Üksikasjad

Avaldatud: 15 jaanuar 2008

• Eesti Päevaleht

Siseministeeriumis on valminud välismaalaste seaduse muutmise ettepanekud, mille jõustumisel tuleb Eestis pikka aega töötavatele välismaalastele maksta keskmisest kõrgemat palka.

Nimelt kohustatakse seadusemuudatusega tasuma tööandjat välismaalasele palka, mille suurus on vähemalt võrdne Eesti keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega.

“Ettevõtja valmisolek maksta välismaalasele Eesti keskmisest palgast kõrgemat palka tõestab, et vastava kvalifikatsiooniga töötajat ei ole võimalik leida kohalikult tööturult. Seda põhjusel, et Eesti keskmisest kõrgemat palka saab ligikaudu 1/3 töötajaid ning kohalike töötajate asendamist madalapalgaliste välismaalastega ei toimu,” seisab eelnõu seletuskirjas.

Seadust muudetakse ka veel selles suhtes, et aega, kui tööturuamet uurib, kas vajalik tööjõud on Eestis juba olemas, lühendatakse kahelt kuult kolmele nädalale. “Tööturuameti hinnangul on võimalik teha otsus sobiva töötaja leidmise kohta Eestis või Euroopa Liidu tööjõuturul kolme nädala jooksul,” leiavad eelnõu autorid.

Lisaks suurendatakse eelnõuga sisserände piirarvu 0,05%-lt 0,1%-ni Eesti alalisest elanikkonnast. 2007. aastal oli sisserände piirarvuks 686 ja 2006. aastal 675, mis täitus 87% ulatuses.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 jaanuar 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Merike Lees

Abikaasade töötamine konkureerivates firmades tähendab suuremat ohtu tööandja ärisaladuse lekkimisele, kuid midagi teha ka ei saa.

Arco Vara ristmüügi teenuse juht Mark Shein töötas veel eelmise aasta kevadel koos abikaasa Tiinaga Uus Maa Kinnisvarabüroos välismaa kinnisvara projektijuhina. Tiina on seal turundusjuht praegugi.

Kui Mark möödunud aasta suve algul Arco Varasse üle läks, pidas OÜ Uus Maa juht Jaanus Laugus Tiinaga maha tõsise jutuajamise, et selgitada, kas neil on põhjust kartusteks ning kas nad saavad jätkata koos või mitte. "Inimestele on abielusuhe olulisem kui töösuhe, aga kuidas teha nii, et lambad terved - hundid söönud?" küsis Laugus.

Nemad leppisid suuliselt kokku mängureeglid, mille järgi ei arutata kodus etteulatuvaid, uuenduslikke teemasid ja planeeritavaid sündmusi. Mõnda aega suhtuti Tiinasse ettevaatlikkusega, kuid nüüdseks on see kadunud. "Teemasid, mida Tiina eest varjataks, ei ole," kinnitas Jaanus Laugus.

"Meile tundus, et me oleme probleemist üle," nentis Laugus. "Kui me ühel päeval näeme, et usaldust on kuritarvitatud, teeme omad järeldused. Praegu oleme rahul, et jätsime inimese alles."

Tiina Shein tunnistas, et oli algul abikaasa töökohavahetusele vastu. Lõpuks kaalusid siiski plussid miinused üles. "Olen Uus Maa fänn ja väga lojaalne töötaja, seega ei kahelnud hetkegi, et peaksin või oleksin sunnitud lahkuma," kinnitas Tiina.

Abikaasa varuplaan puudus

Mingit varuplaani enda karjääri jaoks ta teinud ei olnud, sest oht, et töösuhe Uue Maaga võib katkeda, puudus tema väitel täielikult. "Me teeme Margiga erinevat laadi tööd, ei puutu tööalaselt peaaegu üldse kokku ja ei sega teineteise tööelu," kinnitas Tiina. "Oht oleks olnud siis, kui Mark oleks siirdunud Arco Vara turundusjuhi kohale."

Mingeid täiendavaid konfidentsiaalsuslepinguid uues olukorras Tiinaga ei koostatud, kõik lepiti kokku suuliselt. "See on usalduse küsimus, usaldust saab kaotada ainult ühe korra, teist võimalust ei anta," nentis Laugus.

Ka Mark Sheini lepingus oli konkurentsikeelu punkt, kuid nagu Mark ütles, saab iga jurist neist omamoodi aru ja takistuseks see ei saanud. "Ma ju töötan kinnisvaras, kuhu mul siis veel minna on?" küsib ta retooriliselt. Börsiettevõttest uue tööandja juures on reguleeritud, mida võib öelda ja mida mitte. "Nad teavad, kus mu naine töötab, meil on kirja pandud, et me pärast tööd ei räägi tööst," märkis Mark.

"Selge on see, et me kodus äriplaanidest ja strateegiatest ei räägi. Aga me usaldame teineteist ja arvuteid kodus peitma ei pea," lisas Tiina. "Meil on ju pärast tööd nii palju muud teha, et ausalt öeldes ei jää tööst rääkimise peale suurt aegagi. Lapsega ja koduga tegelemine ning sport võtavad kogu aja."

Arutlusteemasid valitakse

Arco Vara juhatuse liikme Avo Rõõmussaare sõnul olid sellega kaasnevad võimalikud riskid neile ette teada, kuid nende maandamiseks ei ole nad midagi erilist ette võtnud. Margi lepingus on samasugused standardsed sätted kui iga teise töötaja omas, neid täiendavad suulised kokkulepped. "Sellisel tasemel toimivad äris suulised kokkulepped ja need kehtivad esimese apsuni," nentis Rõõmussaar.

Mark oli Arco Vara teadlik valik, kuna nad vajasid kogemuste ja teadmistega inimest valdkonna ülesehitamiseks. "Me vaatame asjale positiivselt - tal on kodus tugi, kellega asju arutada," rääkis Rõõmussaar. Piiri on aga raske tõmmata, mistõttu kontserni strateegilisse planeerimisse Marki kaasatud ei ole. "Tal on oluline roll oma valdkonna arendamisega seotud strateegilise raamistiku väljatöötamisel," ütles Rõõmussaar.

Kommentaar
Heli Raidve
Heli Raidve Tööõigusabi juht

Olen seisukohal, et tööandja saab ainult oma töötajaga kokku leppida ärisaladuse hoidmises ja konkurentsikeelus. Töötaja vanemate, laste, abikaasa, õdede, vendade, sõprade ja sugulaste ning armukeste töötamist ei saa tööandja reguleerida ega keelata.

Töösuhtes peavad mõlemad pooled käituma lojaalselt ja heas usus. Ei tohi eeldada, et kui pooled on ärisaladuse hoidmises kokku leppinud, siis töötaja seda kokkulepet rikub ja oma abikaasale ikkagi ärisaladusi avaldab. Seega - tavapärane kirjalik kokkulepe ja tavapärasest veidi põhjalikum jutuajamine.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 jaanuar 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Olin ettevõttes algul neli kuud tööl töövõtulepinguga, siis tähtajalise lepinguga. Tähtajalise lepingu kehtimise ajal lasi tööandja mu haiguse ajal lahti ilma ette teatamiseta. Teades, et oli rikkunud tööseadust, pikendas tööandja uuesti lepingut 30. septembrini. 30. septembril vallandas ta mu uuesti, kuigi olin siis ja olen siiani haiguslehel. Kas tööandja käitus õigesti?

Tähtajalise töölepingu suhtes ei kehti tähtaja saabumisel haiguse ajal lepingu lõpetamise keeld, sest tegemist ei ole tööandja algatusel lepingu lõpetamise alusega. Juba lepingu sõlmimisel saab töötaja teada, et leping võib määratud ajal lõppeda, ja selleks peab ta valmis olema, see ei tule talle ootamatult. Iseasi, kas tähtajalise lepingu sõlmimiseks oli seaduslik alus. Määratud ajaks võib töölepingut sõlmida kolmel juhul:

•• kui juba lepingu sõlmimisel on selge, et töö on ajutise iseloomuga (teatud kindla töö lõpetamine, ajutiselt ära oleva töötaja asendamine, tööde mahu ajutine suurenemine, hooajatöö);

•• kui töölepingus nähakse töötajale ette erisoodustused, s.t mingid eelised võrreldes teiste töötajatega;

•• seaduse või valitsuse määrusega ettenähtud juhtudel.

Töölepingus peab olema näidatud, mis alusel töölepingu tähtaeg on määratud.

Kui tähtajalise töölepingu sõlmimiseks alust ei olnud, võib küsija vaidlustada oma töölepingu tähtaja, sellest tulenevalt ka lepingu lõpetamise tähtaja saabumise tõttu ning nõuda kas tööle ennistamist koos keskmise palgaga töölt puudutud aja eest või hüvitust kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Samas tuleb silmas pidada, et töölepingu lõpetamine tuleb töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustada ühe kuu jooksul. Pärast seda võib tööandja nõuda aegumise kohaldamist, s.t nõue kaotab kehtivuse.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 jaanuar 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Mirko Ojakivi

Möödunud nädalal kooskõlastusringile saadetud töölepinguseadus ei võimalda puhkuse ajal haigestunud töötajatel saada haigekassalt haigushüvitist.

Riigikogu liikme Eiki Nestori arvates on ametnikud rakendussätteid kirjutades liiga hoogu läinud. “Kui praegu jääb inimene põhipuhkuse ajal haigeks, siis saab ta nende päevade eest hüvitist. Uus seadus seda võimalust aga ette ei näe,” ütles Nestor.

Lisaks muudaks uus töölepinguseadus puhkuse arvutamise korda. Kui praegu arvutatakse puhkust kalendripäevades, siis tulevikus tööpäevades. Kehtiva töölepinguseaduse alusel on inimestel õigus 28 päeva pikkusele põhipuhkusele, eelnõu kohaselt aga 20-tööpäevasele puhkusele.

Sotsiaalministeeriumi arvates on inimestel kombeks kalendri-päevades arvestatud puhkus välja võtta tööpäevades, kaldudes niiviisi seaduse mõttest kõrvale.

Teine oluline puhkust puudutav muudatus on seotud puhkamata jäänud puhkuse aegumistähtajaga. Kui praegu saab töötaja puhkamata jäänud põhipuhkust kasutada nelja aasta jooksul, siis uus seadus lühendab aega aastale, et motiveerida töötajaid võtma põhipuhkust välja igal aastal.