Artiklid
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Kasulikule kirjutas lugeja, kes töötab külmas keskkonnas ning on seetõttu sageli haige. Tööinspektsiooni ... aitas Kasulikul leida vastust küsimusele, kas tööandja on kohustatud töötaja palvele vastu tulema ning talle oma firmas teise töö leidma.
"Töötan külmas keskkonnas ning tervis on selle tõttu kannatada saanud ning olen tihti haige. Kuna haiguslehele jäämine tähendab mulle majanduslikult tohutut kahjumit, siis kas tööandja on vastavalt minu palvele kohustatud mulle leidma teise töö samas firmas?
Uurisin ka natukene võimalusi ning hetkel firma tõesti otsib kontorisse töötajat ning mul on selleks kõik eeldused olemas. Tööandja pakkus küll välja, et ma võin tööle asuda ettevõtte teise korpusesse, kuid see asub Tallinnast väljas ning see mulle ei sobi. Tean, et tööandjaga pole meil just kõige soojemad suhted, kuid mina püüan hoida meie suhtlemist minimaalse ja ainult tööalasena. Seni on mu töötulemused olnud head."Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna sõnul tuleks töötajal esmalt pöörduda arsti poole, kes otsustab, kas töö on inimese terviseseisundit arvestades sobiv.
"Kui töötaja tervis on töö tõttu halvenenud, peab ta pöörduma kindlasti esimesel võimalusel perearsti ja erialaspetsialisti poole ning teavitama sellest ka tööandjat. Kui arst leiab, et töötaja ei või antud töökohal töötada, annab ta töötajale sellekohase tõendi. Seejärel saab töötaja tööandja poole pöörduda ning arsti otsusele toetudes teha ettepaneku töötingimuste muutmiseks. Arsti otsus on täitmiseks kohustuslik ning tööandja ja töötaja peavad seda ka arvestama, et mitte halvendada töötaja tervist ja süvendada haiguse/tervisehädade kulgu," selgitas Raigna.
"Kui tööandjal ei ole võimalust terviseprobleemidega töötaja töötingimusi muuta, saab ta töötajaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 punkti 1 alusel, mis käsitleb töötaja töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu. Tööandja ei saa nõuda, et töötaja kirjutaks omal soovil ülesütlemisavalduse," ütles Raigna.
- Üksikasjad
Tanel Saarmann
Sportimise soodustamine jääb ettevõtetes tihti erisoodustusmaksu taha.
Ministeerium muudatusi teha ei soovi.
Töötajate tervisesse panustamine on veel väheste ettevõtete südameasi. Kaks aastat tagasi alustas Ericssoni Tallinna tehas midagi, mida teistes Eesti ettevõtetes naljalt ei kohta. Juhtkond otsustas hakata panustama töötajate tervisesse. Põhiline on ettevõtte söökla, mis on tõenäoliselt üks Eesti suuremaid toitlustusettevõtteid. Kuna tehases käib töö ööpäev läbi, töötab ka söökla samas rütmis. Ööpäevas käib siin söömas umbes 2000 inimest, paljud neist rohkem kui ühe korra. Kaks aastat tagasi suurene sööklas käivate töötajate arv oluliselt, sest ettevõte tegi esmapilgul uskumatuna tunduva otsuse. Loe edasi, mida Ericsson oma töötajaile pakkuma hakkas. Peale selle saad teada, miks Eesti ettevõtted töötajate tervisesse panustada ei soovi ja mida arvab sporditegevuse erisoodustuse võimalikust kaotamisest rahandusministeerium.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Lugeja küsib:
Täna hommikul tööle tulles avastasin, et kontor on kinni, tööandja kõnedele ei vasta. Kolleeg, kellega koos töötame, on samas seisus nagu mina ja ei tea midagi. Tegu on väikefirmaga, mille põhitegevusalaks on autode varuosade müük, töölepingud on olemas. Ei tea, kelle poole pöörduda ning kuidas tekkinud olukorras õigesti käituda, kuna varem pole sellist asja olnud, et tööandja ei vasta kõnedele.
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool:
Kui tööandja kontor on suletud ning ta ei vasta kõnedele aga töötaja oma töökohale (autode varuosade müük) pääseb, tuleb teha oma igapäevast tööd seni kuni tööandja ühendust võtab. Keerulisem on olukord, kui suletud on ka töötaja tööruumid ning töötaja ei pääse oma töökohale. Sellisel juhul tuleks tööandjaga ühendust võtta e-kirja teel, saata sõnum, veelkord helistada või käia vaatamas, kas kontor on avatud. Oluline on, et töötaja teeks endast kõik oleneva, et kokkulepitud tingimustel tööd teha või vähemasti selgust saada tuleviku osas.
Võib juhtuda, et tööandjaga ei saagi kontakti ning töötaja on olukorras, kus töölepingu täitmine on võimatu, samuti pole tööandja esitanud ülesütlemisavaldust töölepingu lõpetamiseks. Sellisel juhul on töötajal endal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (töölepingu seaduse § 91 lg 2), kuna tööandja ei ole töötajat kindlustanud kokkulepitud tööga. Nimetatud alusel töösuhte ülesütlemisel tekib tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Ülesütlemisavaldus tuleb vormistada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, st võib saata nii kirjalikult kui ka e-kirjana. Kui avaldus saadetakse tähtkirjaga, siis tuleb see saata tööandja juriidilisel aadressil (hoidke kviitung alles!). Töölepingu ülesütlemise jõustumine ei nõua teise poole (antud juhul tööandja) nõusolekut ning tööleping lõpeb ülesütlemisavalduses näidatud päeval. Töösuhte lõppedes on tööandjal kohustus välja maksta lõpparve. Kui tööandja seda ei tee, on töötajal võimalus saamata jäänud töötasu ja hüvitise nõudega pöörduda töövaidlusorgani poole.
- Üksikasjad
Kristiina Viiron
Kui 2008. aastal kasutati haiguslehte 470 950 korral, siis 2010. aastal võeti neid 246 737 ja mullu 325 335.
Viis aastat tagasi hakati tunduvalt vähem haigusraha maksma ja haiguslehtede arv vähenes peagi märgatavalt. Kummalisel kombel on sama tendentsi näha ka terviseameti statistikas ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse haigestumise kohta.
Aastail 2000–2009 ehk siis, kui haigele maksti hüvitist alates teisest põdemispäevast ja 80% palgast, püsis eelnimetatud haigusjuhtude arv igal aastal 216 000 kuni 250 000 piires. Kuid 2010. aastal, kui põdejal tuli leppida senisest märksa kasinama haigusrahaga, registreeris terviseamet ainult
152 383 ülemiste hingamisteede ägeda nakkuse juhtu. Tõusu varasemale tasemele pole toonud ka järgmised aastad. Kas eestlaste tervislik seisund on aastatega paranenud? Rahasummat vaadates tundub tõenäoline, et kes vähegi suudab, see end tõbisena tööle ajab, millest omakorda on tingitud statistiline haigestumise vähenemine.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Kõik soovivad, et nende tööasjad sujuksid ladusalt ning stressi oleks võimalikult vähe. Kui teatud harjumused oma tööasjades kõrvaldada, siis on väga lihtsalt võimalik saavutada paremaid tulemusi.
1. Ära kiru teisi ega räägi neid taga. Kõik, mida sa teiste kohta räägid, võib sulle mingi hetk kätte maksta. Kui inimene kuuleb, et sa oled tema kohta halba rääkinud, otsustab ta sulle tagasi teha. Ja see tagasitegemise hetk võib olla just siis, kui sul on tema abi kõige rohkem vaja.
2. Ära ole egoistlik üksikmängija. Arvesta teistega ja meeskonnaga, siis on sul palju paremad võimalused oma tegevustes edu saavutada.
3. Ära jäta tegemata kõige olulisemaid tegevusi. Oluliste asjade tegemine on see, mis viib kõige rohkem edasi. Isegi kui sa jätad samal ajal tegemata vähem olulisi tegevusi, siis liiguvad asjad edasi.
4. Ära tee asju viimasel hetkel, siis hakkab lõpus ikka kiire ja asjad võivad ebaõnnestuda kiirustamise tagajärjel.
5. Ära tegutse ilma tegevuskavata. Tegevuskava on teekond sinu eesmärkide täitmisele. Ilma kavata tegutsemine on sama kui alustada jalgrattaga teekonda ühest linnast teise, ilma kaardita.
6. Ära lasku üleliia stressi. Lõppude lõpuks on sinu tervis elus kõige olulisem. Mingil tasemel stress on loomulik ja edasiviiv jõud, see on väike abimees, kes toidab sinu kohusetunnet. Aga liiga palju muretseda ja mõelda nii, et uni õhtul ei tule ja muutud aina närvilisemaks, ei ole mõtet. Lõppude lõpuks on kõik mööduv.
7. Ära lükka tegemisi edasi, kui sul on võimalus nad kohe ära teha. Aeg ajalt avastame end tegevuste ees, mille saaks kohe ära teha, aga lükkame edasi, kuna aega on. Samal ajal ei tee me mitte midagi muud. Parem on siis tegutseda kohe, sest parim tunne on ikkagi siis, kui töö on tehtud.
8. Ära loobu, kui kohtad tagasilööke või takistusi, jonnakus viib sihile. Enamus tippsportlasi ja ärimehi ajavad jonnakalt oma soovitud tulemusi taga. Siin tuleb muidugi jälgida, et jonnakusega üle ei pinguta. Mõnes kohas on vahel tark ikkagi loobuda, kui paistab, et valitud tee võib olla vale.
Autor: Rain Siemer
Lehekülg 1004 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee