Artiklid
- Üksikasjad
N E L L I L O O M E T S
Advokaadibüroo Sorainen Law Offices
Enamik töövaidlusi tekib töölepingute lõpetamistest tööandja algatusel. Seetõttu peab tööandja väga korralikult vormistama töösuhet reguleerivad dokumendid. Töötajaga peab olema sõlmitud kirjalik tööleping, töötaja tööülesanded peavad olema fikseeritud kas töölepingus või ametijuhendis ning vajadusel peab olema sõlmitud materiaalse vastutuse leping. Samuti võiks enam tähelepanu pöörata töösisekorraeeskirjadele. Töösisekorraeeskirjad ei pea olema ainult formaalseks dokumendiks ja võivad sisaldada lisaks kohustuslikele punktidele ka selliseid, mida ettevõtte spetsiifikast tulenevalt on vaja tööandja ja töötaja vahelistes suhetes kirjalikult reguleerida.
Mõned tööandjad on väitnud, et nad teadlikult ei kirjuta töölepingusse töötajate tööülesandeid ja ei vormista ametijuhendeid, sest sellisel juhul töötajad keelduvad töö tegemisest, mida töölepingus kirjas pole. Loomulikult kõike, mida töötaja peab tegema, polegi võimalik kirjutada töölepingusse või ametijuhendisse. Seda pole vaja ka teha, sest seaduse kohaselt peavad töötajad täitma ilma erikorralduseta ka ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Tööandja peab aga arvestama, et töölepingu lõpetamise seaduslikkuse vaidluse tekkimisel peab tööandja tõendama, milliseid tööalaseid kohustusi töötaja rikkus.
Töölepingu lõpetamise dokumendid
Töölepingu lõpetamine peab olema kirjalik. Tööandja ei tohi ära unustada, et töölepingu seadus annab igale töölepingu lõpetamise alusele oma seletuse. Kui tööandja hakkab töötaja töölepingut lõpetama usalduse kaotuse põhjusel, peaks ta esmalt veenduma, et tegemist on ikka usalduse kaotusega ka töölepingu seaduse mõttes ja mitte mõne muu töölepingu lõpetamise alusega. Vale töölepingu lõpetamise alus võib kaasa tuua töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise.
Enamik tööandja algatusel töölepingu lõpetamise aluseid nõuavad tööandjalt töötajale töölepingu lõpetamise põhjuse kirjalikku põhjendamist. Väga tähtis on alati kontrollida, kas esineb töölepingu lõpetamist keelavaid asjaolusid või kas on töölepingu lõpetamiseks vaja tööinspektori eelnevat nõusolekut.
Näiteks töötaja puudus töölt põhjuseta mitu päeva. Tööle tulles anti töötajale käskkiri, mille kohaselt tema tööleping oli lõpetatud töökohustuste rikkumise põhjusel. Paraku tuli tööandjal tühistada töölepingu lõpetamise käskkiri, sest töötajal oli alla kolme aastane laps ja tööandjal ei olnud tööinspektori luba töötaja töölepingu lõpetamiseks.
On esinenud ka juhtumeid, kui tööandja ei pea vajalikuks üldse mingeid dokumente töölepingu lõpetamise kohta vormistada.
Näiteks tööandja ja töötaja vahel tekkis konflikt ja lepiti kokku, et koostööd enam ei jätkata. Tööandja kandis töötaja pangakontole lõpparve, kuid mingeid muid dokumente ei vormistanud. Vormistamine pidi toimuma siis, kui töötajal on aega tööandja juurest läbi tulla. Tööandja suureks üllatuseks tuletas töötaja töölepingu lõppemist meelde aga avaldusega töövaidluskomisjoni, milles väitis, et tööandja on töölepingu lõpetanud ebaseaduslikult.
Samast valdkonnast on ka juhtum, kus tööleping sisuliselt lõppes ja töötaja pärast seda täitis analoogseid ülesandeid teises äriühingus tsiviilõigusliku tähtajalise lepingu alusel. Lepingu tähtaja saabumisel nõudis töötaja aga hüvitust lepingu lõpetamise eest. Töötaja väitis töövaidluskomisjonis, et tal on olnud kogu aeg üks ja sama tööandja ja ta ei saanud aru, et töötas tsiviilõigusliku lepingu alusel. Tööandja viga seisnes selles, et töölepingu lõpetamine oli jäänud õigeaegselt kirjalikult vormistamata.
Töötaja töölt kõrvaldamine
Tööandjad peaksid arvestama sellega, et alati ei ole tööandjale kasulik töötaja tööleping võimalikult kiiresti ära lõpetada. Loomulikult kui töötaja on midagi varastanud, võltsinud dokumente, tekitanud suure puudujäägi või toime pannud mõne muu raske tööalase rikkumise, soovib tööandja võimalikult kiiresti lõpetada töötaja töölepingu. Töötaja lubamine tööle võib tööandja jaoks kaasa tuua veelgi suurema kahju.
Paljud tööandjad on väitnud, et nad pole kuulnudki võimalusest töötaja tööleping peatada ja töötaja distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldada. Töölt kõrvaldamise aja eest töötajale makstav keskmine palk võib aga mõningatel juhtudel olla tunduvalt väiksem kui dokumentide puuduliku vormistamise tõttu kaotatud töövaidluse kulud.
Õigusabi kasutamine
Tööandja jaoks on kõige raskemaks tagajärjeks töövaidluse lõppemine töötaja ennistamisega endisele töökohale. Sellisel juhul tuleb tööandjal lisaks sunnitult töölt puudumise aja eest keskmise palga tasumisele töötajale tagasi anda ta endine töökoht. Kuna tavaliselt tööandja ei soovi tööle ennistatud töötajaga töösuhet jätkata, peab ta leidma uue põhjuse töötaja töölepingu lõpetamiseks. See aga ei pruugi sugugi lihtne olla.
Tööandja juriidilised eksimused maksavad kätte:
näiteid
- Töötaja puudus töölt põhjuseta mitu päeva. Tööle tulles anti töötajale käskkiri, mille kohaselt tema tööleping oli lõpetatud töökohustuste rikkumise põhjusel. Paraku tuli tööandjal tühistada töölepingu lõpetamise käskkiri, sest töötajal oli alla kolme aastane laps ja tööandjal ei olnud tööinspektori luba töötaja töölepingu lõpetamiseks.
- Tööandja ja töötaja vahel tekkis konflikt ja lepiti kokku, et koostööd enam ei jätkata. Tööandja kandis töötaja pangakontole lõpparve, kuid mingeid muid dokumente ei vormistanud. Vormistamine pidi toimuma siis, kui töötajal on aega tööandja juurest läbi tulla. -Tööandja suureks üllatuseks tuletas töötaja töölepingu lõppemist meelde aga avaldusega töövaidluskomisjoni, milles väitis, et tööandja on töölepingu lõpetanud ebaseaduslikult.
- Tööleping sisuliselt lõppes ja töötaja pärast seda täitis analoogseid ülesandeid teises äriühingus tsiviilõigusliku tähtajalise lepingu alusel. Lepingu tähtaja saabumisel nõudis töötaja aga hüvitust lepingu lõpetamise eest. Töötaja väitis töövaidluskomisjonis, et tal on olnud kogu aeg üks ja sama tööandja ja ta ei saanud aru, et töötas tsiviilõigusliku lepingu alusel. Tööandja viga seisnes selles, et töölepingu lõpetamine oli jäänud õigeaegselt kirjalikult vormistamata.
Allikas: Nelli Loomets
- Üksikasjad
Epp-Mare Kukemelk, vanemtoimetaja
Eesti Maksumaksjate liit leiab, et töötukassa tegevus tuleb lõpetada ning tema ülesanded anda tööturuametile, sest kahe sarnase ameti ülalpidamine on maksumaksjale koormav ja majanduslikult ebaotstarbekas.
Maksumaksjate liidu tegevjuhi Kersti Kurre teatel soovib liit tunnistada kehtetuks ka töötuskindlustusmaksete alammäärad ning vaadata ümber reservkapitali moodustamise põhimõtted.
Viimase puhul tuleks liidu ettepanekul võtta aluseks varade mahu asemel näiteks väljamaksete summa ning kehtestades moodustatavale reservkapitalile ülempiir.
Kurre sõnul on ilmne, et paigast on ära töötuskindlustusmaksete määrad ja reservkapitali moodustamise põhimõte.
«Väljamakseid kordades ületav kindlustusmaksete laekumine viitab majanduslike arvestuste puudulikkusele,» ütles Kurre.
Maksumaksjate Liidu hinnangul on valdavalt emotsionaalsetele argumentidele tuginev liigkõrgete kindlustusmaksete kogumise jätkamine maksukoormuse hiiliv tõus.
Eesti Maksumaksjate liit ja Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsioon taotleb järgmiseks aastaks töötuskindlustusmaksete määra kehtestamist tasemel 0,5 protsenti töötajale ja 0,25 protsenti.
Samuti soovitakse tunnistada kehtetuks töötuskindlustusmaksete kogumine töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitamiseks ja nende hüvitiste väljamaksmine.
- Üksikasjad
PM Online
Väike- ja keskmiste ettevõtete assotsiatsiooni (EVEA) volikogu liikme Marina Kaasi hinnangul tuleks alandada nii töötuskindlustusmakse määra kui muuta ka töötuskindlustuse seadust.
«See, et hüvitisteks läheb kõigest kolmandik laekumistest ei ole normaalne,» rääkis Kaas. «Raha on fondil aga tänavuste väljamaksetega võrreldes juba kuus korda enam.»
Seadus tuleks muuta väikeettevõtjatele soodsamaks, sest praegu saab koondamishüvitisi alles siis, kui väiksemates kuni 19 töötaja ettevõtetes koondatakse korraga vähemalt viis töötajat.
- Üksikasjad
Uue idee järgi tekib isadel õigus vanemapalgale alles kuus kuud pärast lapse sündi, mis tähendab Res Publica ühe peamise valimislubaduse vanemahüvitise eelnõu järjekordset ümbertegemist.
Res Publica saadik riigikogus arst Andres Kork ütles, et muudatus teeniks laste arengu ja tervise huve. Kui esimesed kuus kuud saab hüvitist ainult ema, on kindlustatud rinnaga toitmine, rääkis Kork Eesti Päevalehele. Vastava ettepaneku on teinud ka lastearstid.
Sotsiaalkomisjoni toetatav muudatus näeb ette, et vanemapalga eelnõusse viiakse isade jaoks sisse klausel juhuks, kui emaga peaks lapse sünni järel midagi juhtuma. Eelnõu praeguse variandi kohaselt on riik valmis maksma hüvitist kas emale või isale või mõlemale kordamööda sõltuvalt sellest, kumb vanematest väikelast kodus kasvatab.
Oluline on muudatuse puhul ka see, et kui parlament piiraks isadele hüvitise saamise aega või jätaks nad sellest õigusest päris ilma, oleks see riigile vähem kulukam. Hüvitise suurused on seotud vanema eelneva palgaga, mis Eestis on meestel enamasti kõrgem kui naistel.
Samuti valitsusse kuuluva Reformierakonna esimees Siim Kallas teatas eelmisel nädalal riigikogus, et kinnitada tuleks hoopis emahüvitise seadus, mis tagab raha vaid emale. Võrdsustajate survel on tehtud eelnõus muudatusi, mis meile üldse ei meeldi, rääkis Kallas. Mulle isiklikult meeldib kõige vähem paragrahv kaks, mis loeb üles lapsevanema, võõrasvanema, eestkostja või hooldaja. Ema pole isegi mainitud.
Lapse sünnitab ema või olen ma millestki valesti aru saanud, lisas Kallas.
Nii valimiskampaania kui ka koalitsioonileppe sõlmimise ajal rääkisid poliitikud ainult emapalgast. Aprillis said aga valitsusjuhid mitmesaja allkirjaga pöördumise, milles kutsuti mehi diskrimineerivat emapalka asendama vanemapalgaga.
Riik tunnustaks lapsevanemana isa võrdselt emaga ja aitaks perel paindlikumalt töö ja pereelu ühildamist korraldada, seisis läkituses. Vastasel korral rikuks riik kirja autorite väitel soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ja läheks mehi ahistades vastuollu euroliidu seadustega. Isapalga eest võitlesid teiste seas politoloog Ivi Masso, rahvastikuministri nõunik Kristina Täht, meestearstid Olev Poolamets ja Margus Punab ning õppejõud Linnar Viik.
BNS
- Üksikasjad
Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo hinnangul ei pea paika opositsiooni väide, mille järgi suurendab vanemahüvitis varalist kihistumist.
«Vanemahüvitis kohe kindlasti ei suurenda varalist kihistumist,» ütles minister Rummo tänases online-intervjuus. «Vanemahüvitise näol makstakse lapsega kodus olijale aasta jooksul just niisama palju, kui ta sai enne seda töötasuna. Seega, kui räägime «kihtidest» palgamäärade erinevuse mõttes, jääb kõik samaks.»
Minister Rummo sõnul varaline kihistumine tegelikult isegi väheneb, kuna vanemahüvitise ülemmääraks on kavandatud kolm keskmist palka, mis vähendab kõrgemapalgaliste tulu lapse juurde jäämise korral.
«Samas hakkavad eelnevate tuludeta lapsesaajad saama hüvitist miinimumpalga suuruse toetuse näol,» märkis Rummo.
«Opositsiooni asi ongi avastada ja kritiseerida valitsusliidu ideede nõrku kohti, aga üpris piinlik on, kui selle asemel õhutatakse üldsuses põhjendamatuid hirme ja vaenu,» lisas ta.
Valitsuse poolt ettevalmistatud vanemahüvitise seaduse eelnõu on täna parlamendis esimesel lugemisel.
PM online
Lehekülg 1581 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee