Artiklid

Helve Toomla,
ametiühingute jurist

•• Sooviksin teada, kuidas on määratud korteriühistu juhatuse esimehe palk. Korteriühistuseadusest ja mittetulundusühingute seadusest seda välja ei lugenud, põhikirjas ka märget pole. Kas KÜ juhatus võib palga suuruse ise otsustada või on selleks vaja üldkoosoleku otsust? Kas juhatuse esimehe mobiilikõned võib kinni maksta ilma kõneeristusteta ja kas selleks on ette nähtud ka mingi piirmäär?

Korteriühistu juhatuse esimehega ei sõlmita töölepingut, seepärast pole õige rääkida ka tema palgast. See ei tähenda, et esimees peaks oma tööd tasuta tegema. Temaga sõlmitakse volituste ajaks käsundusleping, milles näidatakse muu hulgas tasu suurus ja võidakse kokku leppida ka telefonikõnede limiidis jms. Õigusaktid selles osas täpseid ettekirjutusi ei anna.

Käsunduslepingu suhtes tööseadused ei kehti, seda reguleerib võlaõigusseadus.

Mittetulundusühingute seaduse kohaselt on juhatuse või muu organi liikmega, sh esimehega, tehingu (lepingu) tegemise otsustamine ja selles tehingus esindaja määramine üldkoosoleku pädevuses. Seega tuleks korteriühistu üldkoosolekul üheaegselt juhatuse ja esimehe valimisega määrata ka inimene, kes sõlmib esimehega käsunduslepingu. Igati mõistlik on lepingutingimused, sh tasu, üldkoosolekul otsustada.

•• Kui mul on pedagoogika magistrikraad, kas mul on võimalus tööandjalt palgatõusu nõuda? Sel aastal sain magistrikraadi (koolieelse lasteasutuse juhtimine). Praegu töötan õpetajana.

Töölepingu alusel töötav töötaja (sh õpetaja) teaduskraadi eest lisatasu nõuda ei saa. Ainult riigiametnikele makstakse lisatasu magistrikraadi eest 10% ja doktorikraadi eest 20% ametipalgast.

Lisatasu saamiseks või palga tõstmiseks tuleb küsijal tööandjaga läbi rääkida. Soodsa kokkuleppe korral tehakse töölepingus palgatingimuste muudatus.

Olen töötanud aastaid ühe tööandja juures. Viimasel ajal on nägemine halvenenud. Kas mul on õigust nõuda, et tööandja hüvitaks mulle prillid (või ka operatsiooni). Peab mu töölepingus olema sellekohane punkt?

Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja:

Tööandja peab töötajale, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, korraldama tervisekontrolli, mis hõlmab silmade ja nägemise kontrolli.

Silmade ja nägemise kontrolli korraldamisel arvestatakse silmaarsti määratud tähtaega konkreetsele töötajale, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul, või töötaja nõudmisel kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete korral.

Kui kontrollis selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid (läätsed) või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.

Kui tööandja töötajale vajalikke prille ei hangi, võivad pooled kokku leppida prillide maksumuse hüvitamises töölepingus.

Muid tööandja kohustusi nägemisteravuse taastamiseks (operatsioon) seadus ette ei näe.

Töötuskindlustusmaksed lähevad põhiseadusega vastuollu, ütles maksumaksjate liidu tegevjuht Õnneli Varend ja lubas õiguskantsleri poole pöörduda.

Varend ütles, et töötuskindlustusmaksete kogumine senisel tasemel pole veenvalt põhjendatud. "Saame aru, et majandus jahtub ning makstavad hüvitised võivad suureneda, kuid otsust põhjendavaid analüüse pole," ütles Varend.

Varendi sõnul võiksid maksumaksjad töötuskindlustusmaksete praeguse määraga nõustuda, kui hüvitise saajate ring laieneks. Praegu ei maksa töötukassa kollektiivse koondamise hüvitist, kui ettevõttes töötab vähem kui viis inimest. Mingit hüvitist pole loota, kui lahkuda töölt omal soovil või poolte kokkuleppel.

Vastuolu põhiseadusega

"Igal juhul peaks olema tasakaal," kommenteeris Varend, "praegune olukord on meie hinnangul põhiseadusvastane. Kui midagi ette ei võeta, pöördume kindlasti õiguskantsleri poole."

Ametühingute keskliidu juht Harri Taliga hääletas töötukassa nõukogus töötuskindlustusmakse samale tasemele jätmise poolt.

"Ametiühingute seisukoht on, et tuleks tõsta esimese 100 päeva töötuskindlustuse hüvitise määra praeguselt 50 protsendilt 70 protsendile," põhjendas Taliga langetatud otsust. "Tahame, et kindlustusest oleks töö kaotanutele rohkem kasu, et see ei sarnaneks nälja kondise käega."

Taliga tõdes, et suur osa töötajatest ei saa kunagi töötukassast hüvitist, sest neid lihtsalt ei koondata ning nad ei jää töötuks.

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et kriitika töötuskindlustusmakse aadressil on õigustatud, sest töötukassasse pole üüratuid varusid vaja.

Kriis kriitikaga nõus

"Me oleksime töötuskindlustusmakset veelgi vähendanud, kui seaduses ruumi oleks," kommenteeris Kriis enda ja samuti tööandjaid esindanud Vahur Krafti otsust töötuskindlustusmakse praegusel tasemel hoidmise vastu hääletada.

"Üldine konjunktuuri jahenemine töötukassa varasid oluliselt ei mõjutaks. Maksumaksjate liidu kriitika on õigustatud, kuna töötukassale pole nii palju reserve vaja," lisas Kriis.

Sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium valmistavad ette tööjõureformi. Sellega võidakse üksteist dubleerivad hüvitised kaotada. Praegu saab hüvitist nii tööandjalt kui ka töötukassalt.

Sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium pooldavad töötuskindlustusmakse määra säilitamist, sest tööseadusandlust tehakse praegu ümber ning majandus jaheneb.

Taust:
* Eesti Töötukassa nõukogu otsustas 1. novembril nelja poolt- ja kahe vastuhäälega teha valitsusele ettepanek säilitada 2008. aastal töötuskindlustusmakse määrad selle aasta tasemel - tööandjale 0,3% ja töötajatele 0,6%.

Katrin Sarap
Tööõigusbüroo Labour Consulting OÜ jurist

Üks tööline andis avalduse, et soovib töötada poole kohaga, teine töötaja andis avalduse, et tahab töötada ja saada tasu selle poole koha eest, mis siis üle jäi, lisaks oma olemasolevatele tööülesannetele. Kuidas on õige vormistada või mida võtta aluseks, et raamatupidajale saaks esitatud õige alus tasu arvestamiseks?

Antud juhul ei ole asja faktid üheselt selged ning seega on raske vastata. Üldiselt, kui töötaja annab avalduse tööandjale, et soovib töötada poole kohaga, ja tööandja sellega nõustub, tuleb teha töölepingule vastav lisa. Sellisel juhul on tegemist töölepingus toodud tööajanormi muudatusega, mis eelduste kohaselt toob kaasa ka palgatingimuste muutmise.

Sama kehtib ka selle töötaja kohta, kes avaldas soovi teha lisatööd. Ka sellisel juhul tuleks teha töölepingu lisa, milles märkida ära tööülesanded, tasustamise suurus ja kord. Raamatupidaja peaks lähtuma poolte allkirjastatud töölepingu lisast, kus pooled on kokku leppinud tasustamise tingimused.

Erki Vabamets,
Advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets vandeadvokaat:

Töötaja suhtes usalduse kaotamise korral võib tööandja töölepingu ühepoolselt lõpetada.
Seaduse järgi võib tööandja töölepingu töötaja suhtes usalduse kaotamise tõttu lõpetada üksnes juhul, kui töötaja on põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on varastanud kaastöötaja vara või kui on seadnud ohtu tööandja vara säilimise või kui töötaja on põh­jus­tanud tarbijate, klientide või äri­part­nerite usaldamatuse tööandja vastu.

Usalduse kaotamine peab alati olema seotud tööandjale varalise kahju tekitamise või tema vara ohtu seadmisega. Seda isegi juhul, kui tegemist on tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tekitamisega tööandja vastu. Samas viimasel juhul ei pea tööandja tõendama, et usaldamatus on juba tekkinud. Lepingu võib lõpetada ka siis, kui töötaja teod on põhjustanud usaldamatuse tekkimise võimaluse.

Et usalduse kaotuse aluseks olev tegu moodustab alati ka töökohustuste rikkumise ning kahju tekkimist või selle reaalset ohtu võib olla raske tõendada, tasub arvestada, et samas olukorras võib töölepingu lõpetamine olla võimalik ka töökohustuste rikkumise tõttu.