Üksikasjad

Avaldatud: 28 november 2005

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, ametiühingute jurist

•• Firma võttis tööle turvamehed, kes hakkavad territooriumi valvama graafiku järgi – seega peavad nad töötama ka õhtul. Kas öösel ja õhtul töötamise eest tuleb lisaks põhipalgale maksta ka lisatasu? Kuidas peaks seda arvestama ja kuidas tuleks lisatasu ning õhtune töö-aeg töölepingusse kirja panna?

Töölepingus ei pea olema eraldi kokkulepet õhtusel või öisel ajal töötamise kohta. Töölepinguseaduse paragrahv 41 lõike 2 kohaselt võib vahetustega töö korral määrata tööaja alguse ja lõpu, puhkamiseks ja einetamiseks antavad ajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aja ja korra vahetusgraafikutega. Viimased kinnitab tööandja.

Õhtune tööaeg on kella 18–22-ni ja ööaeg 22–6-ni. Sel ajal töötamise eest makstakse töötajale lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Kui lepitakse kokku põhipalga suurendamises, tuleb töölepingus eraldi näidata, millise summa võrra on põhipalka õhtuse ja öötöö eest suurendatud. Põhipalga suurendamise korral lisatasu ei maksta.

Lisatasu maksmise puhul võib töölepingus viidata õigusaktile näiteks nii: lisatasu makstakse palgaseaduses ette nähtud juhtudel ja suuruses. Konkreetseid lisatasu summasid või protsente näitama ei pea. Palgaseaduse paragrahvi 17 järgi ei tohi lisatasu iga töötunni eest õhtusel ajal olla väiksem kui 10 protsenti ja öösel väiksem kui 20 protsenti töötaja tunnipalga määrast. Turvatöötaja palkamisel tuleb tingimata järgida ka turvaseaduses sätestatud nõudeid.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 november 2005

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Merike Lees

Kui varem rääkis seadus vaid alla kolmeaastast last kasvatava ema vallandamise keelust, siis võrdse kohtlemise printsiibi ja töölepingu seaduse kohaselt laieneb see keeld ka isale.

Isa all mõistetakse ka meest, kes elab vabaabielu naisega, kellel on alla kolmeaastane laps, rääkis Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve.

See keeld tuleneb põhiseadusest, kus lapse huvid on seatud esiplaanile. Sellest tulenevalt võiks lapse heaolu sattuda ohtu, kui tema ülalpidaja töö kaotab. Töölepingu seaduse kohaselt on alla kolmeaastast last kasvatava isikuga töölepingu lõpetamine koondamise ja mittevastavuse tõttu keelatud, muudel alustel, näiteks distsiplinaarkaristusena võib nende töölepingu lõpetada ainult juhul, kui tööinspektor annab selleks eelnevalt kirjaliku nõusoleku.

Töölepinguseaduse § 92 räägib isikust, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Töövaidluste praktikas on selleks “kasvatavaks isikuks” loetud ka näiteks vanaema ja vabaabielu “isa”. Oluline, et töötaja on tööandjale sellest teatanud, selgitas Heli Raidve.

“Selge juriidiline tõlgendus puudub, aga on avaldatud seisukohti, et kui seadus välistaks kõik teised ja räägiks ainult isast ja emast, siis oleks see pidanud nii kirjas olema,” märkis Raidve. “Pole ka kirjas, et “kellel on” ega seda, et “kes üksi kasvatab” jms. Selle asemel on “isik, kes kasvatab”.”

Ja töölepinguseadus ütleb, et sätete vastuolu korral tuleb kohaldada töötajale soodsamat. Siit siis ka põhimõte, et mitme tõlgenduse olemasolul tuleb valida see tõlgendus, mis on töötajale soodsam, selgitas Raidve.

Isad, kellele vallandamiskaitse laieneb, pole sellest enamasti kuulnud. Tööandjad ei kipu neid ka nende õigustest teavitama.

“Ega enamik isasid ei tea sellest seadusest midagi ja ega personalijuhid ei kipu ka ütlema,” arvas kahemehefirmas A & D Tehnoteenistuse OÜs töötav Urmas Kaldoja, kelle peres kasvab ligi kuuvanune tütar.

YIT Ehituse personalijuht Kärt Kirso tunnistas, et tema ei ole töötajatele eraldi sellest töölepinguseaduse muudatusest rääkinud. “Ma pooldan, et inimesed teaksid oma õigusi, aga nende teavitamist ei ole ma enda kohustuseks võtnud,” sõnas ta.

Kirso ei osanud hinnata, kuivõrd on nende valdavalt meessoost töötajad vallandamiskaitset pakkuvast seadusesättest teadlikud. Laste eest antavast puhkuse lisapäevade võimalusest said töötajad küll teada ja tulid seda küsima, märkis Kirso.

“Meie üldiselt ei vabasta inimesi, meilt on lahkutud ainult poolte kokkuleppel või omal soovil,” lausus Kirso, lisades, et YITi tööjõu voolavus on alla ühe protsendi.

Falck Eesti personalijuht Eela Velström ütles, et kui tööandjal on kohustus väikese lapse vanema suhtes, siis peaks sellel lapsevanemal olema samamoodi kohustus teavitada tööandjat oma lapse kasvatamisest. Väga raske on otsuseid ümber teha, kui pärast koondamiskavade teatavaks tegemist tuleb välja, et tegelikult kasvatab töötaja alla kolmeaastast last, rääkis Velström. Aga ümber ta tuleb teha, sest töövaidluslikus mõttes oleks see juba ette kaotatud juhtum, sõnas Velström.

Praegu püüab Velström leebes ja sõbralikus vormis hankida infot töötajate laste kohta kas või jõulupakkide jagamisega. Töötaja ankeedis on samuti sees küsimus laste kohta, kuid töötajal on õigus jätta sellele küsimusele vastamata, selgitas Velström.

Töötajal ja tööandjal ei ole võimalust viisakalt lahku minna ka siis, kui mõlemad seda ta­havad – poolte kokkuleppel lahkudes ei saa töötaja töötus­kindlustuse hüvitist, sõnas ta.

Väikelapse vanema töölt vabastamiseks on vaja inspektori luba

Tööandja saab erandjuhul lõpetada ka väikelapse vanema või kasvatajaga töösuhte, kuid seda ainult tööinspektori loal.

Tööandja võib lõpetada töölepingu alla kolmeaastast last kasvatava isikuga vaid juhul, kui ettevõte likvideeritakse või ta pankrotistub. Samuti sel juhul, kui töötaja katseaja tulemused olid ebarahuldavad, töötaja rikkus töökohustusi, tööandja kaotas tema suhtes usalduse või töötaja pani toime vääritu teo.

Samas peab kõigi nende eelnimetatud aluste tõttu töölepingu lõpetamiseks tööandja taotlema tööandja asukohajärgse tööinspektori luba, rõhutas jurist Heli Raidve Äripäeva seminaril Kasulikud teadmised ja konksud tööõiguse vallast.

Ilma tööinspektori loata saab tööandja lõpetada töölepingu siis, kui tegemist ei olnud põhikohaga töötajaga ja tema asemel võetakse tööle põhikohaga töötaja.

Töölepingut ei saa lõpetada töötaja ajutise töövõimetuse korral. Töölepingu võib lõpetada vaid siis, kui on tegemist pikaajalise töövõimetusega. Formaalselt lubab töölepinguseadus lõpetada töölepingu hoolduslehel oleva inimesega, kuid seda ei ole soovitav teha, rääkis Raidve. Põhjus, miks seda siiski ei ole soovitav teha, seisneb selles, et kui töötaja on hoolduslehel lapse haiguse tõttu, siis põrkuvad siin lapse ja tööandja huvid.

“Juhul kui põrkuvad lapse ja tööandja huvid, on alati esiplaanil lapse huvid,” selgitas Raidve.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 november 2005

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Aastase emapalgaga saab praegu arvestada vaid lapse 10–11-kuuseks saamiseni.

Et väljareklaamitud aastane emapalk ei tähenda praegu veel võimalust töölt ära jääda, kuni laps on saanud aastaseks, on üllatanud paljusid noori emasid. Alles vanemapalga maksmise ajavahemiku pikendamine uuest aastast kolme kuu võrra tähendab võimalust nii kaua (ja üks-kaks kuud rohkemgi) kodus olla.

Nõks peitub nimelt selles, kuidas vanemapalga saamise aega arvestatakse. Rasedad ja väikelaste emad, keda Tööleht küsitles, möönsid: asjaolu, et õigel ajal nn dekreeti minnes ei saagi vanemapalka lapse aastaseks saamiseni, on sundinud neid oma tööplaane oluliselt ümber tegema. Ehk teisisõnu: jääma rasedus- ja sünnituspuhkusele märksa hiljem, kui oleks tahtnud. Sest kui jääd varakult, saad emapalka lühemat aega. “Kui arst küsis, et eks ole, ma ju tahan minna dekreeti kohe siis, kui seadus lubab, noogutasin jaatavalt,” ütles Astrid Lei, kes peaks emaks saama juuni alguses. “Kust mina teadsin, et nii saan lühemat aega emapalka.” Nii tuli tööplaanid kiiresti ümber teha, sest Astridi sõnul on pärastine titaga kodusolemine palju olulisem. “Aga meie siis juba kolmelapseline pere ei tuleks mingil juhul ilma emapalgata toime,” nentis naine.

Emapalk = hüvitis + hüvitis

11-kuist poega kodus kasvatav Triin Paarmaa möönis samuti, et kui ta vanemapalga peensustesse süvenes, tekitasid selle maksmise üksikasjad temas omajagu segadust. “Aga mõistagi on emapalgast nii või teisiti väga palju abi,” ütles Triin.

Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall arvab, et aastase emapalga jutt on välja kasvanud esialgsest lubadusest säilitada lapsesaajal aastaks tema sissetulek. Täna koosneb vanemapalk kahest hüvitisest: rasedus- ja sünnitushüvitisest ning vanemahüvitisest – kokku aasta.

Pall ei usu, et hüvitiste maksmise kord sunniks naisi enda ja lapse tervisega riskides iga hinna eest kaua tööl käima. “Usaldame emasid. Ning arste, kes neile nõu annavad,” sõnas Pall.

Et hüvitise maksmise küsimuses võib ette tulla kommunikatsiooniprobleeme, tuli rahvastikuminister Paul-Eerik Rummole üllatuseks. “Esimest korda kuulen,” ütles ta ning soovitas emapalgaga seotut kindlasti uurida nende kodulehelt.

Emapalga rehkendamine

Uus aasta toob muudatusi

•• Tänavu võib töötav naine saada emapalka 365 kalendripäeva ehk üldistatuna 12 kuud. Neid päevi hakatakse lugema rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämise päevast.

•• Sellele puhkusele on naisel õigus jääda 70 kalendripäeva ehk laias laastus kaks kuud enne lapse oletatavat sündi. Hoolimata sellest, et emapalga saamist juba n-ö arvestatakse, hakkab sünnitanu seda saama siis, kui rasedus- ja sünnituspuhkus läbi. Ehk: mida pikem see on, seda rohkem päevi oma emapalga kontolt oled ette ära kulutanud.

•• Päris viimase hetkeni siiski kellelgi töölaua taga konutada ei lubata, sest kui vähemalt 30 päeva enne oletatavat lapse ilmaletulekupäeva puhkusele ei jää, kaotad rahas.

•• Uuest aastast arvestatakse vanemapalga aega 455 kalendripäeva. Kui naine jääb töölt ära 30 päeva enne sünnitustähtaega, saab ta emapalka kuni lapse aasta ja kahe kuuseks saamiseni.

Paljudel tänavu emapalka saanutel see aeg pikeneb ning tuleval aastal võib hüvitist saada veel 1–90 päeva eest. Selleks tuleb esitada uus taotlus. A.N.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 november 2005

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Priit Rajalo, reporter

65-aastased ja vanemad inimesed ei pea tulevikus vanuse tõttu vallandamist kartma, kui ka riigikogu toetab eile valitsuselt heakskiidu saanud seadusemuudatust.

Kahe kuu eest jättis riigikogu tööandjaile endiselt õiguse 65-aastaseks saanuid vanuse tõttu vallandada ja sotsiaalminister Jaak Aab kostis toona põhjenduseks, et uus töölepingu seadus on veel selle aasta jooksul tulemas.

Eile otsustas aga valitsus toetada koalitsioonierakondade algatatud töölepingu seaduse muudatusi, millega muuseas kaob töölepingust võimalus lõpetada tööleping ennetähtaegselt, kui inimene on saanud 65-aastaseks.

Valitsuse eilse otsuse põhjenduses seisab, et need vanuseliselt diskrimineerivad sätted riivavad vanemaealiste töötajate põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi ning on vastuolus tööhõivepoliitika eesmärkidega.

Kahe kuu eest kukkus sotsiaaldemokraatide samasisuline eelnõu riigikogus häältega 49:19 läbi.

Eelnõu algataja Kadi Pärnitsa sõnul on tal hea meel, et valitsus lõpuks siiski mõistuse pähe võttis.

«Palju aitas kaasa õiguskantsler Allar Jõksi seisukoht, et see punkt töölepingu seaduses on põhiseadusega vastuolus ja see tuleb kõrvaldada,» märkis Pärnits. «Valitsus nägi, et meiega on mõttetu vägikaigast vedada, sest tahtsime selle seadusemuudatuse uuesti riigikogule esitada.»

Jaak Aab lisas selgituseks, et kuna uue töölepingu seaduse ettevalmistamine võtab siiski veel aega ja õiguskantsler soovitas viia kiiresti olemasolev töölepingu seadus põhiseadusega vastavusse, siis seepärast ka ealiselt diskrimineeriv punkt nii ruttu kaotamisele läheb.