Artiklid
- Üksikasjad
PRESSITEADE
Käesoleva aasta II kvartalis oli keskmise brutopalga kasv viimase kolme aasta madalaim, mille põhjuseks võis olla madalast tarbijahindade kasvust tulenev nõrk töötajatepoolne surve nominaalpalga tõstmiseks. Vaatamata palkade nominaalkasvu aeglustumisele, kasvasid inimeste reaalsissetulekud madala inflatsiooni tõttu endiselt kiires tempos.
2003.aasta II kvartali keskmiseks brutopalgaks fikseeriti 6 915 krooni, mis on 8,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Viimati oli keskmise brutopalga kasv alla 10 protsendi 1999.aastal. Samas ei toonud käesoleva aasta II kvartalis aeglustunud keskmise brutopalga kasv endaga kaasa midagi negatiivset. Tänu ülimadalale tarbijahindade kasvule (0,7%) jäi reaalpalga kasv endiselt 8,1 protsendi tasemele (käesoleva aasta I kvartalis oli reaalpalkade kasv samuti 8,1 protsenti). Seega toimusid reaalpalkade kasvu osas positiivsed arengud inimestel jäi rohkem raha kätte, hinnad ei tõusnud kõik see soodustas tarbimist ning elavdas seeläbi majandust
Keskmise brutopalga kasvu toetasid tegevusaladest kõige enam palkade kasv hotelli- ja restoranimajanduses, tervishoius, hulgi- ja jaekaubanduses, põllumajanduses ning ehituses. Hotellide ja restoranide keskmise palga kiire, 16,4 protsendiline kasv, oli osaliselt tingitud eelmise aasta madalast baasist. Hotelli- ja restoranimajanduses ning hulgi- ja jaekaubanduses oli brutopalga kasv keskmisest kiirem, kuid samal ajal nimetatud tegevusaladel hõivatute arv vähenes. Seoses jahedate ilmadega turismis ning kaubanduses märgatavat kasvu ei toimunud ja ettevõtted seetõttu lisatööjõudu ei vajanud, suvisel perioodil lisandunud töökoormus kompenseeriti põhikohaga töötajatele suurema töötasuga. Heal järjel oli endiselt ehitustegevus, kus nii hõivatute arv suurenes kui ka keskmise palga kasv püsis suhteliselt kõrgel tasemel. Samuti olid positiivsed arengud tervishoius, kus käesoleva aasta I poolaastal toimus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes samuti hõive suurenemine ning keskmise palga kasvu kiirenemine.
Ainsa tegevusalana vähenes keskmine palk kalanduses, mis oli tingitud külma talve tõttu vähenenud kalavarudest. Aeglane palkade kasv võrreldes möödunud aasta sama perioodiga oli kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuses ning finantsvahenduses. Palkade aeglustumine kinnisvaras-, üürimis- ja äritegevuses oli tingitud brutopalga kõrgest baasist eelneval kahel aastal ning tihenenud konkurentsist. Finantsvahenduse keskmine brutopalk on suhteliselt stabiilne ning I kvartali tugev kasv oli tingitud väljamakstud preemiatest.
Lisainformatsioon:
Katrin Uudeküll
Majandusanalüüsi osakond
Analüütik
Tel. 611 35 03
- Üksikasjad
Silva Männik
Maksud
Teisipäeval valitsuse jah-sõna saanud maksukorralduse seaduse muudatused teevad maksusaladust sisalduva teabe kapole ja teabeametile lihtsamini kättesaadavaks.
Eelnõuga jätkub maksusaladust sisalduva teabe kolmandatele isikutele edastamise aluste laiendamise protsess, selgitas ASi IMG Konsultant jurist Ranno Tingas.
Kaitsepolitsei ja teabeamet saavad õiguse saada maksusaladust sisaldavat teavet igasuguste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Mitte ainult julgeolekukontrolli teostamiseks, nagu siiani. Maksusaladust tohib maksuhaldur hakata edastada ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile vedelkütuse miinimumvaru seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks
Rahandusministeeriumi poolt ette valmistatud eelnõu seletuskirja kohaselt on selle eesmärgiks maksukorralduse seaduse rakendamisel üleskerkinud probleemide lahendamine ja seaduse teksti ühtlustamine. Enam kui aasta kehtinud maksukorralduse seaduse põhjalikkust ja kvaliteeti peegeldab see, et seadust läbivalt redigeeriv eelnõu näeb ette suhteliselt vähe muudatusi, märgitakse IMG Konsultandi hinnangus
- Üksikasjad
Silva Männik
maksud
Eelmise aasta keskmine ettevõtlustulu oli füüsilisest isikust ettevõtjatel 1638 krooni kuus, kasvades aastaga vaid 140 krooni võrra.
Maksuameti otseste maksude talituse juhataja kt Dmitri Jegorov märkis, et sellelt üsna väikselt summalt tuleb maksta veel nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu.
Ta lisas, et tulu teenivad ettevõtlusest üldse vaid umbes 26 000, ehk kolmandik füüsilisest isikust ettevõtjatest. Ülejäänud on oma tegevusega kas kahjumis või vaevu ots-otsaga kokku tulnud.
Ta täpsustas, et umbes 60-70 protsenti FIEdest saavad kuskilt ka palgatulu, vastasel juhul ei ole nii väikese sissetulekuga võimalik ära elada. Jegorovi sõnul tuleb arvestada ka sellega, et FIEks registreerununa tegeletakse sageli ka raha ja maksudega kokku puutuvate hobidega.
Tallinna FIEd teenisid mullu keskmiselt 2112 krooni kuus. Harjumaal oli keskmiseks näitajaks 1741 krooni, Tartus 1640, Lääne Virumaal 1500 krooni. Väikseim keskmine ettevõtlustulu oli Narvas ehk 1070 krooni kuus.
Kokku märgiti ettevõtlustulu 26 033 deklaratsioonis.
- Üksikasjad
Silva Männik
maksud, makro
Eelmise aasta tuludeklaratsioonidest selgus, et Eesti keskmine palgatulu oli kuus 5732 krooni.
Suurimat, 7317 kroonini ulatuvat keskmist palka, teeniti Harjumaal. Tallinna keskmine palgatulu oli mullu 7240 krooni.
Tartu maakonnas teeniti keskmiselt 5608 krooni. Läänemaal 5070 krooni, sealhulgas Hiiumaal 5422 krooni.
- Üksikasjad
Liis Kängsepp
Hoolimata raha ülejäägist väljamaksetes ei poolda Töötukassa töötuskindlustusmaksu vähendamist.
Töötukassa juhatuse liikme Meelis Paaveli sõnul pole süsteem veel saavutanud stabiilsust, töötuskindlustushüvitist on välja makstud alles tänavu veebruarist.
Meil on vaja natuke aega analüüsimiseks. Me peame läbi vaatama terve tööturu tsükli me tegelikult siiani ei tea ju, mis toimub sügisel, ütles Paavel, viidates, et suvel kasvab tunduvalt vajadus hooajalise tööjõu järele.
Paaveli sõnul sattus Töötuskindlustuse käivitamine lihtsalt näiliselt heale ajale, mil majanduses valitsesid soodsad tuuled ning alles nüüd on võimalik hakata tegema esimesi analüüse.
Me ei saa veel öelda, kas meil on raha palju või vähe. Kindlasti peaks Töötukassal olema ka üheaastane reserv juhuks, kui majanduses midagi juhtub. Eks me siin sellised väikesed hamstrid oleme, kes koguvad põskedesse varu.
Praegu on töötuskindlustuse maks 1,5%, millest töötaja maksab 1% ja tööandja 0,5%. Kõrgeim võimalik töötuskindlustuse määr on 3%. Juuni alguse seisuga on sel aastal töötajatelt ja tööandjatelt maksudena kogutud 225 mln krooni, väljamakseid oli selleks ajaks tehtud 71 mln. 2003. aasta eelarves oli arvestatud, et mai lõpuks on väljamakseid tehtud 276 mln krooni.
Lehekülg 1587 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee