Üksikasjad

Avaldatud: 03 detsember 2007

• Palgaseadus
• Äripäev

Neenu Pavel
Tartumaa TI jurist

Kui tööandja ei saa pühade eel tööpäeva kolme tunni võrra lühendada, tuleb töötajale tööl oldud aeg kokkulepitud viisil kompenseerida.

Tööajakava alusel summeeritud tööajaarvestusega töötajatel sageli pühade eel töövahetust tegelikult ei lühendatagi - keegi ei pane kauplusi varem kinni ega kärbi haiglatöötaja, tuletõrjuja, politseiniku või bussijuhi 12 või 24tunnist tööpäeva.

Töösisekorraeeskirjas peab sellisel juhul olema näidatud, kuidas arvestatakse ja korvatakse töötajale neid lühendamata jäänud töövahetusi: kas neid võetakse kui erakorralisi ületunde, mis hüvitatakse samal kuul või vähendatakse arvestusperioodi üldist normtundide arvu.

Mõnedes firmades lühendatakse kõigi riigipühade eel töötajate tööpäeva pikkust tunni või paari võrra kas tööandja ühepoolse otsuse või kollektiivlepingu alusel.

Üheks selliseks kollektiivlepinguks on näiteks Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu üldtöökokkulepe, millele on antud laiendatud kohaldamine ning selle järgi lühendatakse töötaja tööpäeva pikkust ka ülejäänud riigipühade eel ühe tunni võrra.

Tööaja sellise lühendamisega ei tohi kaasneda palga vähenemine või palgatingimuste halvenemine.

Kuna palganõude aegumine on kolm aastat, tasub töötajatel oma töötunnid üle kontrollida ning saamatajäänud lisatasu välja nõuda.

Riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt.

Kui kasvõi üks tundki läheb töövahetusest riigipüha kuupäevale, on kogu vahetuse tasu vähemalt kahekordne.

Kui osa töötunde on õhtusel või öisel ajal, lisandub nende tundide eest veel harilik 10% või 20% lisatasu.

Töötaja soovil võib tööandja hüvitada riigipühal töötamist ka vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses, kuid seda ainult graafikuvälise töötamise korral, tasustades riigipühal tehtud tööd nagu tööd tavalisel tööpäeval.

Vajalik on hüvitamise viisis eelnevalt kokku leppida. Töösisekorraeeskiri peaks olema dokument, kust leiab vastuse, kuidas lühendamata töövahetusi hüvitatakse.

Kahekordne tasu

Vastavalt palgaseaduse paragrahvile 16 makstakse riigipühal tehtud töö eest vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt.
* Kaks võimalust saamatajäänud puhkeaja hüvitamiseks:
* ületunnitöö eest makstakse lisatasu vähemalt 50% töötaja tunnipalgamäärast;
* hüvitatakse vaba aja andmisega samas ulatuses arvestusperioodi kestel.

Allikas: palgaseadus N 14

Üksikasjad

Avaldatud: 29 november 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Transpordi Ametiühingu esimees Peep Peterson soovitab alampalka teenivatel töötajatel algatada oma töölepingu muutmine ning taotleda endale tunnitasu maksmist.

Möödunud nädalal ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud alampalga kokkulepe teeb vahet kuupalgalistel ja tunnipalgalistel töötajatel, teatas ametiühing.

Kui kuupalgaga töötaja saab järgmisel aastal 4350 krooni kuus, siis tunniarvestuse järgi sama palju tööd tehes oleks miinimumteenistuseks 4557 krooni.

«Madalapalgalisele inimesele on 200 krooni suur raha. Ligi viieprotsendilise palgavahe nimel tasub lasta end tunnipalgale üle viia, sest normtundide väljamaksmise kohustus on tööandjal nagunii,» ütles Peterson.

Petersoni hinnangul ei pruugi alampalga saajatel üksinda tegutsedes palgakorralduse muutmiseks piisavat mõjujõudu olla ning soovitas seepärast pöörduda abi saamiseks oma erialajärgse ametiühingu poole.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 detsember 2007

• Palgaseadus
• Äripäev

Merike Lees

Paljudes teenindussfääri ettevõtetes tekib detsembrikuu vähendatud tööajanormi korral palju ületunde, mida tööandjad eelistavad kompenseerida rahaga.

Ehkki saamatajäänud puhkeaja hüvitamiseks on kaks võimalust: maksta ületunnitöö eest lisatasu vähemalt 50% töötaja tunnipalgamäärast või hüvitada see vaba aja andmisega samas ulatuses arvestusperioodi kestel, eelistavad tööandjad esimest võimalust. Rahalise hüvitise maksmine on lihtsam ja mõned töötajaist on sellest ka rohkem huvitatud.

Bussijuhid alati tööl

GoBusi bussijuhid käivad tööl graafiku järgi ja neil vähendatakse normtunde, sest teistmoodi ei ole võimalik, rääkis GoBusi teenindusdirektor Ervin Nõmme.

Seega - kui pühapäeval 23. detsembril ja esmaspäeval 31. detsembril tööl oleva bussijuhi normtundide arv väheneb töö- ja puhkeaja seaduse järgi 6 tunni võrra - siis ametiühingu ja tööandjate vahelise üldtöökokkuleppe järgi vähendatakse ka esimese ja teise jõulupüha eel tööl oleva bussijuhi tööpäeva ühe tunni võrra. Juhul kui üks inimene kõigil neil päevadel tööl oleks, väheneks tema kuu tööajanorm 8 tunni ehk terve tööpäeva võrra.

Nõmme sõnul kompenseeritakse ületunnitöö rahaliselt, nagu seadus ette näeb.

Rahalist kompensatsiooni pakub oma bussijuhtidele ka ATKO Grupp, kus juhatuse liikme Margo Tomingase sõnul makstakse ületunnitöö eest lisatasu vähemalt 50% töötaja tunnipalga määrast.

"Kaubanduses on töötajad pühade ajal töötamisega väga rahul, sest siis on töötasu kõrgem," kinnitas Selveri teenindusdirektor Kadi Kütt.

Kauplusi varem sulgeda pole võimalik, kuid pühade tõttu väheneva tööajanormiga tekkivaid ületunde kompenseeritakse samuti rahaliselt. "Kaubandus on selline valdkond, kus enamik töötajaid on tööl vahetustega ning lepitakse teadmisega, et ühel pühadest peab ikkagi tööl olema," nentis Kütt.

Graafik hilineb

Ehkki seadus näeb ette, et normtundidele vastavat ajakava tuleb töötajatele tutvustada viis päeva enne kuu algust, ei olnud GoBusis seda eelmisel kolmapäeval veel tehtud.

"Detsembrikuu kava veel välja kuulutatud ei ole, aga logistikutel oli see juba põhimõtteliselt paigas," kinnitas Nõmme.

Tartumaa tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel märkis, et ametiühingu ja tööandjate vahelise üldtöökokkuleppe järgi suurendatakse summeeritud tööajaga töötajatele tööajakava mittekoostamisel nende tunnitasu määra 20% võrra. Seda juhul, kui see on ka töölepingus sõnadega välja toodud.

Tasub teada

Tööajakava olgu valmis juba kuu lõpus
* Kui töötaja töötab graafiku ehk tööajakava alusel, siis tuleb normtundidele vastavat ajakava töötajatele tutvustada 5 päeva enne uue kuu algust.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 november 2007

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Postimees

Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja:

Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Tööajanormis lepitakse kokku töölepingus.

Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel, v.a juhul, kui tööandjal on erakorraliste asjaolude (vääramatu jõud, vahetustöötaja tööle ilmumata jäämisel) tõttu õigus töötajat ühepoolse korraldusega ületunnitööle rakendada.

Ületunnitöö tegemiseks on ette nähtud piirnormid, mille kohaselt ei ole lubatud töötajat ületunnitööle rakendada üle nelja tunni päevas. Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi 4-kuulise arvestusperioodi jooksul.

Ületunnitöö piirnorme võib ületada olukorras, kus see on hädavajalik tootmisavarii tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks, tööandja vara hävimise ärahoidmine seoses õnnetusjuhtumi või tööseisakuga.

Lisaks võib töötajat tema nõusolekul rakendada täiendavalt ületunnitööle 200 tunni ulatuses aastas.

Seda tingimusel, et ületunnitööks ei sõlmita töötajaga vastavat kokkulepet, töötaja keeldumine ületunnitöö tegemisest ei tohi otseselt ega kaudselt kahjustada töötaja olukorda.
Täiendav ületunnitöö ei tohi tekitada üleväsimust ega kahjustada töötaja tervist.

Ületunnitööle on keelatud rakendada rasedat, alaealist ja töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.