on tervisele oluline, parandades tuju, suurendades erksust ja kiirendades ka organismi ainevahetust.

Tarbija24»Tervis
Toimetaja:
Marina Lohk

Aive Mõttus

„Juba kolmandat päeva on mul süda paha ja pea valutab. Kuumus on õudne, hingata pole justkui midagi,“ kurtis linnakontoris töötav naine, kellel muidu mingeid tervisemuresid ega ka kroonilisi haigusi pole. Kuidas niisuguses olukorras ennast aidata ja oma tervist hoida, uuris Maaleht.ee erameditsiinikeskuse Confido perearst Anneli Talvikult.

„Esimene asi on see, et tuleks sisse seada kliimaga sobiv päevakava. Ärgata vara, teha tööd, keskpäeval pidada siestat ja õhtujaheduse saabudes võib taas tööd teha. Selge see, et kõigil inimestel niisugust reþiimi järgida pole võimalik, aga selle poole võiks püüelda, võimalusel tööandjaga kokku leppides,“ soovitab doktor Talvik.

Teine asi, millele kogenud perearst tähelepanu juhib, on see, et inimene ei tohi oma organismi lisaks kuumale ilmale ise veel täiendavalt kuumutada. „Tee, kohv, mate – nende jookidega peaks piiri pidama,“ ütleb Talvik.

Samas on vedeliku tarbimine väga oluline, kuid sedagi tuleks teha targalt: tarbida päevane vajalik vedelikukogus (kuuma ilmaga 2-3 liitrit) ära varahommikul ja õhtul, mitte keskpäeval, mil kõige palavam. Palavuses joodud vesi ajab keha higistama ja see tekitab organismi kurnatust.

„Lõunamaalased kasutavad hommikul ja õhtul joomise taktikat väga edukalt juba aastasadu. Kui inimene on harjunud jooma terve päeva vältel, siis sellega, et juuakse peamiselt hommikul ja õhtul, harjub organism ümber umbes nädala jooksul. Seega tuleb harjutama hakata koguseid tasapisi ümber tõstes. Kui seda teha järsku, ühe päeva vältel, tekib keskpäeval vett saama harjunud organismis äkitselt kuivus (dehüdreerumine) ja see on väga halb,“ selgitab tohter.

Õhtuse veejoomise tagajärjeks on küll öine tualeti vahet jooksmine, aga sellega peab lihtsalt leppima.

Oluline on ka joodava vee temperatuur. Jääkülma vett juua ei maksa, sest see sunnib organismi sooja tootma. Kõige parem on tarbida mõõdukalt jahedat vett.

Ja veel üks oluline nüanss – mitmekesine soolade tarbimine. Muidu rõhutatakse kogu aeg, et söögisoola peaks tarbima nii vähe kui võimalik, kuid higistades kaotab inimene palju nii naatriumi, kaaliumi kui teisi eluks vajalikke mineraalaineid ja nende varud tuleb kindlasti taastada. Hea on seda teha soolase maitsega mineraalvett tarbides, poodides on nende valik piisav ja elementidesisaldus sobivalt mitmekesine.

„Keerulisem on soolatasakaalu taastamine aga neil, kellel mingi tervisehäda tõttu tekivad tursed. Nemad peaks kindlasti arstiga nõu pidama,“ rõhutab Anneli Talvik.

Inimesed, kes kehalise treeninguga tegelevad, peaksid ka selle juures veidi tagasi tõmbama ning treenima kas varahommikul või hilisõhtul. Kuumades oludes trenni tehes veresooned lõõgastuvad liigselt ning see võib tekitada väga halva enesetunde.

Kui aga asi juba nii kaugele läinud, et süda on paha ja pea valutab, tuleks organismi kiiresti jahutada, näiteks jaheda duðði all seistes või jahedas vannivees lamades. „Kui sellist võimalust käepärast pole, tuleb kuklale ja otsmikule asetada külmas vees märjaks kastetud rätikud,“ räägib Talvik esmaabist.

Ja otse loomulikult ei maksa end päikese praadida, vaid pigem püsida varjus ja otsida liikuva õhuga kohti.

Karjääriekspert Nicole Williams annab nõu, kuidas palgaläbirääkimistel skoorida.

1. Harjuta

Selleks, et jutuajamine mööduks viperusteta, pead enne põhjalikult valmistuma ja harjutama. Pea endaga või kaaslasega läbi paar-kolm erinevat dialoogi, mõtle, kuidas reageerid ülemuse erinevatele vastustele ja ole valmis ootamatuteks väljaütlemisteks ka ülemuse poolt.

2. Räägi ülemusega ühte keelt

Sa pead aru saama, milline on firmasisene hierarhia ja millised on tuluallikad, milline on sinu roll firmas ja kui palju sa firmale raha sisse tood ning seo oma palk ja selle suurenemine sellega, kuidas sinu suurem motivatsioon ja preemia aitaks sul veelgi paremini tööd teha ja veelgi rohkem raha firmale juurde tuua.

3. Näita end parimast küljest

Kuu aega enne palgaläbirääkimisi too oma parimad omadused ja oskused nähtavale: tule varem tööle, võta vabatahtlikult mõned ülesanded endale, otsi uusi äripartnereid ja korralda koosolekuid. Näita end võimeka juhina!

4. Anna neile võimalus võita

Ära pelga küsida rohkem, kui sa tegelikult saada loodad. Kui su eesmärk on 10%ne palgatõus, küsi 12-15% juurde. See jätab otsustajatele väikese võimaluse summat vähendada ning sina saad ikkagi seda, mida tahtsid.

5. Tee kodutööd

Palgaläbirääkimistele minnes pead olema hästi kursis, milline on sinu erialal töötavate ja sama kvalifikatsiooniga inimeste palk. Siis oskad endale seada realistlikke ootusi ning sul on see kaart tagataskust välja käia, kui läbirääkimised ei suju soovitud suunas ja ülemus püüab su väärtust meelega väiksemana näidata.

6. Ole valmis lahkumiseks

Kui olukord on juba sealmaal, et palgaläbirääkimistest sõltub sinu tulevik firmas, valmista end ette ka võimaluseks, et sa enam seal väga kaua ei tööta. Leia võimalusi ja variante tulevikuks, mis lubavad sul enesekindlalt ja tuleviku pärast muretsemata lahkumisavaldusele alla kirjutada.

7. Valmistu ka teisteks võimalusteks

Kui su ülemused ei saa või ei taha sulle palka juurde anda, ära mingil juhul ähvarda neid sellega, et sa nüüd rihma lõdvaks lased. Uuri, ehk on neil võimalik pakkuda sulle muid hüvesid: kodus töötamise võimalust, rohkem puhkusepäevi, sobivam graafik vms.

Allikas: Today.com

«Kui kõrge võib olla kontori sisetemperatuur? Kas 34 kraadi on liige kõrge? Kas selle murega tuleks pöörduda ülemuse või kellegi teise poole?» uuris lugeja.

Vastas Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu.

Seadus ei sätesta, milline on optimaalne temperatuur tööruumides, vaid ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja -niiskus ning õhku liikumise kiirus peavad olema tööülesannete täitmiseks sobivad. Tööandja ülesandeks on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde. Kuna konkreetset temperatuuri töö tegemiseks ei ole kehtestatud, tuleb iga töökohta hinnata eraldi, tulenevalt töö eripäradest.

Kui töötaja tunneb, et tingimused töö tegemiseks on ebasobivad tuleb pöörduda tööandja poole.

Tarbija24»Tervis
Toimetaja:
Triin Ärm

Signe Kalberg
Vilve Torn
Agne Narusk

Õppijale asendaja leidmine ja töö ümber korraldamine nõuab tööandjatelt tüksjagu planeerimist.

Mõne aasta eest kirjutas Eesti Päevaleht asutusest, mis otsis oma ridadesse töötajat, kes ei õpiks. Personalijuht põhjendas toona õppijate diskrimineerimist sellega, et õppepuhkustega arvestamine on niivõrd keeruline, et iga töölõigu puhul seda teha ei saagi. Tegelikkuses on probleem suurem kui see üksik näide. Töö ja Koolituse rubriigilt on nõu küsinud väga paljud õppurid, kes hädas õppepuhkuse andmisest keelduva või eritingimusi kehtestava tööandjaga.Töö ja Koolitus uuris, kuidas on töö ja õppepuhkuste andmise korraldanud ettevõtted, kus töötab üle kümne õppija. Kõlama jäi sõnum: kõik sõltub otsesest ülemusest.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.