Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2003

• Palgaseadus
• Äripäev

Indrek Kald

Tallinna keskmine palk on kolme aasta pärast 10 800 krooni, ennustab linnavalitsus.

Edgar Savisaare juhitava Tallinna linnavalitsuse ennustusel saab pealinlane 2006. aastal keskmiselt palka 10 800 krooni, mis tähendaks praegusega võrreldes ligi 3000 krooni suurust kasvu.

Mullu oli pealinlase keskmine palk aasta lõikes 7550 krooni, selle aasta esimese kolme kuu lõikes aga statistikaameti andmetel 7890 krooni, kirjutab Postimees online.

Pealinlase selle aasta pealinlase keskmiseks palgaks kogu aasta lõikes ennustab linnavalitsus 8300 krooni, 2004. aastal 9100 krooni ja 2005. aastal 9950 krooni.

Tallinn prognoosis keskmist palka seoses aastani 2006 kestva eelarvestrateegia tegemisega, mis kajastab ka maksutulude muutusi aastate lõikes. Kuigi linna prognoosi kohaselt maksumaksjate arv oluliselt kolme aasta vältel ei kasvaks, kerkiks tulumaksu laekumine siiski keskmise palga kasvu arvelt ligi poole miljardi krooni võrra.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2003

• Puhkuseseadus
• Raamatupidaja.ee

5. juunil toimus Rahvusraamatukogus seminar teemal “Puhkuseseaduse rakendamise ja puhkusetasu arvutamise aktuaalseid probleeme. Lektor Luule Käis rääkis puhkuste juriidilistest probleemidest, nimelt sellest, et puhkamine (puhkusel olek) ei ole kaugeltki palgatöötaja isiklik asi vaid seaduse järgi on puhkus nii töötaja õigus kui ka kohustus. Seega tööandjal ei ole õigust jätta puhkus andmata ja töötaja ei saa sellest loobuda.

Puhkuste kasutamine ei saa toimuda organiseerimatult, sest ettevõtte või asutuse normaalne töörütm peab olema tagatud (v.a kollektiivsed puhkused). Et see nii oleks, peab iga tööandja koostama puhkuste kasutamise järjekorra (ehk ajakava) kalendriaasta kohta ja tegema selle töötajatele aegsasti teatavaks (jaanuarikuu jooksul). Räägiti ka sellest, millised probleemid võivad praktikas tekkida kui tööandja pole puhkuste ajakava õigeaegselt teatavaks teinud. Oluline on ka puhkuste kasutamise kohta arvestuse pidamine ja arusaamine sellest, et puhkus (alammäär 28 päeva) on ette nähtud tööaasta, mitte kalendriaasta eest ja seda põhjusel, et edaspidi alates 2006. aastast võib tekkida olukord, et mingil põhjusel saamata jäänud puhkusepäevade võimaldamist ei saagi enam nõuda, sest nõudeõigus on aegunud. Kuna aegumise kulgemise algust loetakse tööaasta lõppemisest, on äärmiselt oluline et nii puhkuste planeerimisel kui ka puhkuse andmise vormistamisel oleks märgitud millise tööaasta eest see puhkus on.

Seminaril käsitleti ka puhkusetasu arvutamist ja väljamaksmist. Räägiti probleemidest, mis praktikas tekivad seoses sellega, et puhkusetasu arvutamiseks on 2 erinevat võimalust: töötaja on viimase 6 kuu jooksul saanud ainult põhipalka või lisaks sellele ka lisatasu ja/või töötulemustega seotud preemiat. Lektor selgitas, et praegu on tekkinud olukord, kus lisatasu või preemia arvessevõtmine võib kaasa tuua puhkusetasu suuruse olulise vähenemise. Lisatasude ja preemiate arvessevõtmise mõte ja eesmärk seisneb ju tegelikult selles, et lõpptulemus oleks töötajale kasulikum. Kui aga lõpptulemus on vastupidine, peaks raamatupidajal olema õigus ja kohustus teha arvutus ainult põhipalga järgi. Puhkusetasu arvutamise korda reguleeriv valitsuse määrus aga sellist kohustust ega õigust ette ei näe (seal räägitakse, et pooled võivad sellekohase kokkuleppe sõlmida kollektiiv- või töölepingus). Lektor soovitas selles küsimuses tugineda töölepinguseaduse §-le 14, mis võimaldab töötaja õigusi laiendada ka tööandja ühepoolse otsusega. See tähendab, et soodsama arvutusvariandi rakendamise peaks tööandja tegema kohustuslikuks kõikide töötajate suhtes. Sellega oleks tagatud, et puhkusetasu arvutatakse kõikidele töötajatele ühesuguse põhimõtte järgi.
Erinevate võimaluste selgitamiseks esitati näiteid, ning võrreldi saadud tulemeid.

Lisaks tõi lektor välja ka mitmeid erisusi, mis võivad esineda puhkusetasu arvestamisel (nt. lapsehoolduspuhkuselt või tegevteenistusest naasnud töötaja korral jne).

Raamatupidaja.ee
12.06.03

Üksikasjad

Avaldatud: 12 juuni 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Indrek Kald

Isamaaliit soovib jagada tulumaksu kohalikuks ja riiklikuks, esitades täna Riigikogu menetlusse sellekohase eelnõu.

Riigikogu Isamaaliidu saadikürühm andis täna üle maksukorralduse muudatuse seaduse eelnõu, mille eesmärk on kindlustada kohalikele omavalitsustele stabiilne tulubaas, kirjutab Postimees online.

Eelnõu kohaselt jagatakse senine tulumaks riiklikuks tulumaksuks ja kohalikuks tulumaksuks, mida käsitletakse omavalitsusmaksuna. Lisaks sätestatakse omavalitsusmaksuna ka maamaks. Eelnõu lähtub põhimõttest, et omavalitsusmaksud laekuvad kohalikule omavalitsusele.

Tulumaksu jagamine riiklikuks ja kohalikuks on Isamaaliidu programmiline eesmärk. Sama eesmärgi on sätestanud oma prorgammis Rahvaliit ning viimase poolt oli algatatud Riigikogu eelmise koosseisu ajal ka vastav eelnõu.

Tulumaksu riiklikuks ja kohalikuks tulumaksuks jagamise ideed on pooldanud ka Eesti Omavalitsusliitude Ühendus.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuni 2003

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Kai Kalamees

Võrdluses Mõõdukate vanemapalga ideega on valitsuskoalitsiooni pakutud emapalga variant kasulik igale viiendale sünnitajale, kui noorte emade sotsiaalne koosseis jääks eelmise aasta tasemele.

Võimuliit lubab alates 2004. aastast säilitada naistele pärast sünnitust 12 kuu jooksul nende senise palga ja maksta ilma sissetulekuta naistele sama kaua alampalka. Mõõdukad seevastu tahavad toetada kõiki sünnitajaid aasta vältel võrdselt keskmise palga suuruse summaga. Pärast maksude mahaarvamist tähendaks see igas kuus 4200 krooni.

Eile riigikogus Mõõdukate seaduseelnõu kaitsnud Katrin Saks märkis, et kui keskmist tasu makstakse kõigile, siis sellest võidaks üle 10 000 naise. “Valitsuskoalitsiooni välja käidud variant on aga kasulik 2500 naisele 13 000-st,” lisas ta.

Saks analüüsis vanemapalga ideed eelmisel aastal väljamakstud sünnitushüvitiste põhjal, mida naised saavad 140 päeva vältel oma töötasu alusel. Möödunud aastal oli Eestis 13 001 sünnitajat, kusjuures haigekassa maksis hüvitist 8430 naisele, kellest 2500 said keskmisest kõrgemat tasu.

Seda raha ei saa praegu ei tudengid, töötud ega ka näiteks esimese lapsega kodus lapsehoolduspuhkusel olevad emad. Suurimat – 3000-kroonist päevatulu teenis naine, kelle varasem igakuine sissetulek oli
60 000 krooni juures.

Võimuliidu poliitikud on veendunud, et just nende pakutud emapalga versioon koos teiste perepoliitiliste abinõudega toob Eesti välja demograafilisest kriisist. Peaminister Juhan Partsi sõnul ei ole see meede mõeldud mitte ainult laste toetamiseks, vaid ennekõike selleks, et soodustada järglaste saamist. “On selge probleem, et inimesed lükkavad lapse muretsemise edasi seetõttu, et nende varanduslik olukord oluliselt halveneb,” põhjendas ta aprilli lõpul riigikogu ees.

Mõõdukate hinnangul tooks lapsehooldustasu sõltuvusse seadmine eelnevast palgast juurde ebaõiglust ja süvendaks kihistumist. “Valga meditsiiniõde saaks sel juhul lapse kasvatamise eest kaks korda vähem raha kui Mustamäe haiglas töötav õde,” lausus Saks. Nii tõuseks tema prognoosi kohaselt ka esmasünnitusiga, mis aga omakorda vähendaks sündivate laste arvu. Rootsi kogemus näitab Saksa sõnul hoopis seda, et sünnitust lükatakse sageli edasi, et leida enne vanemapalga saamiseks tasuv töökoht.

Nii võimuliidu kui ka Mõõdukate variandid nõuavad aastas elluviimise korral riigi rahakotist kuni poolt miljardit krooni. Täpne summa sõltub sündivate laste arvust.

Sotsiaalminister Marko Pomerantsi juhtimisel käib juba mitmendat kuud vanemapalga seaduseelnõu koostamine. Eelnõu peab riigikogule esitamiseks olema hiljemalt 1. oktoobriks. Taktikalistel kaalutlustel ei lükanud võimuliidu poliitikud Mõõdukate eelnõu tagasi, mistõttu jõuab see ilmselt sügisel ka teisele lugemisele.