I G O R P ä S S
ARIKO ReServi juhatuse esimees
Kui firmal puudub palgapoliitika ja palgasüsteem, siis võivad palgaläbirääkimised sageli kujuneda psühholoogiliselt raskeks vastastikuseks veenmiseks.
Palgaläbirääkimised on meelierutavad nii esmakordselt tööleminejale kui ka juba õige mitmendat korda tööandjaga palgatingimustest vestlevale inimesele.
Mis teeb siis palgaläbirääkimised niivõrd tähelepanuväärseks?
Põhjuseks ikka see, et nendel läbirääkimistel lepitakse kokku tehtav töö ja selle eest saadav palk. Vanasõna ütleb küll üheselt nagu töö, nõnda palk, kuid tegelikkuses on olukord natuke keerulisem.
Töötajatega kõneldes selgub, et neil on välja kujunenud arvamus, et palgaläbirääkimised on psühholoogiliselt rasked eelkõige seetõttu, et nad peavad end kõnelustel nõrgemaks pooleks.
Samuti omistatakse üleloomulikult suur osakaal enda võitluslikule häälestatusele läbirääkimistel, õigetele argumentidele, millega põhjendada palgatõususoovi ja aktiivsele hoiakule teise poole veenmiseks.
Kuivõrd stressitekitavad on palgaläbirääkimised ja kui suur osakaal on osalejate vilumusel, sõltub eelkõige firma kultuurist ning sellest, kas on välja töötatud palgapoliitika ja -süsteem.
Palgapoliitika all mõistetakse töötajate tasustamise üldpõhimõtete kogumit, mille firma kehtestab tulenevalt oma eesmärkidest ja mis on palgasüsteemi koostamise alus.
Palgasüsteem töötajate tasustamise juhised, mis sisaldavad üldjuhul organisatsioonis kasutatavate palgakomponentide kirjeldust, nende suurust ja maksmise viise.
Nende kahe võlusõna rakendamisel on firmas olemas selge reeglistik, mis kõigile töötajatele on võrdne, ühtemoodi rakendatav ja arusaadav. Pole vaja iga töötaja puhul eraldi nuputada, mille alusel teda tasustada ja kui suur peab olema ta palk. Jäävad ära närvesöövad palgaläbirääkimised, neid asendavad konstruktiivsed arutelud.
Juhul kui firmal puudub palgapoliitika ja palgasüsteem, siis võivad läbirääkimised tõesti sageli kujuneda psühholoogiliselt rasketeks, vastastikuseks argumenteerimiseks ja veenmiseks.
Ka praktika kinnitab, et palgasüsteemi puudumisel on enesekindlate ning jõuliste, argumenteerimis- ja veenmisoskustega töötajate palgatingimused sageli paremad kui teistel. Sellised kauplemise teel saadud palgatingimused ei ole aga reeglina objektiivsed ja on ilmsikstulemisel sisekliimat negatiivselt mõjutavaks teguriks.
Palgaläbirääkimised, mis kujunevad kauplemiseks, on kurnavad nii juhile kui ka töötajale, ja vaatamata läbirääkimiste tulemusele jääb hinge kriipima mingi okas.
Probleeme võib esineda ka juhul, kui firmas on küll välja töötatud palgapoliitika ja palgasüsteem, kuid seda pole töötajatele tutvustatud ega piisavalt selgitatud. Kindlasti tuleb vajalikku tähelepanu pöörata sageli kasutatavate palgakomponentide, nagu tulemuspalk ja väärtuspalk, defineerimisele ning nende lahtiseletamisele organisatsioonisiseselt.
Kui sageli palgaläbirääkimisi pidada, määratakse samuti firma palgapoliitikaga.
Näiteks perioodiliselt:
arenguvestlustel või
firma majandusaasta vahetumisel.
Palgaläbirääkimistel tuleb meeles pidada lihtsat tõde, et ettevõte juht omanike esindajana ei ole mitte hea või halb, kes vastavalt oma soovile avab firma kukru, vaid tegemist on küllalt selgetele majandusreeglitele tuginevate otsustega. Juhi üks ülesanne peaks olema see, et firmas kasutatavad töötasustamisreeglid oleksid kõigile ühesugused ja võrdselt rakendatavad.
Palgaläbirääkimised vajavad mõlemapoolset eeltööd
Palgaläbirääkimiste ettevalmistamise soovitused juhile:
- välja töötada firma palgapoliitika, kui see seni puudub
- informeerida ja selgitada töötajatele firmas rakendatavat palgapoliitikat. Sealhulgas ka asjaolud, millal ja millistel tingimustel vaadatakse üle töölepingud ja muudetakse palgatingimusi
- arvestada, et palkade ülevaatamine on oluline, sest saab arvestada töötaja individuaalseid tulemusi
- regulaarselt jälgida tööjõuturul toimuvat, analüüsida regiooni tegevusvaldkonna palkasid ning võrrelda neid oma organisatsiooni palkadega
- regulaarselt analüüsida organisatsiooni finantsseisu, sh tööjõukulu osakaalu
Palgaläbirääkimiste ettevalmistamise soovitused töötajale:
- selgitada välja firma palgapoliitika ja -süsteem
- hinnata enda väärtust tööjõuturul
- hinnata firma finantsseisu, edukust turul
- selgeks mõelda enda motivatsioonisüsteem (millisel kohal selles on raha)
- värske pilguga vaadata oma karjääriplaanile
Palka mõjutavateks peamisteks teguriteks on:
- majanduskeskkond, riigi või regiooni majandusareng
- pakkumine ja nõudlus tööjõuturul
- ettevõtte finantsressursid
- organisatsioonikultuur jm.
Palgaläbirääkimisi peetakse sagedamini:
- uuele töökohale asudes
- töökohustuste muutumisel
- kvalifikatsiooni muutumisel
- majanduskeskkonnas toimunud (oluliste) muutuste korral
Allikas: Igor Päss
