Artiklid

Aivar Hundimägi

Töötajate vallandamiskaitse vähenemine ja tööle ennistamise sisuline kadumine on Keskerakonna hinnangul uue töölepinguseaduse eelnõu suurim puudus.

Uue töölepinguseaduse eelnõu kohaselt kaob töötajal õigus töökohta tagasi saada ka sel juhul, kui tööandja on töötaja vallandanud ebaseaduslikult. Tööle ennistamine on asendatud hüvitisega, mille alampiiriks on kahe ja ülempiiriks kuue kuu töötasu, kirjutab keskerakondlasest Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus homse Äripäeva arvamusküljel ilmuvas kommentaaris.

Sisuliselt soovitakse seadustada võimalus, kus tööandjal ongi kasulikum ja lihtsam töötaja ebaseaduslikult lahti lasta, kui maksta suuri koondamishüvitisi. Seadustame olukorra, kus töötaja peab vaikides vastu võtma ümbrikupalga ja kus ta ei julge piiksudagi ohutusnõuete puudulikkuse või ületundide eest, sest vastasel juhul kaotab ta töökoha.

Tööle ennistatakse vaid juhul, kui ülemus on sellega päri või kui tegemist on töövõtjate esindaja – usaldusisiku või ametiühingu juhatuse esimehega. On, mõistagi, kiiduväärt, et ametiühingute keskliit suutis tööandjatega kokku leppida trahvides töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, ent olgem ausad, trahviraha ehk sisuliselt topelt koondamishüvitis, ei asenda töökohta, väidab Marika Tuus.

Gea Velthut-Sokka

Eesti Töötukassa nõukogu arutas täna töötuskindlustusmakse määra ning soovitab jätta selle järgmiseks aastakse muutmata.

Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku jätta aastaks 2004 töötaja makse suuruseks 1% ja tööandja makse suuruseks 0,5%. Sama suur on maksemäär olnud aastatel 2002 ja 2003.

Töötukassa nõukogu on lähtunud põhimõttest, et maksemäär püsiks pikema perioodi vältel stabiilsena. „Töötukassa nõukogul puudus maksemäära muutmiseks võrdlusbaas, sest töötuskindlustus on toiminud vaid üheksa kuud,“ ütles nõukogu esimees Riivo Sinijärv. „Maksemäära muutmata jätmise põhjus oli ka arvestamine nõukogu osapoolte erinevate ettepanekutega.“

Kui järgmisel aastal maksemäära otsuse langetamise ajaks on osapooled seisukohal, et Töötukassa teenuste osakaalu ei suurendata ning statistilised näitajad on sarnased 2003. aastaga, siis peab nõukogu otsustama maksemäära alandamise, lisas Sinijärv.

Töötuskindlustuse seaduse järgi esitab Töötukassa nõukogu sotsiaalministri kaudu Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määrade kehtestamise kohta ettepaneku hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. novembriks.

Kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitus hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks.

Vastavalt töötuskindlustuse seadusele on kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 0,5 kuni 2 protsenti. 2002. ja 2003. aastal oli see 1 protsent. Tööandja makse määr on 0,25 kuni 1 protsent töötajale makstud töötasult. 2002. ja 2003. aastal oli see 0,5 protsenti.

Anti Ronk

* Ametiühingute keskliit soovib alampalgaks 2600 krooni

* Maksuvaba miinimumi tõstmine toob 104 krooni

Järgmiseks aastaks plaanitud maksuvaba miinimumi tõstmine 1400 kroonile ja tulumaksu langetamine praeguselt 26 protsendilt 24-le tooks keskmise palga saajale iga kuu lisaks sisse 236 krooni.

“Kui selline muudatus tehakse, siis muudab see minu jaoks väga vähe. Saan lubada vaid ühe poeskäigu lisaks. Aasta kokkuvõttes on see aga ligi 3000 krooni ja see on märgatav,” ütles Kairi (36).

II kvartalis keskmist, ligi 8000-kroonist palka saav inimene võidaks tänu mõlemale maksumuudatusele kuus 236 krooni. 5000 ja 15 000 krooni suuruse palgaga töötaja võidaks vastavalt 176 ja 376 krooni. Arvutamise lihtsustamiseks on ära jäetud töötuskindlustuse ja II pensionisamba maksed.

Võrdne tõus

Kui piirduda vaid maksuvaba miinimumi tõstmisega 1400 kroonile, tõuseks kõikide palgatasemete juures netopalk võrdselt 104 krooni võrra.

“Eesti Ametiühingute Keskliit toetab maksuvaba tulumäära tõstmist, sest sellest saavad kasu kõik palgasaajad võrdselt,” ütles liidu sotsiaalsekretär Harri Taliga.

Oluline on Taliga sõnul see, et madalama palgaga inimeste jaoks on maksuvaba tulu määra tõus olulisem, kuna see suurendab tuntavalt nende sissetulekut. Maksumäära langetamisest aga võidavad suurema palga saajad. “Sellega toetab riik suuremapalgalisi viisil, mis ei ole ümberjagamise eesmärgiga kooskõlas.”

Summa pole suur

“Kuigi summa ei ole suur, kompenseerib see lähenevad hinnatõusud ja ei ole sellepärast kasutu,” ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis keskmiselt palgalt juurde laekuva 236 krooni kohta.

Kuna keskliit on seadnud eesmärgiks tööjõu maksude vähendamise, on selline muudatus Kriisi sõnul igati tervitatav. On välja arvutatud, et tulumaksuvaba miinimumi 500-kroonise tõusu tulemusel jätab riik aastas inimestele kätte umbes miljard krooni.

Erasektorile on Kriisi sõnul vastuvõetav see, kui riigikassat täita avaliku sektori palkade külmutamisega, sest seal on viimastel aastatel palgakasv olnud kiirem kui erasektoris.

Riikliku lepitaja Raivo Paavo sõnul ei ole maksuvaba tulu määra võimalik väga kiiresti alampalga tasemele tõsta, kuigi eesmärk on selline. Koalitsioonileppe järgi tõuseb maksuvaba tulu osa järgmisel aastal 400 krooni. Järgmisel kahel aastal tõuseb veel 600 krooni ehk 2000 kroonini. Praegu on alampalk 2160 krooni.

Paavo sõnul peaks Eestis jõudma niikaugele, et maksuvaba tulu määr oleks võrdne alampalgaga. “Kuna see on minimaalne sissetulek äraelamiseks, ei tohiks sellelt mingeid makse võtta.”

Ametiühingute ja tööandjate keskliidud sõlmisid 2001. aasta augustis kahepoolse kokkuleppe palga alammäära muutmise põhimõtete kohta kuni aastani 2008. Et saavutada 2004. aastal kokkulepitud alampalga ja keskmise palga suhe (35%), taotleb Eesti Ametiühingute Keskliit üleriigiliseks alampalgaks alates järgmise aasta jaanuarist 2600 krooni kuus täistööaja korral.

Tiina Saar, CV Online

Küllap on tuttav olukord, kus keegi Sinu kolleegidest intriigitseb, ülemus raevutseb või on meeskonnas keegi täiesti vastus- ja kohusetundetu inimene. Mis iganes viisil keegi kollektiivis ka vastu ootusi käituda ei otsustaks, on tulemuseks konfliktid ja mürgitatud sisekliima.

On loomulik, et töös aeg-ajalt suhete tasandil probleeme esile kerkib, küsimus on pigem selles, millised on viisid nende lahendamiseks ja kuidas seda teha nii, et kogu kollektiiv sellesse kaasatud ei saaks.

Kas tasub ärrituse korral ühe inimese peale karjuda üle kontori, talle etteheiteid teha ja tema tööd kritiseerida, nii et kõik kuulevad. Või on mõistlikum nelja silma all asjad sirgeks rääkida. Kas saata kolleegile, kelle tööga sa rahul pole, sapise sisuga meil ja siis seda hiljem veel mitmeid kordi edasi-tagasi põrgatada või leida sobiv aeg temaga vestlemiseks.

Väga levinud on töökollektiivides ka see, et probleemset inimest pigem kirutakse tagaselja suitsunurgas, kohvitunnil või MSN–is , selmet talle otse näkku öelda, mis probleeme tekitab. Nii saab küll hetkeks ennast tühjaks laadida, kuid probleeme see ju tegelikult ei lahenda.

Kuigi esmapilgul ei tundu firmasisesed suhtepinged kuigi hirmsad, sest kus neid ei esineks, võib lähemal analüüsimisel selguda, et tegemist on siiski ohtliku asjaga. Nimelt lisaks sellele, et lahendamata konfliktid ja pinevad suhted inimeste vahel sisekliimat rikuvad, mõjuvad nad ka väga otseselt töösooritusele.

Kui koosolekud muutuvad mõne lärmaka kolleegi tõttu ebaproduktiivseks või ei suju meeskonnatöö, sest keegi meeskonnast tõeliselt vastu käib või koostööd pärsib, on tulemuseks tööalane ebaefektiivsus.

Lahendus peitub firma sisekultuuris ja inimestes endis. Milline tahes konflikt on alati kahepoolne. Nii tuleks inimesel, kes kolleegi tülikast käitumisest häiritud, pilk ka enda sisse heita: kas ma olen olnud piisavalt meeldiv ja arusaadav suhtleja, avatud, aus ja lahendusele orienteeritud. Endalt maksaks küsida ka seda, kas oled kolleegi üldse püüdnud probleemist teavitada, või ootad, et asjad ise paika loksuks.

Teine oluline sisekliima mõjutaja on firmakultuur. Tark ettevõtte loob endale reeglid, kuidas omavaheline suhtlus käima peaks ja kuidas asju selgeks vaieldakse. Millal kaasatakse otsene juht ja millal püütakse omavahel kokkuleppele jõuda. Ettevõte peaks soosima võimalikult ausat ja avameelset atmosfääri, igast tekkivast intriigist ja pinevusest peaks saama segamatult koosolekuruumis rääkida. Samuti võib ettevõtte viia firma sees läbi viia suhtlemistreeninguid, kus õpitakse nii aktiivset kuulamist kui peegeldavat suhtlemist, suhtlemistasandeid, aga muid vajalikke tehnikaid oskusliku suhtlemisstiili omandamiseks.

Koosolekuid peaks läbi viima alati selleks valitud inimene, kes siis vajadusel teemat vahetab, sõna annab, katkestab ja suunab. Nii pääsevad löögile ka need, kes muidu verbaalselt võimekamate varju kipuvad jääma.

Suur roll sisekliima kujundamise on ka juhil. Kui juht on avatud, räägib oma töötajatega ka väljaspool arenguvestlusi, on ta pidevalt kursis ka konfliktide ja vastukäimistega. Juht saab vajadusel aidata kaasa probleemide lahendamisele, kui sekkumine vajalikuks peaks osutuma.

Pingelised töösuhted võivad varem või hiljem viia ka tööstressi tekkimiseni. Nii pole mõtet vihameelsust ja vaenu enda rinna najal soojendada, vaid maksaks alati püüda probleemidest rääkida ja lahenduseni jõuda.

T A R M O K R I I S
Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit

Tööandjate ja ametiühingute vahel lepiti kolm aastat tagasi kokku, et alampalga kasvu aluseks võiks olla keskmise palga kasv. Eeldati, et suhteliselt liberaalse tööturu tingimustes liigub keskmine palk samas tempos majanduseüldise kasvuga. Tänaseks päevaks on ilmne, et palgakasv on kiirem kui majanduskasv ning sellises olukorras tuleb palga alammäära tõstmiseks töötada välja ning leppida kokku uued põhimõtted.

Tööandjatel ja ametiühingutel on läbirääkimistel erinevad lähteseisukohad.

Ametiühingud soovivad vähendada palgadiferentsi ning kergitada palga alammäära tõstmise abil ka keskmist palka. Tööandjad soovivad, et palga alammäära mõõdukas tõstmine korrastaks tööturgu, kahjustamata sealjuures keskliidu liikmesettevõtete palgasüsteeme. Juhul, kui tõusutempo järgmistel aastatel oleks 400-500 krooni aastas, hakkaks see mõjutama ettevõtete alumisi palgaastmeid.

Tööandjate hinnangul tuleks palga alammäärale õiglase suhte ja määra leidmisel arvestada rohkem avatud turu tingimustes tegutsevate tööstusettevõtete palgasüsteemidega. Samuti ei tohiks riiklik alampalk olla kõrgem, kui ettevõtetes ametiühingutega peetud dialoogi tulemusena kokkulepitud miinimumpalk. Järgmise aasta palga alammäära kehtestamisel tuleb aru anda, et Eesti eksport pole kasvanud ootuspäraselt. Majanduskasv põhineb endiselt sisemaisel tarbimisel ning investeeringutel. Tööjõukulude tootlikkus näitab paljudes sektorites negatiivset trendi. Tootlikust ületav palgakasv vähendab ettevõtete konkurentsivõimet ning tööhõivet. Järgmise aasta alampalk tuleb seega oluliselt väiksem kui ametiühingute poolt esialgselt nõutud 2600 krooni. Oleme seadnud eesmärgiks, et alampalk ei tõuseks 2004. aastal rohkem kui prognoositav tööviljakuse kasv. Täpne number sõltub läbirääkimiste tulemuslikkusest.

Alampalga mõju tööturule
- Kuigi alampalga tõstmine on suunatud madalapalgaliste heaolu tõstmisele, vähendab see tegelikult nende hõivet.
Alampalga tõstmine rikub tasakaalu madalapalgalise tööjõu nõudmise ja pakkumise vahel.
- Praegu moodustab alampalk keskmisest palgast veidi üle 30%. Eesti Pangas tehtud uuringute tulemused näitavad, et kui alampalga tase oleks 41% statistilisest keskmisest palgast, oleks 33% töötutest nõus töötama väiksema palga eest.

Allikas: Äripäev Online