Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuni 2004

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Töötukassa

Euroopa Liiduga liitumise järel ei muutunud töötuskindlustuses midagi nende inimeste jaoks, kes elavad ja töötavad või otsivad tööd ainult Eestis. Töötute sotsiaalse kaitse korraldus, töötushüvitiste süsteem ja hüvitiste suurus erinevad liikmesriigiti ning Euroopa Liidul ei ole õiguslikku pädevust nende ühtlustamiseks. Euroopa Liidu pädevuses on koordineerida liikmesriikide sotsiaalkindlustusskeeme, sealhulgas töötuskindlustust, toetamaks töötajate ja nende pereliikmete vaba liikumist. Koordineerimine tähendab eelkõige seda, et määratakse kindlaks, millise riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte ühel või teisel juhtumil kohaldatakse.

Euroopa Liidu piires liikuvate töötajate ja tööotsijate suhtes 1. maist kehtivad sotsiaalkindlustuse koordinatsioonireeglid lubavad töötutel, kes saavad Eesti töötuskindlustushüvitist, otsida tööd ka teistes liikmesriikides. Samuti on Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel võimalik arvestada mis tahes teises liikmesriigis kogutud töötuskindlustusstaaþi. See tagab, et ühest liikmesriigist teise liikudes ei kao varasema töösuhtega omandatud õigus töötushüvitisele.

Euroopa Liidu piires liikudes on Euroopa Liidu liikmesriikide, sealhulgas Eesti kodanikel, ning ka Eestis seaduslikult elavatel kolmandate riikide, näiteks Venemaa kodanikel, järgmised õigused:

Töötul on õigus taotleda töötushüvitist sellest liikmesriigist, kus ta viimati töötas ja vastavaid makse või makseid tasus, ning seda sõltumata se+llest, mis liikmesriigis asub tema tööandja.

Erandiks on nn piirialatöötaja (näiteks töötaja elab Eestis, aga käib tööl Lätis), kes saab töötuks jäädes töötushüvitist oma elukohariigist, nii nagu oleks ta seal töötanud. Ka juhul, kui tegemist on lähetatud töötajaga (näiteks töötaja, kes on tööle võetud Soomes, aga tööandja lähetab ta tööle Eestisse), kehtivad tema suhtes kuni 12 kuud lähetaja-riigi töötushüvitiste maksmist reguleerivad õigusaktid.

Eestis töötavatel teiste liikmesriikide kodanikel tekib töötuks jäädes õigus Eesti töötuskindlustushüvitisele, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakset ning on täitnud teised Eestis hüvitise saamiseks kehtestatud nõuded. Juhul, kui Eesti kodanikud töötavad teistes liikmesriikides, on neil kohustus maksta seal kindlustusmakseid ning töötuna õigus saada töötushüvitisi samadel alustel selle liikmesriigi kodanikega.

Kui hüvitise saamiseks peab töötu olema teatud aja selles riigis töötanud või kindlustusmakseid tasunud, tuleb arvesse võtta ka teistes liikmesriikides täitunud töötamis- või kindlustusperioodid. Seega kui töötu on lisaks Eestile töötanud veel näiteks Lätis, võtab Eesti töötukassa tema töötuskindlustushüvitise taotluse läbivaatamisel arvesse ka Lätis sealsete reeglite järgi omandatud kindlustusstaaþi. Kindlustusstaaþi pikkusest oleneb, kas töötul on õigus hüvitisele ja kui kaua tal on õigus seda saada.

Hüvitise suuruse arvutamisel võtab töötukassa siiski arvesse üksnes Eestis viimase töötamise ajal teenitud palka. Kui töötu jõudis Eestis töötada vähem kui neli nädalat, arvutatakse talle hüvitis palga põhjal, mida tavaliselt selle töö eest Eestis makstakse.

Töötule, kes saab töötuskindlustushüvitist, makstakse hüvitist edasi ka siis, kui ta läheb tööd otsima mõnda teise liikmesriiki. Näiteks kui Eesti töötu läheb tööd otsima Iirimaale, saab ta seal olles edasi Eestis määratud töötuskindlustushüvitist. Selleks peab ta olema eelnevalt Eestis oma elukohajärgses tööhõiveametis töötuna registreeritud ja tööhõiveametile kättesaadav vähemalt nelja nädala jooksul enne Iirimaale siirdumist. Eesti elanikel, kes ei ole ühegi Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, on siiski neis riikides töö ostimiseks kõigepealt vaja elamisluba, kuna neile ei laiene isikute vaba liikumise põhimõte.

Töötul tuleb end teise liikmesriigi tööhõivetalituses seitsme päeva jooksul arvates saabumise päevast töötuna arvele võtta ja tööotsingute ajal alluda selles liikmesriigis kehtivatele kontrollireeglitele. Teises liikmesriigis tööd otsides säilib töötul õigus töötuskindlustushüvitisele kuni kolm kuud pärast Eestist lahkumist, kuid kokku mitte kauem, kui tal oleks olnud õigus hüvitisele Eestis tööd otsides. Eestis määratud hüvitist maksab sel ajal teise liikmesriigi vastav asutus, kellele Eesti töötukassa hiljem kulud hüvitab.

Teises liikmesriigis tööd otsides kehtib Eesti töötul Eesti ravikindlustus. Tal on vajadusel õigus saada teises liikmesriigis arstiabi ning selle eest maksab Eesti haigekassa.
Peale töötuskindlustushüvitise on kõigil Eestis töötanud ja töötuks jäänud isikutel õigus töötu abirahale, kui nad elavad Eestis ja vastavad töötu abiraha saamise tingimustele. Töötu abirahale õiguse kindlakstegemisel võetakse arvesse ka teistes liikmesriikides töötatud aeg.

Erinevalt töötuskindlustushüvitisest on töötu abiraha võimalik saada ainult Eestis, mitte aga teistes liikmesriikides tööd otsides. Põhjus on selles, et töötu abiraha käsitletakse nn mitteosamakselise erihüvitisena, st hüvitisena, mida finantseeritakse üldistest maksudest ja millel on samaaegselt nii sotsiaalkindlustuse kui sotsiaalabi tunnuseid (töötu abiraha saavad need töötud, kelle sissetulek on abirahast väiksem).

Kaaludes tööotsinguid teises liikmesriigis, tuleb arvestada, et enamik praeguseid Euroopa Liidu liikmesriike soovib ühinevate riikide töötajate vabale liikumisele rakendada üleminekuperioodi. Kuigi sotsiaalkindlustusskeemide, sealhulgas töötushüvitiste koordineerimise suhtes üleminekuperiood ei kehti, on Eesti töötajate võimalused otsida tööd teistes liikmesriikides esialgu siiski piiratud.

Euroopa Liidu piires liikuvate töötajate ja tööotsijate töötushüvitistega seotud küsimuste ja vajalike dokumentide väljastamisega hakkab Eestis tegelema töötukassa, kuid teise riiki tööd otsima mineku sooviga, nagu ka töötuskindlustushüvitise taotlusega, tuleb kõigepealt pöörduda oma elukohajärgsesse tööhõiveametisse.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuni 2004

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Ä P

Balti riikides on aastane ehitusmahtude kasv olnud 10 protsendi lähedal. Seejuures tehti Eestis ühe elaniku kohta ligi kolm korda rohkem ehitustöid kui teistes Balti riikides. Võrreldes mullusega on tõusu teinud ka ehitusmaterjalide müük: ainuüksi Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ettevõtete müügikäive kasvas 17 protsenti.

Kiire kasvu üheks tulemuseks on kvalifitseeritud tööjõu nappus: kui kellelgi peaks juunikuus tekkima mõte augusti vältel maja katus vahetada, on tal päris raske leida tööst huvitatud ehitusfirmat. Väiksemate tööde puhul on asi veelgi keerulisem: seina pahteldamise tellimusega ei tasu ehitusettevõtjat hooajal enamasti tülitada. Klienti suhtutakse sel puhul pigem kui tüütusse pinisejasse, kellest soovitakse võimalikult kiiresti ja valutult lahti saada.

Ehitajate puudust süvendab veelgi võimalus välismaal töötada. Head spetsialistid leiavad hõlpsasti töökoha näiteks Rootsis või Soomes, kus palgatase kõrgem. Eesti keskmisega võrreldes on ehitustöölisele makstav tasu praegu siiski konkurentsivõimeline.

Korralikust palganumbrist hoolimata ei saa tellija kindel olla tehtu kvaliteedis: ka kõrge palk ei motiveeri korralikult töötama, kui tellijatest järjekord ukse taga, inimesi napib ja objekt on vaja kiiresti ning võimalikult odavalt lõpetada. Tegijaid on palju ja valiku tegemine nende vahel raske, kvaliteedigarantiid ei tiku keegi andma. Erakliendist tellijal on päris keeruline ehitaja professionaalsusele hinnangut anda. Käib ju nõudlusega kaasas ka ametiala prestiiþ – kui turg läheb üles, tahab igaüks olla ehitaja, soss-seppade praaktöö üle pole aga õnnelik ei tööandja ega ka klient. Siin on raskes olukorras ka ehitusfirmad, kel häid alltöövõtjad napib.

Ehitusmeeste põud tähendab töömeeste suuri palganumbreid, pikki järjekordi ja kaheldavate teadmistega isehakanud ehitajaid. Võimalik, et Eestisse hakkab voolama odavamat lihttööjõudu ka mujalt Euroopa Liidust, näiteks Poolast, või hoopis kolmandatest riikidest.

Korraliku tööjõu puudus Eestis on tingitud ka kümne aasta jooksul põhja lastud kutseharidussüsteemist, mis ei suuda nüüd aastaga elule ärgata. Eesti on küll väike riik, aga trende ja õpetamissuundi kiiresti muuta ei suudeta – inerts haridussüsteemis jätkub ja juhtub, et ka kooli lõpetanud ehitaja ei oska segumasinat käivitada. Segu tuleb ju kotist…

Vahest võiksid ehitusfirmad ühise probleemi ees hetkeks karmi konkurentsivõitluse unustada, pead kokku panna ja heade ehitusmeeste koolitamise kooli luua. Kooli, kus õpetataks välja just sellist oskustööjõudu, nagu ehituses vaja.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuni 2004

• Palgaseadus
• Raamatupidaja.ee

Heidit Kaio

Tööinspektsioon leidis, et kontrollitud tööandjatest 84 protsenti eksis seaduste vastu ja ettekirjutusi tehti 68 protsendile kontrollituist.

Tööinspektsioonipeajurist Reet Vare sõnul näitavad arvud, et paljud tööandjad ei ole töö- ja puhkeaja seaduse nõuete järgimisel seaduskuulekad.

Põhilised puudused ilmnesid tööaja arvestuses, see kas puudus üldse või puudus arvestus ületunnitöö, puhkepäevadel töötamise ja õhtuse ning öötöö suhtes, millest omakorda tulenes, et tööandja ei maksnud lisatasu eritingimustes töötamise eest.

Samuti oli tööaja korraldus määramata, sealhulgas arvestusperioodi pikkus, puhkamiseks ja einetamiseks antav aeg, tööaja lõpp, vahetuse pikkus.

Ettevõtetes puudus tööinspektori nõusolek töötamiseks 12-tunnistes vahetustes, samuti ei antud mõnedes firmades vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks.
Tööinspektsioon avastas, et töötajatele ei antud seadusega ette nähtud kahte puhkepäeva nädalas.

Maikuu teisel poolel olid üheaegselt kõigis maakondades kampaanianädalad, mille raames kontrolliti riigis 81 tööandjat. Puudusi avastati 68 tööandjal ning ettekirjutusi tehti 55 tööandjale.

Kahes maakonnas, Harjumaal ja Saaremaal, toimus osa kontrollreide koos maksuametiga. Tööandjaid kontrolliti ette teatades ja ette teatamata.

Sihtkontroll viiakse läbi 1.aprillist 1. detsembrini. Tööinspektsioon tegi vahekokkuvõtte tänavusest üleriigilisest sihtkontrollist, mille eesmärk on selgitada välja, kas ja kuidas järgitakse töö- ja puhkeaja seadusenõudeid tööandjate poolt ettevõtetes, kus töötatakse tööaja summeeritud arvestuse alusel ning tehakse ületunnitööd.

Äripäev
08.06.04

Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuni 2004

• Palgaseadus
• Äripäev

Kristina Traks

Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud majandusanalüütikud prognoosivad 2010. aasta keskmiseks palgaks 11 700 krooni, teatab EPLO.

Seitsmeteiskümne majandusanalüütiku hinnangul tõusevad hinnad Eestis ajavahemikul 2005-2010 keskmiselt 3,1 protsenti aastas, samas kui mullu toimunud analoogses küsitluses prognoositi keskmiselt 3,8-protsendilist hinnatõusu, teatas riigikantselei.

"Kindlasti mõjutas hinnaprognoose asjaolu, et 2003. aasta alguses ja selle aasta lõpus on inflatsioon olnud äärmiselt tagasihoidlik. See tõi ka selle aasta ja tulevaste aastate prognoosid mõneti allapoole," ütles Hansapanga analüütik Maris Lauri.

Võrreldes 2003. aasta küsitlusega prognoosisid analüütikud perioodiks 2005-2010 Eesti jaoks madalamat tööpuudust ja veidi tagasihoidlikumat palgatõusu.

Analüütikute hinnangul ajavahemikus 2005-2010 Eestis tööpuudus väheneb ja püsib keskmiselt 8,6 protsendil ning keskmine palk kerkib 2010. aastaks 11 700 kroonini